Külalised Tartust
23. mail toimunud koosolekul esinesid Tartu noored.
Õppetüki teema, hingamispäev, on teoreetiliselt sadu kordi läbi räägitud. Tänu Mervi Kalmusele ja tema praktilistele kogemustele hingamispäevast oli see teema jälle uus ja nauditav.
Toomas Lukk kõneles 1. Kuningate 8-14 põhjal ning rääkis sellest, et Jumala eesmärk Sarepta lesknaisega oli hoida teda elus. Sama eesmärk on Jumalal ka meiega. Jumal oma armu läbi on meile kõik andnud. Kui meie anname oma vähesest siis Jumal õnnistab meid. See on lugu Sarepta naise päästmisest. Jumala plaan on, et meie süda muutuks tema sarnaseks. Ta on huvitatud meie päästmisest. Avame talle oma südame!
Muusikalise osa saab kõige lihtsamini kokku võtta sõnadega ühest laulust: Usk, lootus, armastus sidumas meid, kuigi elus käime omi teid. Issanda juurde siiski üks on tee ja sellel teel koos kõik käime me.
Aitäh teile Mervi, Kaile, Joosep, Toomas ja Allan, et panite meie südame meeled helisema. Püha Vaimu kohalolek oli tuntav…
Olete alati teretulnud! 😉
Metsakirikus
23. mail käis bussitäis põltsamaalasi Arukülas. Kava koosnes erinevatest pillilugudest ning luuletustest/mõtetest. Vastuvõtt oli väga soe ning südamlik. Pilk heideti peale ka “Tõe Hääle” trükikojale. Jumala õnnistusi, Eesti ainus külakirik!
16. mai Jumalateenistus
Hingamispäeval, 16. mail toimus Põltsamaal järjekordne “Ameerika stiilis” koosolek Hans Soosaare juhtimisel. Külas oli perekond Randlepp Keila grupist. Õppetükitundi viis läbi Allan Randlepp. Koosoleku teine pool algas osaga, kus inimestel oli võimalus üksteist tervitada, kallistada ja Jumala õnnistusi soovida. MargeRandlepp laulis ja pidas ka jutluse. Kõnest jäi kõlama mõte, et me oleksime Kristuse kesksed.
Täname Jumalat osaduse eest ning soovime Keila grupile Jumala armu ja rahu.
KEDA SINA KUMMARDAD?
Ma nägin teist inglit keset taevast lendavat; sellel oli igavene evangeelium, et kuulutada evangeeliumi neile, kes elavad ilmamaal — kõigile paganahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele. Ja ta hüüdis suure häälega: “Kartke Jumalat ning ülistage Teda, sest Tema kohtumõistmise tund on tulnud, ning kummardage Teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja vete allikad!” Veel teine ingel järgnes talle, hüüdes: “Langenud, langenud on suur Paabel, kes oma hooruse raevuviinaga on jootnud kõiki paganaid!” Veel kolmas ingel järgnes neile, hüüdes suure häälega: “Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ning võtab tema märgi oma otsaette või oma käe peale, siis ta saab juua Jumala raevu viina, mis lahjendamata on valatud Tema vihakarikasse, ning teda piinatakse tules ja väävlis pühade inglite ees ja Talle ees. Ja nende piinasuits tõuseb üles igavesest ajast igavesti; ja neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju, ei ole hingamist päeval ega ööl, ei ühelgi, kes võtab endale ta nime märgi. Siin olgu kannatlikkust pühadel, kes hoiavad alal Jumala käske ja Jeesuse usku!” (Ilm.14:6-12)
Apostel Johannes nägi nägemuses kolme inglit keset taevast lendamas ja üksteisele järgnemas. Need inglid ei lennanud niisama ringi, neil igaühel oli konkreetne sõnum kõigile, kes elavad ilmamaal — kõigile paganahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele. Need inglid sümboliseerivad Jumala kogudust, kes kuulutab igavest evangeeliumi kogu maal kõigile rahvastele. Mis on see igavene evangeelium, mida kogudus maailmale kuulutab? Evangeelium ehk röömusõnum on Piiblis ühe lausega kokku võetud järgmiselt: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” (Jh.3:16) Kas Johannese nägemuses kuulutasid inglid midagi muud? Vaatame, mida kuulutas esimene ingel, keda Johannes nägi. See ingel kutsus kõiki rahvaid kogu ilmamaal kartma ja ülistama Jumalat, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja vete allikad. Kord üks inimene küsis, miks peab Jumalat kartma. Piibel õpetab, et Jumal on armastus ja Tema lapsed ei pea Teda kartma, kuid Jumal on ka õiglane ja Tema karistused tabavad kõiki, kes Tema seaduste vastu üles astuvad. Jumalat ülistada ehk austada tähendab Tema seadustele kuuletumist. “See ongi Jumala armastamine, et me peame Tema käske, ja Tema käsud ei ole rasked.” (1 Jh.5:3) Jumala käske on neil kerge pidada, kes usuvad Temasse, sest nad tunnevad Teda. Need inimesed saavad aru, mida Jumal neile tegi, kui Ta saatis Jeesuse siia maa peale, et Jeesus võtaks kogu inimkonna patu enda peale ja laseks end kogu inimkonna pattude eest surma mõista. Jeesus suri meie pattude eest, et meil oleks igavene elu. See ongi see rõõmusõnum kogu inimkonna jaoks, mida esimene ingel kuulutab. Andkem au sellele Jumalale, kes on meid loonud ja lunastanud. Me ei ole siia maailma juhuslikult tekkinud, nagu paljud arvavad. Me oleme Jumala loomingu tulemus. Me oleme inimestena valinud tee, mis viib meid Jumalast eemale, kuid Tema saatis Jeesuse meile järele, meid eluteele tagasi juhtima. Jeesus tuli teatega, et Jumal armastab meid. Ta tahab meid hukatusest päästa. Jumala kogudus edastab seda sõnumit maailmale, et inimesed vaataksid, mida Jumal nende heaks tegi ja praegu teeb. Jeesus on praegu taevas Isa juures ja töötab selleks, et päästa nii palju, kui vähegi võimalik. Paljud jäävad päästmata, sest nad ei usu Jeesusesse. Nad usuvad Jumala kohta valet, sest nad vaatavad seda kurja, mis maailmas tehakse. Nad usuvad saatanat, kes kuulutab, et kui Jumal oleks olemas, siis Ta ei lubaks sellist kurja ja hädasid, mis maailmas valitsevad. Ingel hoiatab, et kohtutund on tulemas kõigi nende peale, kes ei austa Jumalat, kes ei pea Tema käske.
Teine ingel kuulutab, et langenud on suur Paabel, kes oma hooruse raevuviinaga on jootnud kõiki paganaid. Paabel tähendab Piiblis segadust. Miski on väga segamini ja seda segadust on levitatud kõigile rahvastele, kes ei austa Jumalat, kes ei kummarda Teda. Me näeme, et tänapäeva maailmas on suur segadus erinevate õpetuste tõttu Jumala kohta. Neid õpetusi kuulutatakse ja levitatakse kogu maailmas samuti, nagu igavest evangeeliumi. Inimesed on suures segaduses, sest nad ei tea, mida uskuda. Maailmas on tohutu palju erinevaid õpetusi selle kohta, kes on Jumal. Kuna Jumalat kujutatakse erinevalt, siis on tohutu segadus õpetustes, mis juhivad inimest Jumala juurde. Kui Piibel õpetab, et inimene peab igavese elu kätte saamiseks uskuma Jeesusesse, siis Paabel õpetab, et inimene peab oma heade tegudega või oma ohvritega Jumala heakskiidu välja teenima. Piibel õpetab, et inimene on oma tegudega surma ära teeninud ja ta ise ei saa seda saatust muuta. Seepärast Jeesus tuligi inimesele appi. Inimene peab Jumala käske sellepärast, et ta armastab Jumalat. Käskude täitmine ei päästa teda. Ainult usk Jeesusesse päästab. Kes Jeesusesse ei usu, see ei õpi ka Teda armastama ja see ei taha ka Tema käske pidada. Kõik, kes on Paabelis ehk erinevate religioonide segaste õpetuste sees, langevad koos Paabeliga . Kui Jumala kohus neist üle käib, siis “ei jää neile juurt ega oksa” järele. (Ml.3:19) Kummardage Loojat Jumalat! Ärge kumardage Paabeli jumalat! Ärge kummardage segaste õpetuste jumalaid. Ärge kummardage ateismi jumalat! Need jumalad on inimeste poolt välja mõeldud ja nad ei saa kedagi päästa. Neid pole tegelikult olemaski. Kummardage Loojat! Kummardage Lunastajat! Paabel on langenud, tulge sealt välja! “Pärast seda nägin ma veel teist inglit, kellel oli suur meelevald, tulevat taevast alla, ning maailm läks valgeks tema hiilgusest. Ta hüüdis võimsa häälega: “Langenud, langenud on suur Paabel ning on saanud kurjade vaimude eluasemeks ning kõigi rüvedate vaimude varjupaigaks ja kõigi rüvedate lindude varjupaigaks ning kõigi rüvedate loomade ja vihatute varjupaigaks! Sest tema hooruse raevuviinast on joonud kõik paganad ning temaga on hooranud maailma kuningad ning ilmamaa kaupmehed on rikastunud tema toretsemisest!” Ja ma kuulsin teist häält taevast hüüdvat: “Tulge temast välja, mu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ning et te ei kannaks midagi tema nuhtlustest!” (Ilm.18:1-4) Jumala kohus langeb Paabeli peale ja seepärast tulge sealt välja ning kummardage Loojat.
Kolmas ingel hoiatab metsalise kummardamise eest ja tema märgi vastuvõtmise eest, sest kes nii teeb, see saab juua Jumala raevuviina, see saab Jumala karistuste osaliseks. Metsaline sümboliseerib Piiblis mingit valitsevat võimu, mingit Jumala vastast võimu. See võim tegutseb Paabelis. See võim kehtestab oma sundusliku kummardamise viisi. “Ma nägin maast üles tulevat teist metsalist, sel oli kaks sarve otsekui tallel ning ta rääkis nagu lohe. Ta tegi kõik esimese metsalise meelevallaga tema ees ning ta tegi, et ilmamaa ja need, kes seal elavad, kummardaksid esimest metsalist, kelle surmahaav oli paranenud. Ja ta tegi suuri tunnustähti, nõnda et ta lasi ka tule taevast maa peale maha tulla inimeste silme ees, ning ta eksitas ilmamaa elanikke tunnustähtedega, mis talle oli antud teha metsalise ees, käskides ilmamaa elanikke teha kuju metsalisele, kellel oli mõõgahaav ning kes oli tõusnud ellu. Talle anti meelevald anda vaimu metsalise kujule, et ka metsalise kuju räägiks ja teeks, et tapetaks igaüks, kes ei kummarda metsalise kuju. Ja ta tegi, et kõik — pisikesed ja suured, rikkad ja vaesed, vabad ja orjad — võtaksid endale märgi oma paremale käele või oma otsaette, ning et keegi muu ei tohiks osta ega müüa kui vaid see, kellel on märk, kas metsalise nimi või tema nime arv. ” (Ilm.13:11-17) See metsaline ehk valitsev võim on seotud Paabeliga ehk segadusega ja seetõttu see võim on Jumala vastane võim. See võim sunnib väevõimuga kõiki inimesi kummardama inimlikku võimu. Esimene ingel kutsus üles kummardama Loojat Jumalat. Inimlik võim sunnib väevõimuga inimlikku võimu kummardama. Kes kummardab Loojat Jumalat, see saab igavese elu uueks loodud maal. Kes kummardab inimlikku võimu, selle peale langevad Jumala nuhtlused ja ta hukkub igaveseks — teda ei ole enam iialgi.
“Siin olgu kannatlikkust pühadel, kes hoiavad alal Jumala käske ja Jeesuse usku!” Jumala rahval on vaja palju kannatlikkust, et selles segaste religioonidega maailmas ustavaks jääda. Jumala rahvas on need, kes hoiavad alal Jumala käske ja Jeesuse usku. Kui Paabel õpetab, et Jumala käske pole vaja pidada, et Jeesus tühistas käsud ristil või muud selle sarnast, siis Jumala rahvas vajab kannatlikku meelt, et kogu selle segaduse keskel Jumalale ustavaks jääda, et mitte lasta end Paabeli õpetustest eksitada ja et mitte ehmuda metsalise ähvarduste peale. Kõik inimlik hävib, kuid Jumala riik kestab igavesti. Seepärast Jumal kutsub oma rahvast oma koguduse kaudu: “Tulge temast välja, mu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ning et te ei kannaks midagi tema nuhtlustest!” Jumala koguduse tunneme ära selle järgi, et nad “ hoiavad alal Jumala käske ja Jeesuse usku.”
Kui sa ei ole veel Jumala kogudusega ühinenud, siis hakka otsima, missugune kogudus vastab Piibli definitsioonile. Otsi üles kogudus, kus Jumala käsud ja Jeesuse usk on au sees ja ühine selle kogudusega. Nii sa päästad end läheneva hukatuse eest. Nii sa garanteerid endale igavese elu uuel maal koos kõigi Jumala lastega. Jumal õnnistagu sind ja juhtigu sind sinu otsingutes, et sa jõuaksid Jeesuse juurde, sest ainult Tema saab sind päästa.
Parim sõber
Sõbrapäeva puhul mõtleme ikka sõpruse peale. Alustaksin ühe lihtsa küsimusega: kui palju Sul sõpru on? Vanema aja inimene hakkab kindlasti sõrmede peal sõpru üles lugema ja ilmselt piisab talle kahe käe sõrmedest. Noorema aja inimene läheb aga arvutisse ja avab Facebooki lehekülje. See näitab kätte numbri, mis on ilmselt vähemalt kolmekohaline. Kas need kõik on tõelised sõbrad? Miks mitte. Siit omakorda aga küsimus: kas uus põlvkond on siis kordades sõbralikum ja sõbra-altim kui vanem põlvkond? Sellele küsimusele enam jaatavalt vastata ei saa.
Usun, et eakamad inimesed loevad üles neid, keda on võimalik tähistada pisut teistsuguse terminiga ⎼ südamesõbrad. Viimaseid pole aga kindlasti võimalik üles lugeda kümnete või sadade kaupa. Nii et olemegi jõudnud tõdemuseni ⎼ sõpru võib elus olla mitmel tasandil: Facebooki sõbrad on need, kellega võime suhelda, jagada nendega oma elamusi ja avastusi, soovida neile head ja ahhetada nende pilti vaadates: kui ilus Sa oled! Südamesõbrad on aga vaid mõned üksikud, kellele söandame rääkida nendest sügavamatest rõõmudest ja muredest, mida me kogu maailmale eksponeerida ei taha.
Arvan, et ka südamesõpru on võimalik jagada suuremateks ja väiksemateks. Täpsemalt jagatuna ⎼ üheks suureks ja mitmeks väiksemaks. Ei usu, et see mõte oleks uudne, kuid kui inimesel on perekond, siis parimaks südamesõbraks saab talle olla üksnes tema enda abikaasa. Kristlik perekonnaõpetus rõhutab seda sõpruse aspekti väga tugevalt. Selline sõprus eeldab maailmavaatelist ühtsust, paljude huvide kokkulangevust, kuid kindlasti ka jäägitut ja väsimatut pühendumist oma partnerile.
Praegusel ajal räägitakse sageli abieluinstitutsiooni haprusest, mida kajastab kooselude purunemise statistika, samuti aga ka vabalt kooselamine ilma altari eest läbi käimata. Arutlemata selle üle, mis on hea või halb, söandan väita, et selle hapruse üheks olulisemaks põhjuseks on just taolise südamesõpruse puudumine, kus abikaasad on omavahel suurimad sõbrad. Võib ju olla magamistoasõbrad ja seltskonnasõbrad, kuid tõeline abielusõprus läheb sügavamale, otsides ja nautides elukaaslase hingeilu ja pakkudes omalt poolt kõike võimalikku, et abikaasa võiks olla tõeliselt õnnelik. Seda kõike siis mõlema paarilise poolt. Selline sõprus eeldab sageli teadlikke valikuid ja tahtlikkust anda omalt poolt parimat, kuid see on ka ainus sõprus, mis täiuse skaalal jõuaks maksimumile kõige lähemale.
Ühele sõprusele sooviksin veel tähelepanu juhtida. Piiblis on üks huvitav tekst, mis esitab inimesele üleskutse: “Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!” (Iiobi 22:21) Kuidas olla sõbrasuhtes kellegagi, keda me ei näe ega kuule? Sõprus eeldab loomulikult suhtlemist. Jumalaga on aga võimalik väga lihtsalt suhelda: kui Sa loed Piiblit, siis Jumal kõneleb Sinuga, ja kui Sa palvetad, siis kõneled Sina Jumalaga. Sekulaarsest aspektist vaadatuna näib selline tegevus olevat irratsionaalne. Loomulikult kuulub selline sõprus usu valdkonda, kuid seda on inimkond harrastanud juba aastatuhandeid. Taoline sõprus on sama vana nagu inimühiskond ja tänini on lugematul arvul inimesi, kes on õppinud tundma selle sõprussuhte väärtust. Ehk üks tugevamaid külgi selle juures on tõdemus, et inimsuhetes võib tulla ette hetki, mil tajume, et meid ei suuda mõista mitte ükski inimene. Kuid sõprus Jumalaga annab kindlustunde, et meie suhtes pole ainsatki hetke ega olukorda, mida Tema ei mõistaks. Ja mitte ainult mõistaks ⎼ Ta elab meie rõõmudele ja muredele sügavamalt kaasa kui ükski teine kogu universumis. Jumal soovib oma sõprusega meid lohutada, julgustada, aidata ja anda nõu, kuidas oma eluga kõige paremini toime tulla. Nii et Jumalatki võiksime me arvata oma suurimate südamesõprade hulka. See on väga südamesoe kogemus.
Väärtustagem siis alati sõprust, mis annab meie päevadele oma kaunid värvid. Sõbrapäeva puhul aga soovin, et meil oleks palju häid sõpru, mitu tõelist südamesõpra ja kindlasti mõni parim Sõber nii siin maailmas kui ka taevastes!
Rein Kalmus
10-päevane palveaeg läbi pastori silmade
10.–20. jaanuar kogunesid inimesed üle maailma, et üheskoos palvetada ja Jumala ette tulla. 10-päevane palveaeg on Peakonverentsi poolt korraldatud 10 päeva kestev palveaeg, mis sai alguse juba 2012. aastal. Palveaja sünnist saati on neid materjale tõlgitud ka eesti keelde ning kogudused on nendele tuginedes alustanud oma aastat ühise palveajaga. Üheks selliseks Eestimaa koguduseks on Põltsamaa, kes on igal aastal lisaks tavapärasele sügisel toimuvale palvenädalale ka 10-päevast palveaega igal aastal väga eriliseks pidanud.
Praegune Türi, Põltsamaa ja Paide koguduste pastor Rein Kalmus viis sellel aastal palveaega läbi kõikides oma kogudustes. Palveajale tagasi vaadates tõdeb ta, et mõistab üha enam 10-päevase palveaja väärtust. „Palvet ei saa olla kunagi liiga palju,“ ütles Rein. „Pea igal õhtul viibisin Põltsamaal, Türil või Paides, kus tulime kogudusena kokku, et palvetada“.
2018. aasta palveaja teemaks oli „Meie ülempreester.“ Palveaja 10 päeva jooksul oli jutuks Vana Testamendi ülempreestri ametiriietus ja töövahendid, milledel on kokkupuutepunkte ka meie eludega tänapäeval. Reinu hinnangul oli teema huvitav. „Üheskoos palveajal olles kerkis esile selliseid teemasid, mis panid mind ka palveaja järgselt Piiblit uurima ning vastuseid otsima,“ kirjeldas ta oma isiklikku kogemust.
Palveaja formaat näeb ise välja selline, et koosolek koosneb ülistusest, patutunnistusest, eestpalvetest, ja tänupalvetest. See kõik on seotud päeva teema, kirjakoha ning lühikese sisutekstiga. Põltsamaa kogudusest rääkides tõi Rein välja selle, et palvesoovid on inimeste vahel ära jaotatud ning lisaks sai igaüks välja öelda ka oma südamel olevad palved.
Erilisem teenistus korraldati palveaja puhul ka hingamispäeval, kus oli oluline osa üleskutsel oma seitsme tuttava pärast palvetada. „Koguduseliikmed kirjutasid nimed omale paberi peale ning kutsusin üles palvetama eriliselt nende inimeste eest ka edaspidi,“ selgitas Rein. „Tavapärasele jutluseosale järgnesid eestpalved, kus lisaks palvesoovidele loeti üheskoos ka Jumala tõotusi, millele meie palve vägi ju tegelikult toetubki.“
Kuigi selline palveaeg on nii-öelda „vabatahtlik“, ütles Rein, tuleks seda võtta sama tõsiselt kui iga teist palveaega- või nädalat. „Julgustan kõiki kogudusi kogunema 10 päevaseks palveajaks ja võtma seda täie tõsidusega.“ Endast rääkides lisas Rein, et tema on jõudnud palveaja olulisuse ja vajaduse mõistmiseni tasapisi, aastate jooksul. „Nüüd võin öelda, et see on põnev aeg, sest see kasvatab nii kogudust kui meid endid.“ Oma positiivset kogemust kokku võttes ütles Rein, et ootab juba järgmise aasta 10-päevast palveaega.