skip to Main Content
05märts 22

Kristuse õpetus

Kristus rõhutas oma maapealse teenistuse ajal hingamispäeva pühitsemise kohustust. Kogu oma õpetuses suhtus Ta lugupidavalt seadusse, mille Ta ise oli andnud. Tema ajal oli hingamispäeva pidamine juba nii alla käinud, et see peegeldas pigem isekate ja meelevaldsete inimeste iseloomu, kui et Jumala oma. Kristus hülgas selle väära õpetuse, millega need, kes väitsid end tundvat Jumalat, andsid Jumalast vale pildi. Kuigi variserid Jeesust selle pärast halastamatult vaenasid, ei kohandunud Jeesus isegi väliselt nende nõuetega, vaid jätkas julgelt hingamispäeva pidamist Jumala käsu kohaselt.

Keeles, mida pole võimalik valesti mõista, tunnistas Jeesus oma suhtumist Jumala käsuõpetusse: “Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama,” ütles Ta. “Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma. Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud. Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis. (Mt 5: 17-19) EGW “Prohvetid ja kuningad”

02märts 22

Sõltudes Jumalast

Millal iganes inimene midagi saavutab, olgu kas vaimulikes või ajalikes asjades, peab ta meeles pidama, et ta suudab seda koostöös oma Loojaga. Hädavajalik on mõista meie sõltuvust Jumalast. Liiga palju usutakse inimesse, liiga palju loodetakse inimeste leiutistele. Liiga vähe usaldatakse väge, mida Jumal on valmis jagama. “Me oleme Jumala kaastöölised.” (1Kr 3:9)

Mõõtmatult tühine on see osa, mida inimlik jõud saavutab, aga kui see on ühendatud Kristuse jumalikkusega, suudab inimene kõik selle jõuga, mida Kristus jagab. EGW “Kristuse tähendamissõnad”

27veebr. 22

Tundes tõde

Tõde tuleb südamega vastu võtta; see nõuab tahte alistamist. Kui tõde oleks võimalik tunnustada ainult mõistusega, ei takistaks uhkus seda tegemast. Kuid tõde saab vastu võtta ainult annina ning selle tingimuseks on loobumine igast patust, milles Jumala Vaim märku annab. Ükskõik kui suured võiksid olla inimese eelised tõde tunda, pole neist kasu, kui süda ei ole avatud ning ei loobuta kõigist harjumustest ja kommetest, mis käivad vastu tõe põhimõtetele. Neile, kes anduvad Jumalale siira sooviga tunda ja täita Tema tahet, avaneb tõde Jumala väena õnnistuseks. Nad oskavad teha vahet inimeste vahel, kes kõnelevad Jumala nimel ja kes vaid enda nimel. Variserid ei allutanud oma tahet Jumala tahtele. Nad ei tahtnud tunda tõde, vaid tahtsid leida vabandusi, kuidas tõest mööda hiilida. Kristus näitas, et sellepärast ei mõistnud nad Tema õpetusi. Seejärel nimetas Ta tunnuse, mille abil eristada õiget õpetajat petisest:

Isekas meelsus rõhutab ennast. Kristus taotles Jumala au. Ta rääkis Jumala sõnu. See tunnistas Temast kui tõeõpetajast. EGW “Ajastute igatsus”

Piiblisalm

Muutunud Johannes

Isegi Johannesel, armastatud jüngril, kellest kõige täielikumalt peegeldus sarnasus Päästjaga, ei olnud selline hea iseloom loomupäraselt. Ta ei olnud ainult enesekindel ja auahne, vaid ka tormakas ja solvuv. Aga kui talle avanes jumalik iseloom, tajus ta oma puudulikkust, ja see teadmine pani ta alanduma. See tugevus ja kannatlikkus, vägi ja õrnus, majesteetlikkus ja alandlikkus, mida ta nägi Jumala Poja igapäevases elus, täitis ta hinge imetluse ja armastusega. Päev-päevalt tõmbus ta süda Kristusele üha lähemale, kuni ta armastuses oma Meistri vastu kaotas silmist iseenese. Tema vihakandev auahne loomus alistus Kristuse ümberkujundavale väele.

Püha Vaimu muutev jõud uuendas Johannese südame. Kristuse armastuse jõud kujundas ümber ta iseloomu. See on alati nii: kui Kristus elab südames, kujuneb ümber inimese kogu iseloom. Kristuse Vaim, tema armastus pehmendab südame, muudab inimese sõnakuulelikuks oma tahtele ning suunab mõtted ja soovid Jumala ja taeva poole. Jeesus ütles: “Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” (Jh 18:37b) EGW “Tee Kristuse juurde”

Head mõtted

Apostli üleskutse

Äärmiselt tõsine ja liigutav on apostel Pauluse üleskutse Korintose vendadele – tuletada meelde oma Lunastaja võrratut armastust: “Sest te tunnete meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et Tema, kuigi Ta oli rikas, sai vaeseks teie pärast, et teie Tema vaesusest saaksite rikkaks.” (2Kr 8:9) Te teate, missugusest kõrgusest Ta alla astus; te teate alanduse sügavust, millesse Ta laskus.

Olles kord astunud enesesalgamise ja ohverdamise teele, ei pöördunud Jeesus sellelt teelt kõrvale, kuni oli andnud oma elu. Taevasest troonist kuni ristini ei olnud Tema jaoks mingit puhkust. EGW “Apostlite teod”

Back To Top