skip to Main Content
02jaan. 13

Jesaja raamatu õppimine

Kõik janused tulge vee juurde!
Otsige Jehoovat,kui Ta on leitav,
hüüdke Teda,kui Ta on ligidal!
Jesaja 55,1.6

Selle aasta Piibliviktoriini raamatuks on Jesaja raamat. Esimene ühine õppimine toimub 5.jaanuaril kell 16.00.

Täpsema info saamiseks pöörduge koguduse noortejuhi poole.

Nõnda ütleb Jehoova,
su lunastaja, Iisraeli Püha:
Mina olen Jehoova,su Jumal,
kes sulle õpetab,mis on kasulik,
kes sind juhatab teele,
mida sa pead käima!
Jesaja 48,17

01jaan. 13

HEAD UUT AASTAT!

Nina vastu vihmapisarais aknaklaasi sai aastavahetusel vaadatud arvukaid naabrusest tõusvaid ilutulestikke. Oli ilus! Otse vaadates oli kõik selge, paremale või vasakule kiigates aga tekkisid aknale hägused värvilised triibud. Tahtmatult tulid meelde Sandor Petöfi luuleread:
Mis on kuulsus? … Vikerkaareviir.
Pisarates murtud päiksekiir.

Mida soovitakse ja mõeldakse, saates kõrgele kauneid kujundeid ja värve, võttes vastu uut aastat? Kas nüüd just kuulsust soovitakse, võibolla seda mitte, aga küllap igatsetakse edu ja rahulolu saavutatust, võib juhtuda, et pereõnnegi mõõdetakse saavutuste kaudu – kui turvaline on elujärg ja kui hästi on lastel läinud.

Aasta eelviimasel päeval kogunes koguduse rahvas aastalõpu palvusele, et tuua Jumala ette oma rõõmud ja mured, läbikukkumised ja õnnestumised. Kokkuvõtete tegemiseks vaadati tagasi möödunud aastale ja usaldati Jumala kätte saabuv aasta. Kuigi oli palveid ka maiste murede ja hakkamasaamise pärast, oli rohkelt palvesoove koguduse vaimuliku kasvu ja Püha Vaimu juhtimise pärast. Tehti eestpalveid nii juhtide, koguduseliikmete, nende lähedaste kui ka tuttavate-sõprade pärast. Südamlikus õhkkonnas jäi kõlama, et me võime kõiges Jumalat usaldada ja teda tänada. Pärast mõttetihedaid  palvusetunde ootas ülakorrusel rikkalik söömaaeg – uskumatu, aga mahtusimegi laudade taha istuma! Õhtu lõpuks oli aga ukse taha ilmunud kingikott, millest jagus pakke kõikidele headele lastele.

Kuigi inimsüdamele on nii loomulik igatseda rahulikku head elu, kirjutan uusaastasoovina lõpetuseks ühe vana laulu koguduse lauluraamatust:

Mitte rikkust, au ja kuulsust Sinu käest ei palu ma. Oleks kuninglik mu sugu, Sinuta ma kerjaja. Ei ma soovi kerget elu, Isa, vaid ma palun Sind: saada rõõmu, saada valu, mis Su ligi hoiaks mind!

17dets. 12

Parimad soovid pühadeks kõigile!

Jõulud on kodused pühad. Ilus tava on sel ajal omastega ja perega kokku saada. Soovime ühtehoidmist ja armastust kõikidele peredele! Soovime, et igaühel oleks keegi, kelle jaoks olemas olla ja et mitte keegi ei tunneks ennast üksikuna.

Jõulud on ka hinge püha, mil meel igatseb harrast ja ülevat, olgu see siis muusikas või kunstis, ning ergud on valmis vastu võtma looduse puhtust, mis avaldub kas lume langemises või kirkas kuuvalguses. Viigu need puhtuse ja headuse pürgimused meie mõtted taevastele radadele, sest kristlastena on jõulud meile just Jumala inimeseks saamise meenutuspäev. See on päev, mil kiita Teda suurima kingituse eest, mis on inimkonnale üldse kunagi tehtud. See on aeg, mil tulla kirikusse ja tunda rõõmu ühtekuuluvuse imest, mis seob meid inimestena omavahel ja Jumala endaga. Tulgem siis kõik, nii noored kui vanad, nii koguduseliikmed kui külalised, ja nautigem evangeeliumisõnumit!

JUMALATEENISTUS KRISTUSE SÜNDIMISE AUKS ON ADVENTKIRIKUS JÕULUREEDEL, 23. DETSEMBRIL KELL 5 ÕHTUPOOLIKUL.

22nov. 12

Tiroolis laulmas

Sel ajal, kui Eestimaal isadepäeva tähistati, olid kaks Põltsamaa koguduse esindajat Austrias Innsbruckis sealse koguduse poolt korraldataval võrkpalliturniiril. Eestist oli kohal ka võrkpallivõistkond, kes seekord kogu turniiri ära võitis. Põltsamaalastel oli aga austav ülesanne anda selle ürituse raames hoopis kontsert.

Kontserdi põhiraskust kandis Heldi, kes mängis flööti, laulis saksa, inglise ja eesti keeles ning juhatas laulud sisse väikeste sõnavõttudega. Klaveri taga oli umbes tunnise esinemise ajal Hele.

Laulude ja muusikapalade järel kostis tihti saalist hingestatud “aamen” ning kokkutulnud rahvusvahelisest seltskonnast tulid mitmed ütlema, et esitatu oli neile väga südamesse läinud. Loodan, et kontserdi video jõuab üsna pea siia meile kõigile vaatamiseks-kuulamiseks.

Meie seevastu imetlesime Jumala loominguna suursuguseid mägesid ning meenutasime kirjakohti Piiblist:
“Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna! Sina oled käskinud mind päästa, sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.” (Ps.71,3.)
“Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve. Enne kui mäed sündisid ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.” (Ps.90,1.2.)

10nov. 12

Palvenädala lõpp ja isadepäev

10. novembri kaunil sügisesel hingamispäeval kogunesime kuulama viimast palvenädalaloengut. Erinevatel nädalapäevadel olime koos lugenud loenguid ja saatnud eestpalveid Jumala poole. Loengud rääkisid Jumala Sõna tähtsusest inimeste elus ja sellest, kuidas Jumala Sõna inimesi mõjutab. Millest algab ärkamine?
 Iga inimese isiklikust pöördumisest.Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse. (Õp. 11:25)

Koosoleku teine pool oli pühendatud isadele. Õnnelikud on need lapsed, kes on saanud vajalikku juhatust oma isa käest. Kalle luges isadele Õpetussõnadest 4 peatüki, et isadel ikka jätkuks tarkusesõnu oma lastele ja lastelastelastele. Igale isale oli ka väike praktiline kingitus! Älis luges isadele õnnistussoovi ja tegi nende eest eestpalve. Meie isad ju ikka palvetavad meie eest ja nüüd isadepäeval oli meie eesõigus paluda Isad Jumala kätte!

Hoidku Sind oma hoole all elu Jumal,
hoidku Sind oma hoole all armastav Kristus,
hoidku Sind oma hoole all armulik Püha Vaim.
Olgu nad Sulle sõbraks ja abiks!

Ilusat isadepäeva, armsad papad!

  • Talvele Vastu
Isadepäev

10. november

Kevade ootel

paiselehed-

Jumala riik

   Jumala riik ei tule välist tähelepanu äratades. Jumala armu evangeeliumi ennastsalgav olemus ei saa iialgi olla kooskõlas ilmaliku meelsusega. Need kaks põhimõtet on üksteist välistavad. «Maine inimene ei võta seda vastu, mis on Jumala Vaimust; sest see on temale jõledus ja ta ei või sellest aru saada, sellepärast, et seda tuleb ära mõista vaimselt» (1.Kor.2,14)

 Riik, mille alamana Jeesus maa peal elas, oli paheline ja inimest rõhuv. Kõikjal valitses karjuv ülekohus: väljapressimine, sallimatus ja julmus. Ometi ei üritanud Kristus uuendada ühiskonda. Ta ei rünnanud ametkondlikke ebakohti ega mõistnud hukka rahvavaenlasi. Ta ei astunud vahele võimukandjate tegevusele. Tema, kes on meie eeskuju, hoidis end lahus maisest võimust — mitte sellepärast, et Ta oleks olnud ükskõikne inimeste kannatuste suhtes, vaid sellepärast, et olukorra lahendus ei peitunud inimlikes ja välistes ümberkorraldustes. Ainus tõhus abi oli puudutada inimsüdant ja muuta see.

 Kristuse riiki ei kuuluta välja seadusandliku võimuorgani otsus või maailma suurmeeste nõukogu; Tema riigi rajamine toimub siis, kui inimhinge istutatakse Püha Vaimu vahendusel Kristuse iseloom. «Aga kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lapsiks, kes usuvad Tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast» (Joh.1,12.13). See on ainus võim, mis saab inimkonda õilistada. Selle töö teostab inimlike vahendajate kaudu Jumala Sõna.

 Jumala riigi töö ei sõltu tänapäevalgi neist, kes taotlevad maisete valitsejate ja inimlike seaduste tuge, vaid neist, kes kuulutavad inimestele Tema nimel vaimulikke tõdesid, mille ellurakendamine paneb nende vastuvõtjad koos Paulusega tunnistama: «Ma olen ühes Kristusega risti löödud! Ent nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees» (Gal.2,19.20). Siis tahavad nad töötada inimeste heaks nii nagu Paulus, kes ütles: «Seepärast me oleme nüüd käskjalad Kristuse asemel, otsekui manitseks Jumal meie läbi. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga!» (2.Kor.5,20).

E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.

hukkamõistmist

Olete oodatud teeõhtule piibliringis 8. märtsil 18.00

teeõhtu

Kristuse mäejutlus – teie olete maa sool

Jeesus on oma õpetustes kasutanud väga kujundlikku keelt. Ajal, mil raamatuid polnud või olid need kirjarullide näol vähe kättesaadavad, hoolitses meie Issand oma järgijate eest, et vaimulikud tõed neile paremini meelde jääksid. Just sellest eesmärgist johtus Tema rikkalik mõistukõnede kasutamine ja keele ülim kujundlikkus.

Väljendit „maa sool” pole võimalik kasutada otseses tähenduses, sest maa ja sool ühendatuna ei kanna ilmselt mingit vilja. Minu praktikas on sool väga hea vahend kõnniteeplaatide vahelt umbrohu tõrjumiseks. Parema arusaama annab aga tõlge, kus „maa sool” on seotud väetisega, mis maale õiget rammu annab ja selle tõeliselt viljakandvaks muudab.

Millise „väetisena” Jeesus meid näha soovib, sellest mõtiskleme koos laupäeval 09. märtsil kell 11.00 adventkoguduse jumalateenistusel.

mage sool

Back To Top