27.02.09 Noortekoosolek
Veebruarikuu eelviimasel päeval oli Väikesesse Põltsamaa adventkirikusse kogunenud ebatavaliselt palju rahvast. Põhjuseks siis Stine Gro Struksnæs Norrast. Kuna tegemist oli noortekoosolekuga, laulsid ning musitseerisid muidugi ka kohalikud noored. Kõige viimane laul lauldi regilauluna koos kuulajatega mis ühendas meid eriliselt. Stine rääkis väga aktuaalsest teemast: majandusraskustest ning üldisemalt raskusest. Kõlama jäi mõte, et Otsige esiti Jumala kuningriiki ning et alati panna Jumal oma elus esikohale. Ka Stine ise laulis 3 laulu, 2 ingliskeelset ning üks tema emakeeles, norra keeles. Pärast koosolekut olid huvitavad arutelud kõikvõimalikel teemadel, eriti muidugi Stine ümber. Lahkuminek oli südamlik ning thanks for coming, Stine!
Muljeid ning mõtteid:
Rahvast oli reedeõhtuse koosoleku kohta rohkem kui tavaliselt. Viljandi adventkogudusest oli Põltsamaale päris palju külalisi tulnud. Põltsamaa noorte muusikalised ettekanded olid päris kenad ja ka Stine ise laulis meile paar laulu.
Stine alustas hingamispäeva teemaga. See on see päev, mil me oleme sõltumatud muudest argipäeva muredest. Meie peaksime täielikult enda Lunastajat usaldama, isegi siis kui selleks mingit võimalust ei näi olema nagu lesknaise puhul, kellelt Eelia palus endale tema ja ta poja viimase toidu. Vanemad annaksid mida tahes, et nende lastel kõik hästi läheks. Kui Stine oleks aafrikas ja tal seal midagi juhtuks siis tema isa sõidaks kindlasti esimese lennukiga sinna teda aitama. Meie taevane Isa teeb sama ja Tema võib meid igas olukorras aidata. Me ei peaks kartma raskusi, mis meid tulevikus ees ootavad ja peaksime maailmale valguseks olema. Igaüks meist võiks olla misjonär. Stine kutsus üles misjonitööks, kirjandusevangelisti tööks.
Minu ülesandeks koguduses on kirjandustöö. Olen täiesti päri sellega, et nii noored kui ka vanemad võiksid kirjandusevangelistina kirjandust levitada. Praegune majanduskriis puudutab paljusid meie hulgast. Kes on töökoha kaotanud, kes ilma sissetulekuta FIE, kes raskustes ettevõtte omanik, kes pensionär. Ometi ei ole see meile veel eluohtlik kuna mõningad säästud meil veel on ja ka SMS-laenu võimalus: piiks-piiks ja raha tuleb!. Lesknaine andis ju viimase, mis tal oli… Ja praegugi sureb nälja tõttu maailmas iga 60 minuti jooksul üle kümne inimese. Meie maal on see mõeldamatu: ema-isa või mõni koguduse liige ikka süüa ja peavarju annab. Kui aga sul on perekond ja vastutus selle ülalpidamise eest, siis tuleb see raha kuskilt saada. Töötuks jäänu ei elata enda perekonda ainult kirjanduse jagamisega või selle müügist saadava tuluga. Kui sul on praegu kindel töökoht siis sellest loobumine vajab suuremat usku ja usaldust kui Peetrusel, kes jättis oma võrgud… Jutt on misjonäridel hea, aga kui jõuan praktilise elu juurde siis minu mõistus jookseb kokku. Minu usk ei ole nii tugev, et külmikus toit hakkaks paljunema ja arvete tasumata jätmine ei tooks kaasa pahandusi. Arvete tasumata jätmine on ju kellegi teise kulul elamine…
Olen ise raha laenanud ja tean, et võlg on võõra oma. Lesknaine andis selle, mis tal oli. Kui sul pole raha toidu ostmiseks, üüri-, elektri- jms. arvete tasumiseks, oled samas olukorras! Kuidas siis vastata misjonäri üleskutsele? Kuidas praktikas asi välja näeks? Millised oleksid teiepoolsed soovitused?
Guido Daniel
See jumalateenistus läks igati korda. Noortekoosolek oli planeeritud juba rohkem kui kuu aega tagasi ja külalise tulek Norrast oli samuti tükk aega tagasi kokku lepitud. Mina ei olnud Stine`t varem kuulnud, kuid kuulujuttude põhjal ootasin tõsist vaimulikku sõnumit. Sõnum oli tõesti tõsine ja vaimulik. Kitarri saatel esitatud laulud läksid samuti südamesse, kuigi olid võõras keeles ja minu jaoks arusaamatu sõnumiga. Laulude sisu tõlgiti küll enne, et kuulajad sõnumit mõistaksid, kuid mulle läksid need südamesse ilma sõnu mõistmata.
Stine sõnumi tuum oli: Mt.6:33: “Aga otsige esmalt Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” Mina ise elan sama põhimõtte järele ja seepärast oli tema sõnum mulle väga vastuvõetav. Ma olen enda ja oma pere elus kogenud Jumala imelisi õnnistusi ja võin Stine poolt jutustatud kogemustele enda omasid lisada.
Kahjuks tunnistavad paljud usklikud inimesed oma uskmatust. Nad justkui usuvad Jeesusesse, kuid kui on vaja praktiliselt usku läbi elada, siis nad ei suuda uskuda, et abi tõesti tuleb. Jeesus ütles naisele, kes palus oma tütart tervendada: Mt.15:28: “Oh naine, sinu usk on suur! Sündigu sulle, nagu sa tahad!” Teises kohas ta ütles: Mt.21:22: “Ja kõike, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate.” Kui jüngrid ei suutnud ühest inimesest kurja vaimu välja ajada, siis Jeesus ütles neile põhjuse: Mt.17:20: “Teie nõdra usu pärast. Sest tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku sinepiivakese võrra ja te ütleksite sellele mäele: “Siirdu siit sinna!”, siis ta siirduks, ja miski ei oleks teile võimatu.” Kui nüüd keegi tahaks minult küsida, mitu tegelikku mäge ma olen teisaldanud, siis sellele vastab Jaakobus: Jk.4:3: “Te palute, aga ei saa, sest te palute halva jaoks, tahtes seda kulutada oma lõbudeks.” Piibliski pole räägitud, et keegi oleks tegelikku mäge teisaldanud, kuid sümboolsetest mägedest räägitakse seal küll ja küll. Mina võiks neist samuti rääkida, sest Jumal on neid ikka ja jälle minu teelt kõrvaldanud. Vahel usklikud kurvastavad Jumalat sellega, et ei näe Jumala tegusid oma elus. Ma soovitan neile usklikele: paluge, et Jumal näitaks teile oma tegevust teie elus. Keegi ütles kord, et sellist palvet ei tohi paluda. Mina olen palunud sellist palvet ja ma olen väga tänulik, et keegi polnud mind enne õpetanud seda palvet kartma. Jumal vastas kohe! Iga kord Ta ei vasta meile kohe või me siis ei saa aru, et Ta vastab. Jumal vastab vahel ka “ei” ja siis meile tundub, et Ta ei vasta. Mulle Ta vastas aga kohe ja mul läksid silmad märjaks tänutundest Jumala suhtes ja häbi tõttu, et ma seda ise enne ei taibanud. Nüüd ma ei julge enam kunagi kahelda, et Jumal hoolitseb oma laste vajaduste eest. Seepärast ma soovitan tõsiselt: ärge kartke Jumalalt paluda, et Ta teie silmad avaks ja näitaks teile, kuidas ta teie eest teie igapäevases elus hoolitseb. Kuid ärge unustage seda tingimust, millest Stine rääkis: Mt.6:33: “Aga otsige esmalt Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!”
Kaido Kask
PPP’09
13.-15. veebruaril toimus Saaremaal järjekordne Piibli ja Palli Päevad. Väga hästi organiseeritud üritus oli, ka tehnika ei vedanud alt ning kõik toimis (peaaegu) nagu kellavärk.
Natuke siis kohalolijate muljeid:
Minu jaoks on PPP adventürituste aastakalendris olnud ikka tippsündmuseks. Selle aasta PPP tegi eriliseks juba toimumiskoht – Kuressaare, kus ma olin alles teist korda oma elus. Üldine programm oli muidugi sarnane eelmistele aastatele, kuid uued inimesed muutsid kõik teistsuguseks. Rändpiibel läks sel aastal Järvamaale ja mul on selle üle tõesti hea meel, kuigi enda võidu üle oleks isegi natuke õnnelikum olnud:) Pärast kaotust suunasin ma oma võidutahte energia meie võrkpallimeeskonna ergutamisele (kõige rohkem II meeskonnale). Tänu sellele nad suutsidki oma alagrupi võita ja lõpuks soomlastega mängima minna 🙂 Ise ma küll mängida ei oska ja seetõttu tundsin ma end sel aastal väheke kasutuna. Sellegipoolest tekitas PPP hea tunde ja mul on hea meel, et sain seal osaleda.
Älis Kulp
Oi kui ammu see oli. Ei teagi kohe mida öelda. Tegu oli siis minu esimese PPP’ga, ja jäin rahule. Tegemist oli pidevalt, nagu naljagi 😀 Korralduslik külg oli korras ning tõrgeteta valdavalt. Viktoriini koha pealt oleks muidugi tulnud asja tõsisemalt võtta, viimast ja eelviimast kohta jagama jääda..elab üle 🙂 Võrkpall oli võrratu! Meie tiim aka Teenangels oli üle kõige 😀 Väga hästi läks, suur tänu kaasaelajatele! Loodame et PPP siis ikka varsti Põltsamaal ka tuleb. See oleks küll meile suur väljakutse, aga läbi nende me ju ainult kasvada saamegi! 😉
Vallo Põldaru
Kannatamatutele üldmulje saamiseks asuvad mõned pildid Siin
Koosolek Ameerika moodi – VIDEO!
Koosolek Ameerika moodi
7. veebruari jumalateenistus oli Põltsamaa koguduses eriline. Hans Soosaar ja tema pere on nüüd juba mõnda aega olnud meie seas ja nad soovisid jagada Ameerikas kogetut ka Põltsamaa kogudusega.
Nii oligi korraldatud Põltsamaa koguduse jumalateenistus ümber pisut teistmoodi kui me tavapäraselt harjunud oleme. Esimene erisus oli see, et kõigile külastajatele jagati trükitud kavalehed, kus kogu koosoleku programm esitajate ja lugude autorite nimedega kirjas oli. Nii oli hea toimuva üle järge pidada.
Koosoleku erinevaid osasid ilmestasid signatuurid. Palve, ülistus, lastejutt – kõik said alguse koori vastava kutsungiga. need signatuurid sidusid koosoleku ühtseks tervikuks ja kogu programm kulges järjepidevalt ilma eriliste peatusteta.
Lisaks olid koosoleku kavasse tee leidnud mõned elemendid, mida küll aeg-ajalt ka meie kogudustes kasutatud on, kuid seda üsna vahelduva eduga. Näiteks lastejutt oli pikka aega Põltsamaal iganädalane traditsioon, kuid nüüd on see unarusse jäänud. Ameerika stiilis koosoleku raames leidis see jällegi oma koha. Teiseks oli väga kenaks lisaks ühine Piibli lugemine. Eeslugeja luges Piiblist mõned salmid, millele kogu kogudus vastas omakorda ühe salmi lugemisega. Sedasi lugesime Psalm 25, 1-6. Kolmas lisa, mida tahaksin nimetada, on küll Eestis üsna harjumatu, kuid näiteks noorteüritustel oleme meiegi seda varem teinud. Nimelt algas koosolek sellega, et igaüks võis tõusta ja enda ümber isuvatele inimestele head hingamispäeva soovida…. Tekkis selline saali läbiv kihin ja soe tunne teenistuse algusest peale.
Ja lõpuks, kogu asja võttis kokku mõnus osadussöömaaeg…
Vaata kava: 07.02.09 Kava
Esmased pildid üldmulje saamiseks:
Rohkem pilte SIIT
Räätsamatk Põlvamaal
30. jaanuaril – 1. veebruaril toimus adventnoorte räätsamatk Põlvamaal. Sel ajal, kui ülejäänud tublid põltsamaalased tegid noortekoosolekut, möllasid Kalle ja Tanis metsas.
Kõigest on võimalik lugeda lähemalt siit.
Hoidke ennast kursis edaspidiste matkade ja vahvate tegemistega
kristlike matkade kodulehe kaudu ja soovi korral lisage ennast ka meililisti.
Tanis
Piiblipäev on seljataga, alaku piiblilugemine
Laupäeval, 23 aprillil oli Türil piiblipäev, mille mototeemaks oli „Sära nagu…”
Piiblipäev algas õppetükitunniga väikegruppides, arutleti tervenemise teema üle. Piiblitunnile järgnes tavapärasest veidi teistmoodi ülesehitatud jutlus, mis koosnes neljast fragmendist. Jaanus Tilk esitas küsimuse, millal peaks inimene, kui ta on Jumalaga sõbraks saanud, särama hakkama, ning otsis piiblisalmide kaudu viise, kuidas saavutada Jumalaga parem suhe. Mervi Kalmus osundas laulja Leonard Cohenit: „There is a crack in everything.That’s how the light gets in.” (Igas asjas on mõra. Selle kaudu pääseb sisse valgus.) Mervi rääkis, et meie haigetsaamised ja rasked hetked toovad meis esile rohkem sära ja me kõik oleme mõrased saviastjad, mille kaudu Jumal saab särada. Marta-Liina Kanter jutustas loo Juhanist ja tema sõbrast, kes vastu ööd külla tuleb ja süüa tahab (lugu Luuka evangeeliumi 11. peatükist). Marta innustas kuulajaid innukalt palvetama, järelejätmatult paluma ja küsima, võttes aluseks Jeesuse tõotuse: kes palub, sellele antakse. Vadim Skrypyi otsis piiblisalmide põhjal mooduseid, kuidas tarkusel ja rumalusel vahet teha, sest „…paistavad mõistlikud nagu taevalaotuse hiilgus, ja need, kes saadavad paljusid õiguse teele, otsekui tähed ikka ja igavesti” (Tn 12:3). Jutluseosad liitis muusikaga üheks Rein Kalmus.
Jutlusetunni teistsuguse ülesehituse kohta ütles piiblipäeva üks korraldaja Pille-Riin Kaaver, et oli soov teha midagi teistmoodi. „Mõte oli teha natuke teistmoodi. Idee tuli üritusest nimega Lahe Koolipäev, mulle tohutult meeldib see, sealt ka mõte.”
Teine korraldaja, Mariin Tasang sõnas, et talle väga meeldis selline jutlus, kuna kõnelejad rääkisid ühest teemast – säramine, aga nad lähenesid teemale eri nurkade alt.
„Kui me kõnelejate järjekorda kokku panime, siis me tegelikult ei teadnud, millest nad rääkima hakkavad. Jaanuse küsimus ja tunnistus, kuidas ta on kaheksa aastat koguduses olnud, oli ideaalne algus,” rääkis Mariin. „Kõik, mis edasi tuli, oli nagu valatud sinna. Üks inimene ei oska kõiki tahke välja tuua, lähtutakse oma mätta otsast,” lisas ta.
Pärast jutluseosa vaadati Dwight Nelsoni videotervitust, milles adventkoguduse üks produktiivsemaid raamatuatoreid kutsus piiblipäeval osalenuid üles Piiblit lugema, pakkudes selleks välja ka oma meetodi: iga päev üks lugu või terviklik osa evangeeliumidest. Pärast lugemist kutsus Nelson noori üles Jeesusele kirja kirjutama. Kiri on nagu palve ja peegeldab kirjutaja enda seotust loetud tekstiga just täna ja just praegu.
Pärastlõunastes töötubades said piiblipäeva osalised teada põlemise keemilise reaktsiooni kohta, kahes töötoas arutleti suhete teemal, huvilistele oli avatud silmaringi-kuldvillaku töötuba, väikelastele oli avatud mängu- ja joonistamistuba ning suuremad lapsed lippasid mööda koolimaja, otsides küsimusi ning lahendades ülesandeid.
Kaheksa prohvetiraamatu põhjal valmistatud viktoriinis osales 12 meeskonda, viktoriini võitis Rakvere noorte meeskond.
Piiblipäeva täitis muusikalise teenimisega Tartu noorte SPOTi bänd, kuhu kuuluvad Madli Vahtramäe, Hanna-Liisa Nõmmik (mõlemad vokaal), Artur SInipalu, Martin Suits, Toomas Lukk, Helin Kalmus ja Sander Kalmus (pillid).
Piiblipäeva korraldajad Pille-Riin Kaaver ja Mariin Tasang ütlesid pärast piiblipäeva kui ühest suurt, et päev oli tore ja tore on see, et inimesed tulid ettevõtmistega kaasa.
„Korraldada oli väga-väga tore. Hästi positiivsed emotsioonid on, midagi sai ära tehtud!” ütles Mariin. „Korraldajana osaleda on teistmoodi tunne kui lihtsalt osa võtta. Ühelt poolt ei saa ma sellest päevast osa võtta nagu teised, aga see osalemine on samamoodi rahuldustpakkuv ja sain hää tunde, säramise tunde,” lisas ta.
„Nagu lõpetamiselgi ütlesin: suur austus neile, kes tehnikaasjadega tegelesid. Koostöö läks hästi, mingeid probleeme ei olnud. Toredad inimesed,” ütles Pille-Riin.
„Päeva jooksul ei tekkinud tunnet, et ei viitsi, on mõttetu. See on kõige suurem asi. Mul on väga hea meel inimeste üle, kes tulid. Inimesed olid väga heatahtlikud ja aktiivsed, tänu sellele oligi võimalik kogu see üritus, et see just niimoodi välja tuli,” peegeldas Pille-Riin kordaläinud päeva.
Mariin pidas enda jaoks päeva parimaks osaks kooslaulmist: „Mulle meeldisid kõige rohkem ülistuslaulud. Kui kõik koos laulavad, siis ei ole vahet, mis sinu roll on sellel üritusel, kas oled osaleja või õnnestumise nimel vaeva näinud. Siis on kõik üks, kõik koos laulavad Jumalale.”
Türi ja Paide kogudus – kahepeale 200 aastat
Järgmine põhjus Türile külla tulla on 16. juulil, mil Paide ja Türi kogudus tähistavad koos aastapäeva piduliku jumalateenistusega Paides. Sama päeva päratlõunal on Türi EELK kirikus pidulik kontsert. Lähem info aastapäevade kohta ajapikku.
Piiblipäeval tehtud salvestused ja näidatud videod tulevad ajapikku üles advent.ee videote kausta.
Allikas: advent.ee
Salongiõhtu tulekul!
22. aprillil kell 19:00
Salongiõhtu teemal perekond
kõneleb Hele Kulp
Riias toimunud seminaril jagati teadmisi nii koguduse töölistele kui lapsevanematele
9. ja 10. aprillil oli Lätis Riias Balti uniooni seminar „Lapsed ja kogudus – jüngerluse teekond”, kus lastetööst koguduses ja laste vaimulikust kasvatamisest perekonnas rääkisid üleilmse adventkoguduse peakonverentsi lastetöö osakonna juht Linda Mei Lin Koh, Trans-Euroopa divisjoni (TED) lastetöö osakonna juht Clair Sanches-Schutte ja TEDi peretöö osakonna juht Karem Holford. Seminar oli lülitatud ka Eesti liidu piiblikooli programmi, olles seega eelviimane piiblikooli sessioon. Eestist osales seminaril 65 inimest.
Piiblikooli juht Mervi Kalmus sõnas, et tunneb heameelt, et seminar sai piiblikooli programmi lisatud, sest sellisel kujul ei oleks piiblikool seda teemat tõenäoliselt käsitlenud. „Seminaril esinesid selle valdkonna professionaalid ja piiblikooli teemade spekter sai tänu sellele nädalavahetusele laiemaks venitatud,” ütles Mervi.
Seminarist hinge kõlama jäänud teemadest mainis Mervi kahte. „Üks on rohkem seotud laste ja koduga, seda toodi ka korduvalt esile: kõiki neid omadusi, iseloomujooni, mida tahaksime näha oma lastes, peame neile eeskujuna ette näitama. See on ainus viis, kuidas me oma lastes midagi head näeme. Kui vanemad on armastavad, teavad, mis on andestus, kui nad näitavad positiivseid emotsioone, kui nad teavad, mida tähendab kodune vaimulik õhkkond – see on ainus viis, kuidas me saame neid asju edasi anda ja oma laste juures näha,” selgitas Mervi.
Teine mõte on seotud kogudusliku eluga ja pärineb TEDi peretöö juhi Karen Holfordi pühapäevasest ettekandest, mida Mervi eriliselt esile tõstis. „Me peame suhtuma igasse oma jumalateenistusse kui evangeelsesse jumalateenistusse, sest meie hulgas on lapsed, kes ei ole veel otsustanud Kristuse kasuks – sellepärast. Kõik need kogemused, mida lapsed saavad hingamispäeval kirikus jumalateenistusel, aitavad neid ühe sammu Jeesusele lähemale või viivad nad kaugemale. See pani mõtlema jumalateenistuse ülesehituse peale ja sellele, kelle peale me mõtleme, kui me jumalateenistust üles ehitame või seda üheskoos peame,” rääkis Mervi.
Piiblikooli juhatajana väljendas Mervi heameelt selle üle, et seminaril osalejate seas oli palju pastoreid ja kogudusevanemaid. „Loomulikult oli ka lasteõpetajaid ja lastetöö juhte ja lapsevanemaid, aga kui osalevad ka kogudusejuhid, siis see on viis, kuidas teadmistest on kõige rohkem kasu: kui neid asju ei tea ainult lasteõpetajad, kes nagunii neist teemadest rohkem teavad, vaid kui ka pastorid ja koguduste juhid on teadlikud,” ütles ta.
Eest liidu lastetöö osakonna juht Madli Vahtramäe ütles, et seminaril oli palju infot ja seda käistleti erinevate nurkade alt. „Minu jaoks oli mingil määral mõtlemapanev lastetöö juhi rolli osa – mida mina saaksin teha selleks, et toetada ja innustada teisi, et oleksin ise teenimisaldis, et tahaksin teenida,” ütles Madli.
Seminarilt noppis Madli enda jaoks kaks mõtet, mida soovib, et kogudustes rohkem teadvustataks, nii suhtlemisel laste kui täiskasvanutega. „Märgake positiivset ja neid pingutusi, mida nii lapsed kui täiskasvanud teie ümber teevad, andke sellest märku, öelge see asi sõnadega välja. Näiteks ma näen, et sa oled andekas, see meisterdamine tuleb sul hästi välja või et sa oled väga hooliv. Märgake iseloomuomadusi, mis inimeses on olemas, aga mida ta ise ei pane tähelegi. Kui me anname märku heast, siis see võimendab headust, kui me anname märku sellest, mis meile ei meeldi, siis see ei ole ülesehitav. Pingutuse äramärkimine on oluline,” rääkis Madli.
Teise olulise tõigana tõi ta esile koguduseliikmete omavahelise tundmise. „Võime teada inimesi, kellega igal nädalavahetusel kokku saame, aga kas me neid ka tunneme. Oluline on võtta aega, pühenduda, õppida tundma, kes need inimesed meie kõrval on,” ütles ta.
Eesti liidu peretöö osakonna juht Marge Randlepp võttis seminarilt kaasa kolm olulist mõtet, millest esimest saab ta oma koguduse, Keila adventkoguduse juures kohe ka rakendada. „Pandi südamele kasutada laste osa jumalateenistusel. Öeldi, et lapsed peaksid, kui vähegi võimalik, teenistusest osa võtma, et see teeistus muutuks ka nende omaks,” meenutas Marge.
Marge isiklikult peab produktiivseimaks kohtumist TEDi peretöö osakonna uue juhi Karen Holfordiga, kes tahtis kokku saada uniooni kõigi peretöö juhtidega ja neid tundma õppida.
„Meile tutvustati võtteid, kuidas jumalateenistust elavamaks teha. Räägiti ka negatiivsetest ja positiivsetest tunnetest ja nende tasakaalust. Et laps võiks olla rõõmus ja normaalse vaimse tervisega, peaks positiivseid emotsioone olema rohkem kui negatiivseid,” selgitas Marge. „Kui vanem ise ei oska oma emotsioonidega toime tulla, siis on väga raske ka last juhatada,” lisas ta.
Seminaril osalejaid kutsuti üles ennast jälgima ja väga avatult rääkima laste ees, kui vanem on kurb, ja erinevaid emotsioone nimetama. „Osalejatel paluti lapsi kuulata, lasta lastel oma tundeid joonistada, õpetada lapsele selgeks tunnete keele – kuidas erinevaid tundeid nimetada,” rääkis Marge, kes nimetas huvi pakkunud teemadena veel distsipliini töötoas räägitut ja vaimuliku juhtimise kohta teadasaadut.
Piiblikooli viimasest sessioonist
Piiblikooli sessioonisest on jäänud veel viimane, maikuu sessioon. Erinevalt aasta alguses välja kuulutatust toimub selles väike muudatus. „Me saame maikuus ära kuulata teema, mis jäi veebruaris kuulmata. Jan Barna ei saa küll tervislikel põhjustel tulla, aga meile tuleb külla Newboldi süstemaatilise teoloogia uus õppejõud Tihomir Lazic, kes räägib piibellikust teoloogiast. Sessioon on 14.–15. mail Haapsalus. Sellele sessioonile eelneval nädalal peab Tihomir loenguid KUSi tudengitele.
„Nakatava adventisti teemat, mis esialgse kava kohaselt mais pidi olema ja milleks on ka materjal/töövihik eesti keelde tõlgitud, me soiku ei jäta, korraldame eraldi nädalavahetuse selle jaoks tulevikus,” ütles Mervi.
Järgmisel aastal piiblikooli sessioone enam samasuguses vormis ei toimu, ent Mervi sõnul soovitakse siiski teatud regulaarsusega korraldada nädalalõpuseminare, kus esinevad kas Eesti lektorid või välismaalt kutsutud külalised.
Allikas:advent.ee
Kutse kõigile!
Laupäeval, 16. aprillil kell 11:00
Jumalateenistus lastelauluga, kõneleb Toomas Lukk
