EAKATE PÄEVA PUHUL
Pärastlõunapäike toob küpsuse ja viljakandvuse.
Kristuse tõeline tööline peaks pidevalt täiuslikumaks muutuma. Tema elu pärastlõunapäike võib tuua suurema küpsuse ja viljakandvuse kui hommikupäike. Selle suurus ja heledus võib kasvada seni, kuni päike kaob läänepoolsete küngaste taha. Minu vennad teenistuses, on kaugelt parem surra raskest tööst kusagil kodu- või välismisjonipõllul, kui minna tegevusetusest rooste. Ärge kaotage raskuste tõttu julgust, ärge olge rahul jõudeeluga, lakates uurimast ja pidevalt täiuslikumaks saamisest. Uurige Jumala Sõnast hoolikalt teemasid, millega võite juhendada teadmatuid ja toita Jumala karja. Olge hoolsad, et võiksite tuua Tema Sõna varakambrist välja uut ja vana.
Teie kogemused ei peaks olema kümme, kakskümmend, kolmkümmend aastat vanad, vaid te võite saavutada elava, igapäevase kogemuse, andes inimestele õiget toitu õigel ajal. Vaadake ettepoole, mitte tagasi. Ärge iial tundke kohustust pingutada mälu, et kraamida selle varalaekast välja mõnd aastatevanust läbielu. Mida tähendaks see enam teile või teistele? Ehkki te olete pannud tallele kõik väärtusliku oma minevikukogemustest, läheb teil vaja uusi värskemaid läbielusid. Ärge kiidelge selle üle, mida olete teinud minevikus, vaid näidake, mida võite teha praegu. Las kiidavad teid teie teod, mitte sõnad. Tõestage Jumala tõotust, et “kes Jehoova kotta on istutatud, need lokavad meie Jumala õuedes! Veel vanas eas nad kannavad vilja, on tüsedad ja haljad kuulutama, et Jehoova on õiglane,Tema – mu kalju, ja Temas ei ole ühtki väärust.” (Ps 92:14-16) Hoidke pideva harjutamise kaudu oma süda ja mõistus noored. (RH, 06.04.1886)
Heategevusüritus “Talvele Vastu!”
Galeriisse
13. septembril toimus keskpäevast alates kogupereüritus “Talvele Vastu!”. Üritus hõlmas Põltsamaad ning ümberkaudseid piirkondi. Tänu Jumalale läks heategevusüritus igatu korda.
Samal ajal kui täiskasvanud riideid valisid, kuulasid lapsed jutustust kuningas Saalomonist. Heldi ning Helina kehastusid karudeks ning rääkisid lastega juttu. Pidevalt oli tööd juuksur Annelyl. Kuskil 25 inimest said juuksed lõigatud – nende hulgas nii mehed, naised kui ka lapsed.
Oli ka neid inimesi, kes soovisid külastada kirikuruumi, et vaadata ning tutvuda seal toimuvaga. Näidati videotutvustust koguduse tööst ning üritustest ning kuulati Hele tutvustust kogudusest.
Päeva jooksul külastas üritust natuke alla 200 inimese. Telk koos seal sees asuvaga jääb avatuks kuni selle nädala lõpuni ning kõik on oodatud veel endale midagi meelepärast valima 😉
Eakate tänuõhtu
Eakate tänuõhtu
19. septembril kell 17:00
5. september Jõgeval
Galeriisse
5. septembril külastas osa põltsamaalasi Jõgeva kogudust ning pärastlõunal mindi ühiskülastusele perekond Kimmide juurde. Toimusid erinevad esinemised ning arutleti vaimulikel teemadel. Osa noori läksid ka hiljem looduskaunist Jõgeva ümbrust uudistama.
Tarkusepäev
Galeriisse
29. augustil oli meie kogudusel õpilaste koolisaatmise teenistus. Kaido kõneles edukast õpilasest Piiblis – Taanielist. Sellest, millises koolis Taaniel käis võime lugeda Taanieli 1. 4-5. Taaniel käis koolis, olles vang. Tal puudus kodu ja vanemate toetus. Taaniel oli põhimõtteline mees, valides õiget ihulikku ja vaimulikku toitu. Taanieli ja tema sõprade õpingute tulemustest võime lugeda Taanieli 1. 15-20.
Piibel ja loodus on parimad õppeained. soovme õpilastele ja õpetajatele, et nad oleksid ustavad Jumalale nagu oli Taaniel. Tegelikult oleme me kõik õpilased – õpilased elukoolis.
Kaido kutsus ette kõik õpilased ja õpetajad ning tegi õnnistuspalve. Meie kolmele õpetajale ning üheksale kooliminejale anti ka lillekimbud.
Jumalateenistus 3. märtsil kell 11.00
12. detsembril 2016 saabus Eestisse misjonäridest perekond – Delfred Abarquez Onde, Hannah Gabales Onde ja nende tütar Zion Amber Gabales Onde –, kes tulid Eestisse appi adventkoguduse tööd edendama.
Hingamispäeval, 3. märtsil kell 11.00 jumalateenistusel on nad meie koguduse külalisteks.
Vaata videot misjonäride perekonnast siit.
Loe intervjuud perekonnaga siit.
Parim sõber
Sõbrapäeva puhul mõtleme ikka sõpruse peale. Alustaksin ühe lihtsa küsimusega: kui palju Sul sõpru on? Vanema aja inimene hakkab kindlasti sõrmede peal sõpru üles lugema ja ilmselt piisab talle kahe käe sõrmedest. Noorema aja inimene läheb aga arvutisse ja avab Facebooki lehekülje. See näitab kätte numbri, mis on ilmselt vähemalt kolmekohaline. Kas need kõik on tõelised sõbrad? Miks mitte. Siit omakorda aga küsimus: kas uus põlvkond on siis kordades sõbralikum ja sõbra-altim kui vanem põlvkond? Sellele küsimusele enam jaatavalt vastata ei saa.
Usun, et eakamad inimesed loevad üles neid, keda on võimalik tähistada pisut teistsuguse terminiga ⎼ südamesõbrad. Viimaseid pole aga kindlasti võimalik üles lugeda kümnete või sadade kaupa. Nii et olemegi jõudnud tõdemuseni ⎼ sõpru võib elus olla mitmel tasandil: Facebooki sõbrad on need, kellega võime suhelda, jagada nendega oma elamusi ja avastusi, soovida neile head ja ahhetada nende pilti vaadates: kui ilus Sa oled! Südamesõbrad on aga vaid mõned üksikud, kellele söandame rääkida nendest sügavamatest rõõmudest ja muredest, mida me kogu maailmale eksponeerida ei taha.
Arvan, et ka südamesõpru on võimalik jagada suuremateks ja väiksemateks. Täpsemalt jagatuna ⎼ üheks suureks ja mitmeks väiksemaks. Ei usu, et see mõte oleks uudne, kuid kui inimesel on perekond, siis parimaks südamesõbraks saab talle olla üksnes tema enda abikaasa. Kristlik perekonnaõpetus rõhutab seda sõpruse aspekti väga tugevalt. Selline sõprus eeldab maailmavaatelist ühtsust, paljude huvide kokkulangevust, kuid kindlasti ka jäägitut ja väsimatut pühendumist oma partnerile.
Praegusel ajal räägitakse sageli abieluinstitutsiooni haprusest, mida kajastab kooselude purunemise statistika, samuti aga ka vabalt kooselamine ilma altari eest läbi käimata. Arutlemata selle üle, mis on hea või halb, söandan väita, et selle hapruse üheks olulisemaks põhjuseks on just taolise südamesõpruse puudumine, kus abikaasad on omavahel suurimad sõbrad. Võib ju olla magamistoasõbrad ja seltskonnasõbrad, kuid tõeline abielusõprus läheb sügavamale, otsides ja nautides elukaaslase hingeilu ja pakkudes omalt poolt kõike võimalikku, et abikaasa võiks olla tõeliselt õnnelik. Seda kõike siis mõlema paarilise poolt. Selline sõprus eeldab sageli teadlikke valikuid ja tahtlikkust anda omalt poolt parimat, kuid see on ka ainus sõprus, mis täiuse skaalal jõuaks maksimumile kõige lähemale.
Ühele sõprusele sooviksin veel tähelepanu juhtida. Piiblis on üks huvitav tekst, mis esitab inimesele üleskutse: “Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!” (Iiobi 22:21) Kuidas olla sõbrasuhtes kellegagi, keda me ei näe ega kuule? Sõprus eeldab loomulikult suhtlemist. Jumalaga on aga võimalik väga lihtsalt suhelda: kui Sa loed Piiblit, siis Jumal kõneleb Sinuga, ja kui Sa palvetad, siis kõneled Sina Jumalaga. Sekulaarsest aspektist vaadatuna näib selline tegevus olevat irratsionaalne. Loomulikult kuulub selline sõprus usu valdkonda, kuid seda on inimkond harrastanud juba aastatuhandeid. Taoline sõprus on sama vana nagu inimühiskond ja tänini on lugematul arvul inimesi, kes on õppinud tundma selle sõprussuhte väärtust. Ehk üks tugevamaid külgi selle juures on tõdemus, et inimsuhetes võib tulla ette hetki, mil tajume, et meid ei suuda mõista mitte ükski inimene. Kuid sõprus Jumalaga annab kindlustunde, et meie suhtes pole ainsatki hetke ega olukorda, mida Tema ei mõistaks. Ja mitte ainult mõistaks ⎼ Ta elab meie rõõmudele ja muredele sügavamalt kaasa kui ükski teine kogu universumis. Jumal soovib oma sõprusega meid lohutada, julgustada, aidata ja anda nõu, kuidas oma eluga kõige paremini toime tulla. Nii et Jumalatki võiksime me arvata oma suurimate südamesõprade hulka. See on väga südamesoe kogemus.
Väärtustagem siis alati sõprust, mis annab meie päevadele oma kaunid värvid. Sõbrapäeva puhul aga soovin, et meil oleks palju häid sõpru, mitu tõelist südamesõpra ja kindlasti mõni parim Sõber nii siin maailmas kui ka taevastes!
Rein Kalmus
