Muudetud iseloom
Pühitsetud saamine tähendab saada osa jumalikust loomusest, omandada Jeesuse vaim ja meelsus ning seda Kristuse koolis õppides. “Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.” (2Kr 3:18)
Mitte kellelgi meist ei ole võimalik seda muutust oma jõu või pingutustega ise esile kutsuda. See on Püha Vaim, Lohutaja, kelle Jeesus lubas maailmale saata, kes muudab meie iseloomu Kristuse kuju sarnaseks. Kui see on teostatud, siis peegeldame nagu peeglist Issanda au. See tähendab, et selle inimese iseloom, kes niimoodi Kristusele vaatab, on nii Tema moodi, et need, kes teda vaatavad, näevad nagu Kristuse enda iseloomu peeglist vastu säramas. Meile endale märkamatult muudetakse meid päev-päevalt Kristuse iseloomu kaunidusse, meie teguviisist ja tahtest saab Kristuse teguviis ja tahe. Nii kasvame Kristuses ja peegeldame alateadlikult Tema kuju. EGW “Te saate väe”
Prooviaeg
Üksnes Kristuse õigeks tunnistamisest ei piisa. Me peame käima teed, mida Tema näitab. Tema arm on piisav. Ta kannatas meie eest ja jättis meile eeskuju, mida peame järgima.
Praegu on meil prooviaeg. Kogemus, mida on vaja elukrooni saamiseks, tähendab enese palju tõsisemat ristilöömist, kui me seni oleme võimalikuks pidanud. EGW “Pilk ülespoole”
Raskustega silmitsi
Maailma viisiks on alustada toretsemise ja kiitlemisega. Jumala viisiks on teha väikeste alguste päevast lähtepunkt tõe ja õiguse aulisele võidule. Mõnikord kasvatab Jumal oma töölisi sellega, et lubab neile pettumusi ja näilisi ebaõnnestumisi. Tema plaan on õpetada neid raskusi võitma.
Inimesed on sageli kiusatuses kõikuma lüüa, kui nad kohtavad raskusi ja takistusi. Kui nad aga säilitavad algse usalduse kindlana lõpuni, teeb Jumal neile tee siledaks. Neid saadab edu sedamööda, kuidas nad raskustega võitlevad. Kui nad Serubbaabeli kombel säilitavad meele julgena ja usu kõikumatuna, tasanduvad suured raskustemäed lagendikuks; ja see, kelle käed on pannud aluse, paneb paika ka tipukivi hüüete saatel: “Ilus, see on ilus!” (Sk 4:7) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Õige Temas
Kristus on ülestõusnud Päästja. Kuigi Ta oli surnud, tõusis Ta üles ja elab ikka selleks, et meie eest kosta. Me peame uskuma südamega õiguseks ja tunnistama suuga päästeks. Need, keda usu läbi õigeks mõistetakse, tunnistavad Kristusest.
Õigeksmõistmine on võimas töö, mis tehakse kurjusega määrdunud patuse heaks. Tema, kes räägib tõtt, kuulutab patuse õigeks. Issand ise paneb uskliku arvele Kristuse õiguse ja kuulutab ta õigeks universumi ees. Ta kannab patuse patud patuse esindajale ja asemikule Jeesusele. Issand paneb iga uskuva inimese ülekohtu Kristusele. “Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.” (2Kr 5:21)
Kristus maksis kogu maailma patuvõla ja kõik, kes tulevad usus Jumala juurde, võtavad omaks Kristuse õiguse, “kes kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks.” (1Pt 2:24) Meie patuvõlg on tasutud, meie patt on kõrvaldatud ja heidetud meresügavusse. Kahetsemise ja usu läbi oleme vabad patust ning vaatame Issandale, meie õigusele. Jeesus kannatas; õige kannatas ülekohtuse eest. EGW “Tõeline uussünd”
Mõistuse avardumine
Me ei tohiks ühegi inimese tunnistust võtta nagu Pühakirja õpetust, vaid peaksime enda jaoks ise uurima Jumala Sõna. Kui me lubame teistel enda eest mõtelda, halvab see meie jõu ja meie võimed ahenevad. Mõistuse õilsad jõud võivad nendele väärilise uurimise puuduses nii känguda, et kaob võime mõista Jumala Sõna sügavat tähendust.
Mõistus avardub, kui seda kasutatakse Piibli õpetuste omavaheliste suhete uurimiseks, kui Kirja võrreldakse Kirjaga ja vaimulikke asju vaimulikega. EGW “Tee Kristuse juurde”
