Piibli- ja pallipäevad Haapsalus
Möödunud nädalavahetusel, 21. ja 22. märtsil olid Haapsalus järjekordsed piibli- ja pallipäevad (pildid siin). Pärast vaheaastat peeti piibliviktoriin ja võrkpalliturniir taas ühise egiidi all ja noortejuht Susanna Soosaar pidas ettevõtmist edukaks.
„Mina ei teinud midagi üksinda, ja noorteosakond ei teinud midagi üksinda. Oli palju abilisi ja läks päris hästi,” ütles Susanna.
Seekordne PPP kattus üleilmse adventkoguduse noortepäevaga, mille moto kutsub noori olema teenistus. Hingamispäeva alustati Haapsalus jumalateenistusega, mille jutluse pidas Ivo Käsk. Pärast lõunat oli kavas linnamisjon, mille raames said noored valida nelja erineva tegevuse vahel: külaskäik Läänemaa Suurperede Liitu, millele anti üle Kingakarbi Kingituste projekti raames kogunenud kingitused; Haapsalu Hoolekandekeskuses puuetega inimeste külastamine ja tegevuste läbiviimine; bookcrossing* Haapsalu linnatänavail ja avalikes kohtades; ning linnarahvale kingituste jagamine.
„Noored tulid linnamisjoniga kaasa. Osavõtjaid oli palju, enamus leidis endale koha, kuhu minna ja mida teha. Ilmad olid küll kehvemad võrreldes eelmiste päevadega, aga laupäeval oli siiski päikeseline,” ütles Susanna.
Hingamispäeva õhtul korraldati tavapärane piibliviktoriin, mis sel aastal oli Apostlite tegude raamatu põhjal. „Piibliviktoriin läks väga-väga hästi,” hindas Susanna. „Kõige rohkem punkte sai Tallinna III kogudus. Hästi huvitav viktoriin oli, Toomas (Lukk, toim) koos abilistega tegi.”
Viktoriinis oli sel aastal lisaks tavapärastele küsimustele ka pildi- ja videoküsimusi. „Seal ei olnud ainult küsimused, vaid ka erilisi küsimusi, näiteks pildi põhjal pidi arvama, mis kohas see Piiblis on, näidati klippi filmist, mille põhjal pidi arvama, mis koht see Piiblis on. Pidi kokku panema pusle, mille tagaküljel oli vihje vastusele. Traditsiooniline viktoriin ühendati teistsugusega,” kirjeldas Susanna viktoriini iseloomu. Piibliviktoriini teise koha sai Rakvere ja kolmanda koha Põltsamaa koguduse meeskond.
Üle aasta oli PPP taas oma kunagises vormis, noortejuht peab seda õigustatuks, kuigi tööd oli korraldamisega rohkem. „Ma ei tea, kas jätkame samas vormis, pole veel otsustanud. Inimesed olid küll positiivselt meelestatud,” sõnas Susanna.
Pühapäeval asuti võrkpalliturniiri juurde, mille eestvedaja oli Märt Maurer. Sel aastal selgitati võitja välja nii, et kõik meeskonnad, keda oli kokku kaheksa, mängisid kõigiga läbi. „Meeskonna mängude võitude põhjal arvutati välja võitja,” selgitas Märt. Ka turniiri võitis Tallinna III koguduse meeskond, nii et PPP 2015 üldkarikas läks Tallinna III kogudusse. Võrkpalliturniiri teise koha saavutas Kuressaare ja III koha Põltsamaa.
Seekord puudusid turniirilt Keila ja Elva meeskond, ent Märdi sõnul on PPP hiilgeagadel osalenud 15-16 meeskonda. Märdile teadaolevalt treenitakse regulaarselt Põltsamaal, Elvas, Haapsalus, Tallinna I ja III koguduses ning Pärnus. Mängu peab Märt heaks seepärast, et saab end liigutada ja hea on kogudusena koos olla.
PPP kui terviku kohta sõnas Märt, et tore on, et noored lähevad välja ja neid märgatakse, mitte ei tegeleta ainult siseruumi tegevustega. „See on väga hästi, et oli misjoniosa, mindi välja, käidi lastekodus ja suurperede liidus.”
Sügisel on Põltsamaal taas oodata pallipäeva, kuhu oodatakse kõiki meeskondi.
Noorteosakonna järgmine ettevõtmine on muusikapäev 20. juunil. „Plaanis on panna kokku suurem koor ja esineme kooriga, esinevad ka väiksemad koosseisud,” kirjeldab Susanna päeva sisu. „Arvatavasti, kuigi paika ei ole veel ära otsustatud, toimub muusikapäev kuskil Kesk-Eestis mõnes suuremas kirikus.” Osalejate kohta sõnas Susanna, et kõik, kes tahavad tulla, saavad kooris laulda. „Palju on kogudustes huvilisi. Muusikapäeval on üks kontsert, inimesed õpivad kogudustes lood selgeks, saame üks päev varem kokku, et harjutada, ja 20. juunil on kontsert.”
* Bookcrossing on raamatute levitamise moodus: raamatud või raamatukott asetatakse kas pargipingile, raamatukokku, vastuvõttu või mujale, kus inimesed seda märgata võivad ja kaasa võtta saavad. Raamatul on juures sedel kirjaga võta mind kaasa vms.
Allikas: Meie Aeg
Noorte palvenädal
21. märtsil oli üleilmne noortepäev, mis Eestis algas Piibli- ja Palli päevadega ja ühtlasi algas ka noorte palvenädal, mis toimub 21. – 28. märts. 8-osaline seeria tuletab meile meelde Jeesust ja innustab meid ühinema tagasivõitmise töös Temaga. Julgustan kõiki leidma sel nädalal aega pühendumiseks ja tulla kokku gruppidesse, et saada inspireeritud ja kinnitatud uurimise ja palve läbi.
Materjalid:http://www.advent.ee/materjal/74837/noorte-palvenadala-loengud-2015-tagasivoitmine/
Noortekas “Raja leidmine”
29. märtsil kell 11.00 koguneme adventkiriku juures, Kreutzwaldi 1. Edasi sõidame autodega Kuuri talu järve äärde, kus toimub noorteka programm. Tegevused toimuvad nii sees kui ka väljas. Tule kohale ja võta oma sõber ka kaasa! Kohtumiseni noortekal!
Ivo Käsk Põltsamaal
7. märtsil külastas meie kogudust Eesti Liidu president Ivo Käsk. Teenistuse alguses laulnud koor kinnitas meid, et Jumal kuuleb palveid, vastab ja tõttab appi. Ivo keskendus oma sõnumis kaasinimeste aitamise teemale. Me võime mõelda, et meie ühiskonnas on asjad suhteliselt hästi, sest sotsiaalteenused on loodud inimeste aitamiseks. Ometi kutsub Jumala Sõna meid üles abivajajate aitamisele. Õpetussõnade raamatus on palju häid juhiseid selleks, mida saame Jumala lastena teha.
- Ära keela head neile, kes seda vajavad, kui su käel on jõudu seda teha! (Õp. 3:27)
- Kes on helde, seda õnnistatakse, sest ta annab oma leivast kehvale. (Õp. 22:9)
- Kes halastab kehva peale, laenab Issandale ja tema tasub talle ta heateo. (Õp. 19:17)
Ja veel palju sarnaseid kirjakohti, mida võime ise Õpetussõnade raamatust leida.
Jeesuse töömeetod oli ka seotud kaasinimeste aitamisega. Iga inimese elu kohta kehtivad 2. Kor. 9:6 öeldud sõnad: “Kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti“.
Koosolekule järgnes ühine lõunasöök ja võimalus olla külalistega vestlusringis. Soovime Ivole Jumala juhtimist tema töös.
Õhus on kevade lõhnu ja hääli. Ärkamist ja tärkamist nagu ikka igal kevadel. Nii uueneb ja kasvab meiegi vaimulik loomus ja sammub igavese kevade poole.
Oled sa kunagi mõtisklenud selle üle, kuidas ja kas üldse Piibel ja teadus sobivad kokku?
13. ja 14. märtsil on Tallinna Adventkirikut külastamas paleontoloog* Raul Esperante ja Timothy Standish Ameerikast.
Dr. Esperante on teadlane, kes uurib kivistisi ja Dr. Standish on teadlane, kes on uurinud muutusi DNA´s, makromolekule ja intelligentset disaini. Nad tahaksid jagada meiega oma kogemusi ja mõtteid selle kohta, kuidas adventistidena võime viia läbi maailmatasemel teadustööd, jäädes ustavaks Piiblile. Ja mitte lihtsalt, vaid teha avastusi, mis on järjepidevad Pühakirjas kirja pandud maailma loomise ajalooga.
* Paleontoloogia on möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. Ta põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel.
Rohkem informatsiooni Raul Esperante kohta:
http://grisda.org/about-gri/home-office-staff/raul-esperante/
Rohkem informatsiooni Timothy Standish´i kohta:
http://grisda.org/about-gri/home-office-staff/tim-standish/
14. märtsi lõunat saame süüa kõik koos Mere puiesteel. Pakume omalt poolt riisi köögiviljadega ja juua. Palume kõigil osalejatel võtta midagi lisaks kaasa. Koos saame kaetud maitsva lõunalaua.
Kava
13. märts, Mere pst. 3
kell 19:00 Dr. Raul Esperante: Kas teadlane saab olla ka kristlane? Piiblile toetumine sekulaarses akadeemilises maailmas.
14. märts, Mere pst. 3
kell 10:00 Dr. Timothy Standish: Piibelliku loomisloosse uskumine muudab kõik
kell 11:15 Jutlus: Dr. Raul Esperante: Mis on kõige tähtsam asi, mida ma saaksin teha? – Armasta Issandat, oma Jumalat kõigest oma väest.
kella 14:00 kuni umbes 20:00 (koos pausidega)
Dr. Timothy Standish: Võitlus, ellujäämine, alla andmine
Dr. Raul Esperante: Usk, aeg ja kivistised- mida räägivad meile kivistised aja kohta?
Dr. Raul Esperante: Kas peaksime lihtsalt uskuma? Jumalale ustavaks jäämise väljakutsed ülikoolis.
Lisaks kutsume kõiki osalema Esperante ja Standish´i kolmepäevasel konverentsil 16-18. märts, Tallinnas, Mere pst. 3.
Loomistöö mälestusmärk
Suur Jumal oli rajanud Maa alused. Ta oli katnud kogu maailma iluga ja täitnud selle inimesele tarvisminevaga. Ta oli loonud kõik maa ja mere imed. Kuue päevaga oli suur loomistöö valminud. Ja Jumal “hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis Ta oli teinud. Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest Ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.” (1.Ms 2:2.3) Jumal silmitses rahuldustundega oma kätetööd. Kõik oli täiuslik, jumaliku Meistri vääriline. Nüüd Ta puhkas — mitte tööväsimusest, vaid rõõmust, nähes oma tarkuse ja headuse tulemust ja au ilmnemist.
Jumal pühitses, s.t. eraldas seitsmenda päeva, mil Tema puhkas, puhkepäevaks inimestele. Looja eeskujul tuli inimesel sel pühal päeval puhata, et tal oleks aega taevast ja maad silmitsedes mõtiskleda Jumala suure loomistöö üle ning et ta Jumala tarkusest ja headusest kõnelevaid tõendeid nähes võiks kogu südamest armastada ja austada oma Loojat.
Jumal püstitas Eedenis mälestusmärgi oma loomistööst; Ta andis oma õnnistuse seitsmendale päevale. Hingamispäev kingiti Aadamale, kogu inimperekonna isale ja esindajale. Selle päeva pühitsemine pidi kõnelema tõsiasjast, et kõik maa elanikud tunnustavad tänuga Jumalat oma Loojana ja õiglase Ülemvalitsejana; nad tunnustavad, et nemad on Tema kätetöö ja Temast sõltuvad. Niisiis oli tegemist tähisega, mis anti kogu inimsoole. Tegemist polnud mingi ülekantud mõistega või ühe rahva jaoks kohaldatud korraldusega.
Jumal nägi, et inimene vajas hingamispäeva, ja seda isegi paradiisis. Oli oluline, et inimene paneks igal seitsmendal päeval kõrvale oma harrastused ja ettevõtmised ning selliselt neist vaba olles saaks sügavamalt mõtiskleda Jumala tegevuse, headuse ja väe üle. Inimene vajas hingamispäeva kui igapäevasest jõulisemat meeldetuletust Jumala armastusest. Ta vajas tänutunde elavdamist, sest kõik, mis inimesele kuulus ja mille üle ta rõõmu tundis, tuli ju tegelikult Looja heldest käest.
Jumala soov on, et hingamispäev juhiks inimeste mõtted Tema loomistööle. Loodus kõneleb inimmeeltele Jumala — Looja, kõige üle Valitseja — olemasolust. “Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema käte tööd! Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust!” (Ps 19:2.3) Kauniks loodud maa tunnistab Jumala armastusest. Võime näha Tema armastust igikestvates mäetippudes, majesteetlikes puudes, puhkevates pungades ja õrnades lilleõites. Hingamispäev, mis osutab Loojale, innustab inimesi avama suurt looduseraamatut ja lugema sealt Looja väest, tarkusest ja armastusest.
E.G.White’i raamatust “Patriarhid ja prohvetid”
Jumalaga teel
Lohutus kuulub neile, kes kurvastavad katsumuste ja murede tõttu. Kurbusekibedus ja elu kitsaskohad on paremad patunaudingutest. Kannatuste varal näitab Jumal meile meie iseloomu vigu; Tema armu läbi võime neist vabaneda. Me märkame endas seni tundmata külgi ning seisame silmitsi pakkumisega võtta vastu noomitus ja Jumala nõuanne.
Issanda teed on mõistmatud inimesele, kes soovib näha kõike enesele meelepärases valguses. Tema teed näivad meie inimloomusele vahel süngete ja rõõmututena. Kuid Jumala teed on armu teed, mille lõpul on lunastus. Eelija ei teadnud, mida soovis, kui ta kõrbe mahajäetuses palus elust väsinuna surma. Halastusrikas Jumal ei täitnud tema palvet. Eelijal oli veel suur töö teha; ja siis kui see oli tehtud, ei surnud ta nukralt üksildasena kõrbes, vaid tõsteti taevavankris üles Jumala trooni juurde.
Jumal lausub kurvale: “Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda; ja ma tasun temale troostiga ning loon ta leinajaile huultevilja.” “Ma muudan nende leina rõõmuks, ma trööstin ja rõõmustan neid pärast kurvastust.” (Jes.57,18; Jer.31,13) EGW “Ajastute igatsus”
