skip to Main Content
03märts 14

Talvematk nimetati ümber kevadmatkaks

matk28. veebruarist 2. märtsini matkas seltskond noori esialgu talvematka, kuid ilmaolude tõttu kevadmatkaks ümber nimetatud egiidi alla maha pea 40 kilomeetrit.

Mairo Tutk, Kristlike Matkade ellukutsuja ning esimeste matkade korraldaja, ütles, et matk läks kenasti korda. „Esimesel õhtul olid ilmaolud veidi keerulised ja kuna hakkasime pimedas minema, jäime hilja peale.“ Esimene öö veedeti telkides, ent kui laupäeva õhtul metsaonni jõuti, oli see juba köetud ning matkalistele meeldis see väga. „Laupäeval oli ilm väga kevadine, aga pühapäeva hommik üllatas meid lumehelvestega.“

Mairo Eestist eemalviimise ajal võttis matkade korraldamise enda peale Kalle Daniel, kes samuti matkast osa võttis: Tema sõnul oli seekordne matk füüsiliselt veidi raskem kui tavaliselt, sest kõndimist oli palju ja maastik oli mitmekesisem.    OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Tavaliselt on igal matkal ka oma vaimulik teema, seekord keskenduti õppetükile ja aluseks võeti noorteõppetükk. „Õppetükis oli küsimus, mida me teeme, kui tulevad takistused ja esimene kord oma usust tunnistamisel ei õnnestu. Jäi kõlama see, et kui me tõesti tahame tunnistada, siis see ei ole äriprojekt, vaid asi, mida me teeme südamest, ja mitte sellepärast, et seda on kästud teha, vaid sellepärast, et me ise tahame seda teha ja me tahame seda teha sellepärast, et me hoolime neist inimestest ja armastame neid. Sellisel juhul ei lase me endid takistusest häirida. Nagu me ei lase häirida ennast oma perele tunnistades, sest me tahame, et lähedased saaksid päästetud,“ ütles Mairo matka vestlusi meenutades. Kalle lisas, et õppetükk oli jagatud kolmele päevale, nii et igal hommikul ja õhtul arutati erinevaid nüansse. „Jagasime kogemusi ja arutasime, kui kellelgi tekkis mõni küsimus.“ Oluline teema oli ka, kuidas peaks vastama, kui keegi tunneb meie usu vastu huvi. „Ühtset retsepti me ei leidnud, igale olukorrale on erinev vastus, aga me peaksime enda jaoks selgeks mõtlema, et kui olukord on käes, siis oskaksime vastata. Peaksime omavahel läbi arutama neid olukordi, et oskaksime anda vastust, mitte ei jääks sõnatuks,“ selgitas Kalle.

Üle pika aja kodumaal viibiv Mairo kinnitas, et matk oli tore ja et „tore on olla päris sõprade hulgas, tõeliste sõprade hulgas“. Mairo lisas, et tal on väga hea meel, et Kalle on vahepeal matkade korraldamise enda õlule võtnud. „Ma arvan, et ta on traditsiooni elus hoidnud ja toonud ka teistmoodi matkamist sisse, mis tähendab teistsuguseid inimesi ja seda, et matkaseltskond on laienenud.“

Tavaliselt on kevaditi peetud ka suurveematka, ent Mairo sõnul sel aastal suurveematka ei tule, kuna ei tule suurvettki. „Sel aastal teeme lihtsalt veematka. Arvatavasti kusagil aprillis-mais.“

Korraldajad soovivad tänada kõiki, kes matkale tulid, ja kutsuda neid, kes seekord ei tulnud. „Ärge kartke raskusi, sest meil on alati toetaja olemas,“ julgustas Mairo kindlasti matkale tulema.OLYMPUS DIGITAL CAMERA

19veebr. 14

Noortekas “Sõpra tuntakse hädas“

8  Pühapäeval, 16. veebruaril kogunesid noored kaugemalt ja lähemalt Põltsamaa adventkirikusse, et saada teineteisega sõbraks ning õppida, kuidas hätta sattunud sõpra aidata. Noori tuli kokku ligikaudu 20. Oleme selle eest tänulikud eelkõige Jumalale, kuid ka Tema abilistele, kes sõpru endaga kaasa kutsusid!

Alustasime Jumala kiitmisega laulude ja pillilugude kaudu ning kuulasime ka kõnet. Laulsime ühislaule ning kuulasime ilusat muusikat. Kohal oli ka külalisesineja Tšehhist, kes oli suureks abiks muusikalise osa läbiviimisel. Hele rääkis lugu Priidust, kes oma kunagise sõbra Peetri trahvi tasus ning ta elu rööpasse aitas seada. See jutt ilmestab ka meie sõprust Jumalaga. Küll on hea, et meil on sõber, kes meid alati tahab aidata isegi rohkem, kui me julgeme paluda!

16

Selleks, et osata enda sõpra hädas aidata, läksime päästeteenistuse majja, kus võttis meid vastu külalislahke päästekomando meeskonnavanem Ants. Ta tutvustas meile päris põhjalikult tuletõrjeautot ja abivahendeid, mida elude päästmisel kasutatakse.

Samuti õpetas Ants, kuidas on võimalik õnnetuse korral elu päästa. Meile näidati võtteid, kuidas uppujat päästa ning õpetati ka jääaugust välja tulemist.

Pärast tuletõrjes käimist ning päästevõtete õppimist tuli end veel natuke harida esmaabi valdkonnas. Selleks esitas Älis erinevaid väiteid ning meie pidime otsustama, kas nõustume temaga või mitte. Selgitusi kuulates sai nii mõnigi asi selgemaks.

Kui tähtis osa – õppimine oli läbitud, saime ühiselt ka toitu nautida. Seegi osa oli hoolikalt ette valmistatud soojade südamete ja töökate käte poolt.

Nüüd kui keha oli kosutust saanud, pani igaüks paberile kirja mõtte sõprusest ning esitas selle kaaslastele. Mõtteid oli erinevaid ja huvitavaid ning kõik vastasid ka tõele.

Leian, et ühiselt veedetud aeg oli tore ning õpitu on meile edaspidi kasulik teadmine mitte ainult sõprade vaid ka ligimeste abistamisel. Usun, et ka neile noortele, kes Jumalat veel hästi ei tunne, oli see koos veedetud aeg meeldejääv. Loodame ja palume, et nad ikka meie koguduse majja tee leiaksid ning saaksid sõbraks ka Jeesusega!

Kaia Kask

Galerii: Advent.ee

32

10veebr. 14

Sõpra tuntakse hädas

Silhouette of helping hand between two climber

Eeloleval pühapäeval, 16. veebruaril, kell 14.00 toimub sõbrapäeva noortekas, kus kõigepealt vaatame-kuulame eeskava, siis läheme värsket õhku hingama ja vaatame üsna praktiliselt, kuidas ennast mitte ohtu seada ja ka hädas olevat sõpra aidata. Seejärel sööme ja mängime koos ning jagame sõbrapäeva kingitusi.  Selleks, et sõbrapidu oleks just Sinu meele järgi, vali üks asi kolmest, mida tahaksid teha: kas eeskavas esineda, mingit söögipoolist kaasa tuua või õpetada kaaslastele mingi mäng. Muidugi võid ka lihtsalt niisama tulla. Ära siis unusta ja tule kindlasti kohale!

05veebr. 14

Video Loomisest

Adventkogudus avaldas hiljuti lühivideo loomisest. Pahatihti unustame argipäeva hallis rutiinis, kui imeline ja ilus on Maailm, mille Jumal meile koduks on andnud. See video tuletab meile taas meelde, et iga pisemgi putukas ja rohukõrs on Meistri hoolikalt vormitud kätetöö.

(Ingliskeelne)

26jaan. 14

Misjonilinn 2014 – Tallinn!

Juba 17.-23.märtsil on meil imeline võimalus tunnistada Jeesusest meie oma Eestimaa pealinnas – Tallinnas.

Tallinn on Balti Unioni poolt valitud 2014. aasta misjonilinnaks ning selle aasta jooksul teeme ühendatud jõupingutusi selleks, et püüda Tallinna inimeste tähelepanu ning pakkuda neile seda lootust, mis meil Jumalas on. Balti Unioni noorteosakond kutsub noori Eestist, Lätist ja Leedust andma oma osa 17.-23. märtsil. Tule ja saa ise inspiratsiooni, julgustust ja oskusi ning püüame koos inimeste tähelepanu Tallinna tänavatel! See saab olema nädal täis laulu, palvet, õppimist ja põnevaid väljakutseid.

Nädal on täidetud tegevustega igaks päevaks Tallinna erinevates linnaosades. Igal hommikul võtame aega palveks, Piibli uurimiseks, ülistuseks ja väljaõppeks, et olla hästi varustatud igaks uueks päevaks. Pealelõunad on väljaminemise ajad. Õhtuti tuleme kokku, et taas Jumalat kiita ja kogemusi jagada.

Impact Tallinn 2014 raames toimub laupäeval, 22. märtsil  piibliviktoriin, nagu see on meil tavaks olnud PPP raames. Seekordseteks Piibli raamatuteks, kust küsimused tulevad, on Johannese evangeelium ning Johannese kirjad.

Piibliviktoriin saab olema seekord ka veidi uuenduslikku laadi! Kui Sul ei õnnestu kogu üritusest (Impact Tallinn 2014) osa saada, tule kindlasti ja ole kohal vähemalt nädalavahetusel, et kuulata nende tunnistusi, kes on kogu nädala vältel Tallinnas tegutsenud ning et osa saada õnnistustest, mis meid ees ootavad hingamispäeval!

Meil kõigil on eesõigus teha eestpalveid 2014 aasta misjonilinna Tallinna eest ja eriliselt ka märtsis toimuva noorteürituse eest!

Kutsume  Põltsamaa noori osalema sellel üritusel! Hakkame juba nüüd lugema ja õppima Johannese evangeeliumit ja Johannese kirju. Täpsemat infot saab koguduse noortejuhi Kalle käest.

Head Piibli uurimist!

Mäejutlus: muretsemisest

Eesti keele kasutus on vahel üsna isevärki asi. Näiteks kellegi omandamine või millegi hankimine käib alati suure “murega”: naine muretses endale lapse, töömees muretses endale vajalikud tööriistad, noor perekond muretses endale kauni kodu ja nii aina edasi. Kui palju nende omandamiste juures tegelikult muret oli või ei olnud, see on täiesti omaette küsimus.
Kui Jeesus räägib Mäejutluses murest ja muretsemisest, siis peab Ta tõesti silmas reaalset südamevalu, mis võib inimest erinevates olukordades saata. Sellest muretsemisest ei pääse üle ega ümber ükski inimene. Jeesus püüab aga selle muretsemisega inimese elus midagi ette võtta ja juhtida muretsejaid eemale murest, kus inimene midagi muuta ei saa. Samuti püüab Ta juhtida inimesi usaldama oma Jumalat, kes on tõotanud oma maistele lastele nende elus appi tulla.
Mida Jeesus Mäejutluses muretsemisest räägib, sellest õpime koos Põltsamaa adventpalvelas hingamispäeval 23. novembril kell 11.00. Kõik on alati oodatud!
45

Jumal kannab

Iga samm elus võib viia meid lähemale Jeesusele, võib anda meile sügavama kogemuse tema armastusest ja tuua sammu võrra lähemale õnnistatud rahukodule. Ärgem siis heitkem ära oma julgust, vaid olgem püsivad veendumuses, kindlamad kui kunagi varem. “Siiani on Issand meid aidanud” (1Sm 7:12) ning ta aitab meid lõpuni. Kinnitagem pilk märgikividele, mis meenutavad, kuidas Issand on meid toetanud ja hävitaja käest päästnud. Hoidkem elavana kõik mälestused sellest, kuidas Jumala arm on meid kandnud: kuivatanud pisarad, leevendanud valu, peletanud eemale hirmud, rahuldanud vajadused ja suursuguselt õnnistanud – see teeb meid tugevamaks kõigeks, mis meid usurännakul ees ootab. EGW “Tee Kristuse juurde”

nutuorust allikate maaks

Jüngrite tunnused

Jumal soovib et Tema rahva seas valitseks üksmeel ja vennalik armastus. Lühikest aega enne ristilöömist palvetas Kristus selle pärast, et Tema jüngrid võiksid olla üks, nii nagu Tema on üks Isaga, et maailm usuks, et Jumal oli Tema läkitanud. Selle liigutava ja imeväärse palve mõju ulatub läbi ajastute meie päevisse, sest Kristus ütles ju: “Ma ei palu mitte üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna kaudu usuvad minusse.” (Jh 17:20) Ehkki me ei tohi loobuda ainsastki tõe põhimõttest, peaksime pidevalt püüdlema sellise ühtsuse poole. See on meie jüngriksoleku tunnus. Jeesus ütles: “Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Jh 13: 35) Apostel Peetrus manitseb kogudust: “Olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennaarmastajad, halastajad, alandlikud! Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid vastupidi, õnnistage, sest te teate, et olete kutsutud pärima õnnistust!” (1Pt 3:8-9) EGW “Patriarhid ja prohvetid”

10

Rahu Jumalas

Kõik, kes õpivad Jumalalt, vajavad vaikset aega oma südame, looduse ja Jumalaga. Neis peab ilmnema elu, mis pole kooskõlas maailma ning selle kommete ja tavadega. Neil peab olema isiklik Jumala tahte teadasaamise kogemus. Me peame isiklikult kuulma Teda südamele kõnelemas. Kui kõik teised hääled on vaigistatud ja me ootame vaikselt Tema ees, siis muudab hinge vaikus Jumala hääle kuuldavamaks. Ta ütleb: “Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal.” (Ps 46:11) See on tõhus ettevalmistus igasuguseks Jumala tööks. Inimest, kes on niimoodi elustatud, ümbritseb kiirustava rahvahulga ja elu pingeliste toimingute keskel valguse ja rahu õhustik. Tema elust kiirgab meeldiv aroom ning ta ilmutab jumalikku väge, mis jõuab inimeste südameni. EGW “Tervise teenistuses”

rahulik

 

 

Back To Top