Jumala pikameelsus on imeline. Kohtumõistmine viibib pikka aega, samal ajal püüab halastus palvetega patust veenda. Kuid “õigus ja õiglus on ta aujärje alus”. (Ps 97:2) “Issand on pika vihaga,” ent Ta on “rammult suur ja Issand ei jäta kedagi karistamata. Tema tee on tuulekeerises ja tormis ja pilved on tema jalgade tolm.” (Na 1:3)
Maailm on muutunud Jumala Seadusest üleastumises jultunuks. Tema suure kannatlikkuse tõttu on inimesed Tema autoriteedi jalge alla tallanud. Nad kinnitavad üksteist Jumala pärisosa rõhumisel ja julmal kohtlemisel, öeldes: “Kuidas Jumal võib seda tunda ja kas Kõigekõrgemal on sellest teadmist?” (Ps 73:11) Kuid on piir, millest ei saa üle astuda. Ligi on aeg, mil nad jõuavad määratud piirini. Juba praegu on nad peaaegu ületanud Jumala pika meele, Tema armu ja halastuse piirid. Jumal astub vahele, et kaitsta oma au, vabastada oma rahvas ja summutada ebaõigluse ilmingud. EGW “Kristuse tähendamissõnad”