Lunastaja eeskuju
Kui Jeesus oli maa peal, õpetas ta oma jüngreid palvetama. Ta suunas neid oma igapäevaseid vajadusi Jumalale esitama ja kõik mured tema hoolde jätma. Tema kinnitus, et nende palved kuulda võetakse, on kinnitus meilegi.
Jeesus ise, elades inimeste keskel, palvetas sageli. Meie Lunastaja samastas end inimestega nende vajadustes ja nõrkustes, sai anujaks, palujaks, kes otsis oma Isalt värskeid tugevusevarusid, et võiks minna uue jõuga vastu oma kohustustele ja katsumustele. Ta on meie eeskuju kõiges. Ta on vend meie nõrkustes, “kõiges kiusatud nagu meiegi”, kuid kuna ta oli patuta, siis tema loomus põrkus tagasi kurjast, ta talus patu maailmas hingevõitlust ja -piina. Tema inimlikkuse tõttu oli palve talle vältimatuks vajaduseks ja samas ka eesõiguseks. Ta leidis lohutust ja rõõmu ühendusest oma Isaga. Kui inimeste Päästja, Jumala Poeg, tundis vajadust palve järele, kui palju enam peaksid nõrgad patused surelikud tundma tulihingelise, püsiva palve paratamatust. EGW “Tee Kristuse juurde”
Nelipühi palve
Peaksime palvetama niisama tõsiselt Püha Vaimu väljavalamise pärast nagu seda tegid jüngrid nelipühi päevil. Kui neil oli vaja selliselt palvetada tollal, siis seda enam meil praegu.
Sageli arvatakse, et Püha Vaim valatakse välja kogudusele kunagi tulevikus, kogudusel on aga eesõigus saada seda praegu. Otsige seda, palvetage selle pärast, uskuge, et see saabub. Me peame seda saama, ning taevas ootab, et seda meile välja valada.
Me saame Püha Vaimu vastavalt sellele, mil määral seda igatseme, mil määral arendame oma usku selle saamiseks ning kuidas kasutame juba meile osaks saanud valgust ja teadmisi. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Uuri Sõna
Sõnu “Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele” korratakse pärast neid tõotusi, mis on Jumala laste jaoks kaaluka tähtsusega. (Ilm 2:11) Meie igavestes huvides on teada ja mõista, mida Vaim kogudustele ütleb. Me peaksime hoolikalt uurima valgust ja teadmisi, et me ei oleks teadmatuses sellest, mida Jumal on oma hinnalises Sõnas käskinud ja tõotanud. Me kas päästame hinge või kaotame selle ning me peaksime äärmiselt tõsiselt küsima: “Mida ma pean tegema, et igavene elu saada?” Parimal juhul on elu üksnes lühike ning on hädavajalik, et elaksime selle lühikese elu kooskõlas Jumala seadusega, mis on universumi seadus. Meil peavad olema kõrvad, et kuulda, ja süda, et mõista, mida Vaim kogudustele ütleb. EGW “Te saate väe”
Jumal on tõeline
Apostel Paulus ütleb, et Jumal on meid “kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki”. (Kl 1:13) Igaüks, kes on läinud surmast ellu, võib kinnitada, “et Jumal on tõeline”. (Jh 3:33) Ta võib tunnistada: “Ma vajasin abi ja leidsin selle Jeesuses. Ta rahuldas iga vajaduse ja kustutas hinge nälja ning nüüd on Piibel mulle ilmutus Jeesusest Kristusest. Sa küsid, miks ma usun Jeesusesse? Sellepärast, et ta on minule jumalik Päästja. Miks ma usun Piiblisse? Sellepärast, et ma olen leidnud selles Jumala hääle oma hingele.” Meie südames võib olla tunnistus sellest, et Piibel on tõde, et Kristus on Jumala Poeg. Me teame, et me ei järgi meeldivalt kujundatud väljamõeldisi. EGW “Tee Kristuse juurde”
Näide Aabrahamist
Pühakiri esitab meile märkimisväärseid eeskujusid tõelisest sõbralikkusest. Aabraham oli jumalamees. Oma telki üles seades püstitas ta sinnasamasse koheselt ka ohvrialtari ning kutsus Jumalat püsivalt enda juures viibima. Aabraham oli sõbralik mees. Tema elu ei määrinud isekus, mis on nii ebameeldiv iga inimese juures ja sedavõrd vastumeelne Jumala silmis. Jälgi Aabrahami käitumist, kui tema ees seisab lahkuminek Lotist. Ehkki Lott oli tema vennapoeg, Aabrahamist palju noorem ning Aabrahamil oli maavalikul esmaõigus, viis lahkus teda loobuma oma õigusest, lastes Lotil valida enesele selle maatüki, mis tundus talle parimana. Vaata teda, kui ta tervitab kolme rändurit keskpäeva kuumuses ning kiirustab nende vajaduste eest hoolitsema. Jälgi teda taas, kui ta osaleb äritehingutes hetiidi poegadega, et osta hauaplats Saarale. Ka oma leinas ei unusta ta olemast sõbralik. Ta kummardub nende ees, ehkki on Jumala poolt austatud mees. Aabraham teadis, mis on tõeline viisakus ja kuidas on kohane käituda oma kaasinimestega.
Me peaksime olema andestavad ning alati otsima võimalusi teiste rõõmustamiseks ning nende murede ja koormate kergendamiseks õrna lahkuse ja armastuse tegudega. Need tähelepanelikud heateod, mis saavad alguse kodust, laienevad väljapoole pereringi ning suurendavad kokkuvõttes õnne. EGW “Elu tänasel päeval”
