skip to Main Content
26dets. 11

Jõulujumalateenistus

Galeriisse

24. detsembril algas Jumalateenistus pidulike pasunahelidega. Laulud ja lastejutt juhtisid meie mõtted Jeesusele. Jumal on andnud Jeesuse isikus meile suurima kingituse. Ta tahab olla meile väga lähedal.

Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma
ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et
tal oleks igavene elu.

Joh. 3,16

Mis oleks see, mida Jeesus meie puhul ootaks?

Ja keegi ülem küsis Jeesuselt: “Hea Õpetaja, mida tehes ma
päriksin igavese elu?”
Jeesus ütles talle: “Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole
hea keegi muu kui üks – Jumal.
Käske sa tead: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna
valetunnistust, austa oma isa ja ema!”
Aga tema ütles: “Seda kõike olen ma pidanud noorest põlvest
saadik.”
Seda kuuldes ütles Jeesus talle: “Üks asi on sul veel vajaka:
müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare
taevas, ning tule, järgne mulle!”

Luuka 18,18-22

Sa saad Jeesusele kõik kinkida siis, kui sa näed, et Ta on Jumal. Kui sa ennast Tema kätte usaldad, annab Ta Sulle kõik, mida vajad.

Luuka 18,23-30

Ühineme laulusõnadega, mis ütlesid: “Ma südame sul avan mu Päästja rõõmuga, Sul kogu oma elu anna ma!”

Tasub ennast Jumalale kinkida!

Pärastlõunal olid koguduse noored abiks Jõgeval Jumalateenistuse korraldamisel. Kuulama oli tulnud väga palju lapsi ning koosolek lõppes ühise söömaaja ning kingituste jagamisega.

18dets. 11

12dets. 11

Noored Taanis esinemas

Galeriisse

24.-27. novembril külastasid Põltsamaa noored Taani Lille Nørlund’i adventkogudust ja viisid neile muusikalist külakosti . Reisiseltskond oli natuke kahanenud, kui Tšehhis käis meid 18 siis Taani jõudis meid ainult 8.Seekord läksime südamerahus lennukiga ning olime kindlad, et taanlased annavad endast parima meie võõrustamiseks. Nii oligi.

Saabusime neljapäeva varahommikul, kuna öö oli unetu, siis terve päev tundus, et midagi on sassis. Esimene mulje Taanist oli mittemidagiütlev, samasugune lame maapind, üksikud talumajad ja lõputud põllumaad. Peagi saime teada, et mets siin praktiliselt puudub, infrastruktuur on tasemel ning nende kõrgeim mägi on 147m madalam kui Suur Munamägi!

Alustuseks seiklesime niisama ümberkaudsetes linnades ning tegime proovi. Reedel, päev enne esinemist, õnnestus Ergasel korralikult haigeks jääda ning oli sunnitud koos Helega terve päeva kodus passima. Igav neil muidugi ei hakanud. Teised veetsid reede Taani suuruselt teise linna Aarhus’e vanalinnas ning selle lähiümbruses. Ergas oli andnud käsu ka talle midagi osta ning lõpuks otsustasime viia talle ühe pulgakommi ning vanaaegse närimiskummi (magusa maitsega puuoks). Tüdrukud jätkasid oma reisitraditsioone ning ajasid taga suveniire. Reede õhtul oli 1. Advendi koosistumine, kus lisaks ohtrale söögile peeti ka väike kõne ning tutvuti ja uudistati võõralt maalt saabunud usukaaslasi. Ütlus „keeled suus ja Euroopasse“ pidas põhimõtteliselt paika, asjad sai aetud nii soome, saksa, inglise, taani kui ka eesti keeles. Lihtsalt oli vaja kätega juurde vehkida. Asjaliku keelepraktika said Hele ja Siret, kes on mõnda aega taani keelt ka Tartu Ülikoolis õppinud.

Hingamispäevahommikune oli küllaltki sarnane meie omale, muidugi kuulati rõõmuga meie etteasteid ning üritati aru saada millest need eestlased küll laulavad… Üks vanem meesterahvas eespingis kordas vähemalt hoolikalt kõiki meie suuliigutusi. Siis aga jõudis kätte aeg, kus mõned hakkasid närveerima, mõned soengut sättima ja oma riietuse pärast muretsema. Tegelikult oli see kõik aga asjatu: oli aeg meie etteasteks! Nagu ikka: kirikutäis rahvast, tõlge seina peal ning meie laval. Kõik tuli välja nagu pidi, mitte nagu proovides ning nagu hiljem kuulda oli, said inimesed sügavama vaimuliku elamuse. Tänu Jumalale! Jällegi veetsime õhtu ühise söögilaua taga ning kojujõudes jäime oma uusi sõpru ootama. Perekond Rasmussenide juures jätkus lustakas õhtu ning nalja jagus ka hilistesse öötundidesse.

Terve laupäev olime üksteist hirmutanud teadmisega, et pühapäeval on tuul tavalisest natuke tugevam ning kojusõit võib tulla dramaatiline. Pühapäeva hommikul tundus tuul tõesti hirmuäratav olevat. Veel me ennast sellest häirida ei lasknud ning sõitime Herning’isse, et tähistada 1. adventi. Meeldiva elamuse saime poistekoori kontserdist ning vaatasime linna jõulutulede süütamist. Ringi käis ka jõuluvana, isegi Ergas sai temalt midagi. Päev oli juba õhtusse jõudmas. Kõigil hakkas hinge pugema mingitsorti kurbus. Lootused olid pandud sellele, et lend lükatakse edasi ning seiklused Taanis võiksid jätkuda. Seda siiski ei juhtunud. Jätsime toredate taanlastega hüvasti ning läinud me olimegi. Saime veel õppetunni, et Taani turvakontroll on tunduvalt rangem kui Läti oma ja lend võis alata. Kõik läks üle ootuste hästi, Ergasele kinkis stjuardess lausa piloodivormis legomehe.

Mälestused Taanist on mõlemapoolselt ülevad ja meenutamist jätkub siiani. Tuleb loota, et see ei jäänud meie viimaseks kohtumiseks, aga elame näeme. Parimal juhul võib isegi meie maailmaturnee jätkuda, aga sellest on veel vara rääkida. Tänud kõigile, kes oma panuse andsid selle reisi õnnestumisesse ning kõige suurem tänu Jumalale, kes seda reisi õnnistas.

21nov. 11

Kristlikud Matkad – Sügisene paadimatk

Galeriisse

23.-25. oktoobril toimus meie viimane matk sellel aastal, sügisene paadimatk. Jällegi olime usinalt matkapäevikut täitmas ning sealtvõetud jupikestest moodustub ilus ülevaade meie matkast.

23. oktoober
Siin me jälle oleme. Eelmisest matkast on alles jäänud Marleen, Triin, Betty, Vallo, Mairo ja Tanis ning uuteks kamraadideks on Deivy, Eda, Kalle ja Toivo. Alustasime Põltsamaa lähedalt Külmojalt ning plaanime jõuda niikaugele kui jõuame. Täna, 23. Oktoobril, on olnud äärmiselt ekstreemne päev, meil oli peaaegu kaks kärestikku ning enamus ajast vool puudus. Saime ka vihma. Tegime paar kiirendust, rekordiks saime 9 km/h. Õhtul jagasime seltskonnaga oma hirme. Kui enamustel oli üks või kaks hirmu, siis Deivy omadest me parem ei räägi..

Betty

Üldpilt on hetkel selline, et meid on raftinguparves 8, Kalle on põline tüürimees, ning Tanis ja Mairo luusivad süstadega meie ümber. Paratamatult tuleb meil need 3 päeva ühes paadis veeta, seega põgeneda pole kuskile ja otsustasime mängima hakata. Kõige raskem töö oli vast sõnade meeldejätmismäng, kus lõpuks pidi 34 sõna õiges järjekorras mäletama. Pimedas jõudsime ööbimiskohta, järgmisel hommikul avastasime, et tegu on karjamaaga ja lehmad olid seda samuti värskelt külastanud.

Vallo

24. oktoober
Päev algas lootusrikkalt..
Betty ja Marleen soovisid midagi ekstreemsemat, teistsugust. Tahtsime sõita pimedas, taskulambid põlemas, täielikus vaikuses- kus kuulda oleks olnud ainult vee liikumist. Pimedad kaldad, mis kubisesid meid jälgivatest killeritest. Mairo lubas, et lahendame need erimeelsused hääletusega nagu demokraatlikus riigis kombeks.
Kuid päev võttis ootamatu pöörde..

Betty

Täna oli küllaltki intriigiderohke päev, näiteks mängisime maffiat. Ööbimispaika jõudes hakkas Kalle kohe hauda kaevama, seejärel läks aga üllatuslikult hoopis kalale. Just siis, kui esimest korda kala näkkama hakkas, hüüdis keegi kaldalt, et „Kalle, kuidas võtab kah?“, Kalle ehmatas ja nii ta läkski. Kala me ei saanud. Õhtu oli pikk ja aega palju, Deivy ja Toivo käisid näiteks süstadega Emajõel ära. Seejärel arvas Toivo, et teiselpool jõge on kuivemad oksad ja lohistas nad mööda vett üle jõe ja siis nad enam nii kuivad ei olnud.. lõkkesse läksid nad igaljuhul.
Õhtul rääkisime Kristlikud Matkad logokonkursist, palju õnne võitjale! Loosisime ka hääletajate vahel loosiauhindu igasuguste eri viisidega..

Vallo

25. oktoober
Tere. Olen Deivy. Ärkasin täna kuue aeg. Mõlema suure varba jalad olid külmunud. Mõtlesin, et teen lõkke ja soojendan varbad üles. Nii tegingi. Praeguseks oleme üleval Mina, Danielson ja Eda. Teised magavad. Kalle on tubli ja tõi vett ning pani tulele keema. Aaa, Vallo ka vahepeal ärkas, tegi mõne pildi, mõtles et läheb ujuma ka, aga läks hoopiski magama tagasi. Ilm tuleb ilus. Mõtleme siin Kallega, et laseme tüdrukutel puhata ja teeme ise süüa. Mõtleme mida teha, kas tatart või suppi, aga tundub et tatart polegi. Siis tuleb vist supp.
Eile olime Toivo ja Mairoga üheni üleval, Vallo võitles, aga üle 00:00 ei suutnud. Meil toimus aga võistlus, mille Toivo võitis. Naerda sai ikka nii, et kõhulihased siiani valusad. Nüüd tuli plaan teised üles ajada, siinsele seltskonnale meeldib mu äratus „Spordimehe laul“. (Hiljem muutus see matka hümniks)

Deivy

Hommikust! Kalle siinpool. Öö oli külmem seekord. Hommikul oli telk pealt jääs. Õnneks oli magamiskotis soe olla. Paat ja süstad olid ka üleni jääs. Ei tahaks nagu eriti sinna istudagi, aga küll päike ta varsti üles sulatab. Muide toit on suht otsakorral, aga jah, loodetavasti peame matka lõpuni vastu. Käreveresse me seekord välja ei jõua. Igatahes tüdrukute telgist kostub jälle killerite teemat. Majake, kus sööme, on pidevalt lõkketossu täis. Isegi tüdrukud ütlesid oma spetsialisti pilguga ehitist hinnates, et valesti ehitatud..

Kalle

Nii, jõudsime nüüd siis matka lõpppunkti ja avastasime, et siin ongi päris killerid. Keegi Eino Tihane mõrvati siinsamas aasal 1966, st et mõrvar võib olla 60-70 aastat vana Appi!

Triin

Viimane peatuspaik enne ärasõitu. Istume ümber pika laua ja söömine on just lõppenud. Selline mõnus hetk. Matkapinge hakkab kaduma ja asendub kerge rammestusega. Matk on olnud suurepärane mõnedest eriarvamustest hoolimata. Sügisene loodus, päikesesillerdus veel või isegi väike päevane vihmasabin- see jääb kauaks meelde. Mulle oli ka esmakordne kogemus sügisel telgis ööbida.

Eda

Rohkem lugemist leiad meie matkapäevikust. Tule matkama!

13nov. 11

Isadepäeva koosolek

GALERIISSE

Põltsamaa kogudus ühines palvenädalaga, arutlesime iga päev ühe teema üle.

Hingamispäeval oli lisaks viimasele loengule ka üllatus isadele, sest 13. novembril on kalendris märge isadepäev. Isadele oli pühendatud flöödipala ja sõnavõtt.

Kas on teie seas sellist inimest, kellelt ta poeg palub
leiba, ent tema annab talle kivi?
Või kui ta palub kala, ent ta annab talle mao?
Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma
lastele, kui palju enam teie Isa, kes on taevas, annab head
neile, kes teda paluvad!

Matteuse 7,9-11

Ette kutsuti ükshaaval kõik isad alates auväärsematest, kes on juba vanaisad ja lõpetades meie noorte isadega. Igale isale loeti Piiblist üks kirjakoht ja anti väike kingitus.

Otsekui isa halastab laste peale,
nõnda halastab Issand nende peale,
kes teda kardavad.

Laulud 103,13

KAUNIST ISADEPÄEVA!

Kristuse tähendamissõnad

125Tähendamissõnadega õpetamise kaudu viitab Päästja tõelisele
“kõrgharidusele”. Kristus võinuks selgitada inimesele teaduse sügavaimad
tõed. Ta võinuks paljastada saladused, milles selgusele saamine on nõudnud
palju sajandeid vaevanägemist ja uurimist. Ta võinuks visandada teaduse
põhijooned, mis pakkunuks mõtteainet ja tõuget leiutustegevusele ajaloo
lõpuni. Kuid Ta ei teinud seda. Ta ei rääkinud midagi uudishimu
rahuldamiseks või auahnuse toitmiseks, mis avanuks inimesele uksed
ilmaliku suuruse ees. Kristuse kogu õpetustöö mõtteks oli tuua inimmeel
kontakti piiritu Mõistusega. Ta ei õhutanud rahvast uurima inimeste käsitlusi
Jumalast, Tema Sõnast või tegudest. Ta õpetas inimesi nägema Teda
sellisena nagu Ta avaldub Tema tegudes, sõnades ja eelhoolitsuses.
Kristus ei käsitlenud abstraktseid teooriaid, vaid seda, mis on oluline
iseloomu arendamiseks, mis avardab inimese suutlikkust Jumalat tunda ning
tõhusamalt head teha. Tema räägib inimesele elu praktikaga seonduvaid
tõdesid, mis ulatuvad igavikku.
Samuti saame meiegi Loojaga tutvuda looduse vahendusel. Loodus on
suur õpperaamat, mida kasutagem koos Piibliga selleks, et õpetada teistele
Jumala iseloomu ning juhtida eksinud lambaid tagasi Jumala karja juurde.
Jumala kätetööd uurides mõjutab Püha Vaim veenvalt meie meelt. Selline
veendumus ei ole süsteemse mõttetöö tulemus; kui meie mõistus pole liiga
pimestunud tundmaks Jumalat, silm liiga ähmastunud nägemaks Teda ega
kõrv liiga kurdistunud kuulamaks Tema häält, adume kõiges sügavamat
tähendust ning kirjutatud sõna väärtuslikud vaimulikud tõed juurduvad
südames.
Ent Kristus seostas oma õpetused lisaks puhkepäevale ka töönädalaga. Tal
on tarkust kündja ja seemne külvaja jaoks. Kündmise ja külvamise,
maaharimise ja viljalõikuse kaudu õpetab Ta meid nägema oma armutööd
inimsüdames. Ta soovib, et leiaksime igas teiseski kasulikus töös ja kõigis
elu üksikasjades jumaliku tõega seostatavad õppetunnid. Siis ei hõiva enam
argiaskeldused kogu meie tähelepanu ega pane meid unustama Jumalat, vaid
meenutavad pidevalt Loojat ja Lunastajat. Siis läbib mõte Jumalast
kuldse niidina kõiki meie kodutöid ja askeldusi. Meie pilk märkab jälle
Tema näo peegeldumist loodusnähtustelt. Saame ikka uusi õppetunde
taevasest tõest ja kasvame Tema puhtuse sarnasteks. Nii saame kõik olla
“Issanda õpilased” ning oleme pidevalt “Jumala ees” sealkohal, kus meid on
kutsutud tegutsema (Jesaja 54:13; 1. Korintlastele 7:24).
E.G.White’i raamatust “Kristuse tähendamissõnad”.

Sõna on julgustuseks teel

piibel Sõna on julguseks teel
Kui kahtleb, kurvastab meel.
Sõna on leivaks näljas
Ja riideks, kui olen paljas.
Sõna on valguseks öös
Ja tarkuseks argitöös.
Sõna on teeviidaks rajal
Ja kindluseks raskel ajal.
Sõna on julgus tormi sees
Ja siht, kui raskused ees.
Sõna on vari kuumal päeval
Ja lootus, kui pilvi pole taeval.
Sõna on vihm kuivale maale
Ja kaardiks raskele teele.
Sõna on vesi kuivale suule
Ja vägi, mis peatab tuule.
Sõna on tuli, mis elu hoiab
Ja rahu, mis usus elab.
Sõna on kindlus tagakiusus
Ja mõõk, mis paljastab pinnu.
Sõna on kuumus, mis põletab patu
Ja hea sõnum, mis toob rahu.
Sõna on puhas voolav allikas
Ja värskedus päevas pikas.
Sõna on rikkus vaesele mehele
Ja kindel troost kurvale lesele.
Sõna on selgus hädas suures
Ja lahendus tapvas mures.
Sõna on rõõmuks keset valu
Ja uskliku kindel tasu!
Sõnas on võimas jõud
Kaotada vaimupõud.
Sõnas on elustav vägi,
Mis tungib surmast läbi.
Sõnas on lootuse kiired
Neile, kes on eluvared.
Sõnas on rohkelt süüa,
Tasuta, mitte müüa.
Sõnas on puhas vesi,
Mis peseb kõik patuplekid.
Sõnas on usujuured,
Mida ei kõiguta tuuled. 

Head mõtted

valgus ja vesi_

Kümme aastat kogukonna heategevuspäeva Põltsamaal

Pühapäeva, 9. septembri ennelõunal seisis Põltsamaa adventkiriku juures üle 350 inimese – kell 11 algas kümnes kogukonna perepäev „Talvele vastu”. Linnarahvast ootasid riided, jalanõud, voodipesu, mänguasjad, kodutarbed, kohvik, juuksur, elav muusika, raamatulaud, tegevused lastele ja sõbralik kogudusepere. Kõik see oli tulijaile tasuta.

Heategevuspäeva eestvedajat Eha Põldaru on väga keeruline kirikuaias askeldava inimsumma seest leida, ent kui olen ta lõpuks leidnud ja küsinud, kus selle ettevõtmise kõige sügavamad juured on, läheb Eha ajas päris kaugele tagasi. „Vello remontis kunagi Stig Sjölanderi autot ja nii saime tuttavaks,” räägib ta esimesest tutvusest mehega, kes tõi pärast seda, kui Eha ja Vello kodu maha põles, neile eluks vajalikke asju. „Kui maja põles maha, tõid nad meile vajalikke asju. Ja nad tõid juurde ja mõtlesime, kuhu me selle kõik paneme. Alguses viisime maakoolidesse, kus asjad pandi välja ja vanemad said lastega tulla endale võtma, mis vaja,” meenutavad Eha ja tema abikaasa Vello.

Eesti liit andis Stigile 2013. aastal hea koostöö märgiks tänuplaadi.

Mõne aja pärast toodi üritus kirikusse, kuid alguses oli see väike ettevõtmine. Ajapikku lisandus tervisetelk ja raamatulett. Seejärel kohvik ja lastetelk. „Inimesed väsivad ringi kõndides ära, siis pakkusime kohvikut. Ja kui nägime, et inimesed tulevad lastega, siis tegime ka lastetelgi,” räägib Eha. Ka tuletõrjetegevused on esindatud olnud, tänavu juhendas tegevusi lisaks Ants Kulbile ka Aimar Sisask Võrust. Nii on „Talvele vastu” aastatega suuremaks paisunud.

Eha sõnas, et kunagisest väikesest üritusest on kasvanud kogukonnaüritus. „Inimestele meeldib siin olla. Taaskasutus on normaalseks muutunud. Palju soovitakse voodipesu, lasteriideid, mänguasju.”

Enamus asju, mis jagatakse, on pärit Rootsist, kunagine koostöö Stigiga on nüüd Rootsi poolel üle läinud nooremate kätte. Osa jagatavaid asju tuuakse ka Soomest. „Üle-eelmisel aastal käisid soomlased ise ka siin vaatamas meie üritust. Neile väga meeldis ja nüüd koguvad nad meile igal aastal asju,” ütles Eha.

„Talvele vastu” meeskonnas on terve Põltsamaa kogudus, igaühel on oma koht ja tegevusala. Eha tegeleb kogu riidekauba ja jalanõude väljapanekuga, Hans, Lilija, Maarit ja Nansi kanda oli kohvik, Helve Murd vastutab kirjanduslaua eest, Ants Kulp abilistega viib läbi tuletõrjetegevusi, Helena ja Maarika juhendavad lastetegevusi, Kalle vastutab parkimise, sujuva liiklemise ja turvalisuse eest, Guido on helitehnik, noored aitavad kaste tassida ja muusikat teha, Maarja ja Mare teevad meeskonnale sooja lõunasööki ja vanemad koguduseliikmed abistavad, kus näevad tarvis olevat. Abilisi on mujaltki: Annely tuli juba kümnendat aastat Rakverest kohale, et pakkuda juuksuriteenust, Aimar tõi Luutsnikult kohale enda restaureeritud vana tuletõrjeauto. Lisaks oma koguduse inimestele on palju abilisi ka väljastpoolt. Helenale tuttavad kooliõpilased on käinud abiks lastetegevuste juures, koguduseliikmete tuttavad on aidanud riideid välja panna.

Raamatulaua taga askeldanud Helve sõnas, et seekordse päeva juures on kolm tänulikkust õhutavat asjaolu: 1. ilm on ilus – ei liiga soe ega ka külm, täpselt paras; 2. asju, mida jagada, on palju; 3. inimesi, kes soovivad kohale tulla, on samuti palju. Veel teine kolmeosaline jaotus oli Helvel varuks – raamatuvalikust leiab kolme eri sorti lugemist: raamatud, mis annavad teada, mida adventistid usuvad, hingamispäevast rääkivad raamatud ja terviseteemalised raamatud. Poole päeva peale oli kõige populaarsem raamat terviseteemaline misjoniraamat.

Kahe päeva peale kokku anti inimestele kaasa 190 raamatut. Terviseteemalisi raamatuid võeti 56, hingamispäevateemalisi 26, 30 inimest sai misjoniraamatu “Lootuse vägi” omanikuks ja 21 võttis koju kaasa misjoniraamatu “Hüvastijätt igaveseks?”.

Loe siit rohkem raamatu “Lootuse vägi” kohta. 

Adventkirjanduse e-pood. 

„Talvele vastu” on kohaliku rahva seas juba tuntud ettevõtmine, päeva kohta uuritakse tuttavatelt juba siis, kui tundub, et aeg hakkab lähedale tulema. Siiski kuulutatakse selle ürituse saabumist ka kohalikus ajalehes ja Facebookiski. Eha märkis, et reklaam Facebooki kaudu on väga oluline, sest selle lühikese aja jooksul, mil üritust „Talvele vastu” selle kanali kaudu reklaamiti, märkis 25 uut inimest Põltsamaa adventkoguduse Facebooki-lehe meeldivaks, mis tähendab, et nad näevad edaspidigi, mida kogudus teeb. Näiteks on seal üleval lingid koguduse aastapäeva jumalateenistusele ja Baltimaade noorteorkestri kontserdile Roosisaarel.

Sel aastal, nagu ka varasemalt, oli tegevuste taustaks elav muusika. Ansambli muusikavaliku pani kokku Põltsamaa adventkoguduse pastor Rein Kalmus, kes mängis süntesaatoril. Temaga koos mängisid Susanna basskitarri, Karl viiulit, Kristjan flööti ja Samuel klarnetit. Eha sõnul oli tulijate seas neidki, kes üksnes muusika nautimise pärast oma sammud Kreutzwaldi tänava poole seadsid.

Rein sõnas muusika tegemisest jäänud väikese hingetõmbepausi ajal, et tunneb heameelt, et koguduses on tegutsejaid. „On hea, et kogudusel on olnud kannatlikkust ja jaksu seda päeva korraldada. Taevane Isa on õnnistanud kogudust ja ilus ilm on ka kingitud.” Lisaks märkis Rein ära, et Põltsamaa kogudus on õnnelik, et maja juures on nii suur aed, kuhu mahub korraga sadu inimesi. Hommikul kell 11, kui väravad avati, voolas koguduse aeda korraga üle 350 inimese, päeva jooksul lisandus neile veel paarsada külalist.

Pärast kümmet korraldamisaastat unistab Eha mantlipärija leidmisest, kellestki, kes võtaks üle riidekoormate sorteerimise. Suurest töömahust tulenevalt on Eha mõlgutanud mõtteid, et seekordne „Talvele vastu” jääb viimaseks. Ent samas on ka oma linna rahvas küsinud, kas võib tuua teistele pakkumiseks enda asju ja nii võib koostöös linnarahvaga tekkida veidi teistsugune „Talvele vastu”, mil kogu kaup ei tule teisest riigist, vaid siitsamast Põltsamaalt.

„See üritus on mulle palju kannatlikkust õpetanud,” ütles Eha. „Tuleb palvetada nende inimeste eest. See on Kristuse meetod misjonitöös: tuleb enne teenida, võita inimeste usaldus. Inimesed tulevad ja näevad kristlasi ja nad ei karda meid enam. See on vajalik,” rääkis Eha. „Ära minnes ka tänatakse. Inimeste tänu on suur, aga tänujumalateenistusele ei julgeta tulla.” Seetõttu pole viimasel paaril korral tänujumalateenistust ka toimunud, ent Põltsamaa rahvast kutsutakse peagi reedeõhtustele teeõhtutele.

„Talvele vastu” esimesel päeval, pühapäeval võõrustati kaaslinlasi kella viieni, kuid asju jätkus ka esmaspäevaks, mil huvilised said kirikuaias käia kella üheksast hommikul kella kolmeni.

Back To Top