skip to Main Content

Ülemaailmne noortepäev

Hingamispäev, 16. märts 2013

PLAAN

Peakonverentsi noorteosakond on konsulteerinud Adventkiriku kõigi 13 divisjoni noortejuhtidega ning leidnud tugevat toetust Ülemaailmsele noortepäevale, mis toob misjoni ja teenimise vaimus kokku noored üle kogu maailma.
Selleks on valitud 16. märts, 2013 kui noorte palvenädala 1. päev. Kuigi mõnedes maailma osades toimub noorte palvenädal erinevatel aegadel, ühinevad noored ühisel eesmärgil sel päeval üle kogu maailma.

EESMÄRK

Ülemaailmse noortepäeva eesmärk on taaselustada kuulumistunne sellesse globaalsesse noortearmeesse, mis on kutsutud osalema adventsõnumi kuulutamises selle rahvapõlve ajal.
Päeva teema on “Üks kaastundes”, mis põhineb ühel Jeesuse tuntuimatest tähendamissõnadest, nimelt tähendamissõnal halastajast samaarlasest, mis on kirjas Luuka 10:25-37. See saab olema põlvkondadevaheline kaastunde päev, kus laiem kogudusepere on kutsutud liituma noortega teenimises.

STRATEEGIA

Hingamispäeval, 16. märtsil 2013 on kaheksal miljonil noorel üks hingamispäevakool vähem ning nad kuulevad ühe jutluse vähem — nad saavad ise olema hingamispäevakooli tund ja jutlus. Nad astuvad kirikust välja, et jõuda inimesteni Jeesuse nimel.
Ülemaailmsel noortepäeval on kuus osa:

  1. Noored kohalikest kogudustest, piirkondadest või liitudest kohtuvad ja veedavad osa hingamispäevast tänavail ja kohalikes kogukondades.
  2. Nad osalevad eelnevalt valitud ja planeeritud kaastundetegudes.
  3. Eelneva tegevuse lõppedes annavad 8 miljonit noort üle maailma ülima elupäästva halastusteona verd (või teevad lubaduse vere andmiseks kindlas tulevikus).
  4. Päikeseloojangul kogunevad noored oma kohalikes kogudustes, piirkondades või liitudes tähistama ja alustama palvenädalat (kus see toimub).
  5. Noored kõikjal maailmas on ühendatud tehnoloogia kaudu, kust jagame toimuvat ja äratame mööda ajatsoone liikudes kogu Maad.
  6. Tunnusena globaalsel ettevõtmisel kõigile spetsiaalne T-särk.

Ülemaailmne noortepäev saab olema iga-aastane sündmus, igal aastal erineva rõhuasetusega.

Osavõtja päevik [Aktiivrühma seminar]


Seminarist võttis osa ka Hanna-Liisa Võrust. Alljärgnev on kirja pandud tema poolt. Aitäh jagamast!

1.-3. märtsil toimus Põltsamaal noorte aktiivrühma seminar. Reedel, 1. märtsil, tulid mõned juba Põltsamaale ning saime osa palvekoosolekust. Meid võeti väga sõbralikult vastu. Suur rõõm oli kohtuda sõpradega ning samuti oli tore uurida Jumala Sõna. Mulle meeldis väga peale piibliuurimist väikestes gruppides palvetamine. See tekitas kohe sellise mõnusa osaduse- ning hingamispäevatunde.
Peale kirikut sõitsime Maurerite poole, et saata mööda öö, kuid enne kui sai ööunele, tuli harjutada natukene laule laupäevaseks jumalateenistuseks. Kui laulud said harjutatud läksime kes pessu, kes tuttu või siis jutustama. Reede õhtuks jõudis meid Põltsamaale 6 ,kuid pühapäevasel loendamisel oli meid 19. Sinna oleks pidanud veel vähemalt 2 inimest juurde liitma, kuid ülelugemise ajaks olid nad juba kodupoole teele asunud.

Laupäeva hommikul ärgates avastasime, et ei tulegi veel kevad, vaid õues on hoopis 14 miinuskraadi. Nii kui ma nina uksest välja pistsin tundsin mõnusat karget talveõhku. Kõik oli niii ilus. Lumi sillerdas päikesepaistel ning krudises mõnusalt jalge all. Kiirustasime Triinuga ruttu teise majja, et hommikust süüa, (söögiks ei olnud piim ja Cinamonid) et seejärel kirikusse sõita. Meile anti korraldus täpselt kell 9 kiriku juures olla, seega pidime kiirustama. Jõudsime ilusti õigeks ajaks ning saime osa LILLEDEST. Laulsime paar laulu ning Hanna-Liisa Nõmmik jagas meiega huvitavaid mõtteid, mis tal tekkisid Piiblit lugedes. Järgnevalt luges Ardo meile misjonijutu ning peale seda läksime õppetükitundi, mida viisid läbi Siim ja Ly. Selle nädala õppetükk oli väga huvitav, rääkis abieluteemadel. Noored said tunni juhtimisega väga hästi hakkama – tublid!

Muidugi jätkus hingamispäev jumalateenistusega. Muusikat tegid Võru noored, väga huvitava lastejutu näitlesid Helena ja Kalle ning meile mängis ka Põltsamaa koguduse puhkpilliorkester. Jumalateenistuse lõppedes saime süüa ja peale seda naasime kirikusaali, et kuulata Toomast, kes rääkis meile ristimise tähendusest ja ajaloost. Hiljem jaotati meid gruppidesse ning pidime arutlema ristimise kohta esitatud küsimuste üle. Samuti rääkis Hele meile, mida võime lugeda sama teema kohta Piiblist.

Seekord oli meile antud ka kodune ülesanne, milleks oli lugeda “Patriarhidest ja prohvetitest” peatükk prohvetite koolide kohta. Meid jaotati uuesti gruppidesse ning igale grupile anti mingi lõik, mille üle pidime arutlema ja hiljem teistega oma mõtteid jagama. Pärast pikka mõttetööd saime süüa ning seejärel läksime Maurerite poole sauna. Oligi juba kätte jõudnud südaöö ja oli aeg magama minna.

Pühapäeval, 3. märtsil, oli ärgata raske, kuid lõpuks saime siiski üles ja kiirustasime sööma. Hiljem sõitsime kirikusse ning olid jälle LILLED. Pühapäeva hommikul rääkis meile Jaanus Tilk ja nagu ka laupäeval, laulsime koos paar laulu. Järgnevalt rääkis meile Lauri Beekmann teemal “Adventistid, kas jätkame kasklastena?” Mina kuulsin näiteks esmakordselt, et alkohol on vähkitekitav aine. Üleüldse, kõik mis meile räägiti, oli väga huvitav. Hiljem jagati meid jälle gruppidesse ning arutlesime karskluse teemadel.

Programmi oli veel jäänud lõunasöök ja juba paistiski lõpp. Enne sööki laulsime veel kiirelt paar laulu ning tegime ühispildi ja palve. Peale söömist hakkasime liikuma kodu poole ning olime väga tänulikud Taevaisale, korraldajatele ning osalejatele kordaläinud ürituse eest! Aitäh! 🙂

  • Lõikustänu hingamispäev
Aktiivrühma seminar Põltsamaal

2.-3. märts

Noorte aktiivrühma seminar

Noorte aktiivrühma seminar toimub 1.-3.märtsil Põltsamaal.Kõik on oodatud kohale reede õhtuks,mil toimub palvekoosolek kell 19.00 Hingamispäeva hommikul kell 10.00 õppetükk ja pärast seda jumalateenistus.
Piibliteemana õpime ja arutleme seekord ristimisest.
Kust pärineb ristimise rituaal. Kuidas on ristimise viis ajaloos erinevates usulistes taustades muundunud ja moondunud. – Toomas Lukk
Ristimise piibellik tähendus – mis on selle koht kristlikus kogemuses? milleks seda vaja? kas see on kohustuslik samm? mida see annab? mis juhtub inimesega ristimises? – Hele Kulp
Pühapäeval jätkame alkoholiteemal.
Adventistid, kas jätkame karsklastena? – Lauri Beekmann
Alkoholist üleüldiselt. Põhjust olla karsklane on rohkem kui Ellen Whte’i aegadel. Miks me oleme karsklased. Kas meil sellest tulenevalt võiks olla aktiivne roll väljapoole.

Kohtumiseni Põltsamaal!

Kelle sõber oled sina?


Tihti kuuleme inimesi lausumas – ma olen loodusesõber,loomasõber,lastesõber ja veel kellegi või millegi SÕBER.

Aga kui tihti te olete kuulnud,et keegi sõnab: Ma olen Jumala sõber! On selline ütlemine: “Head sõbrad teavad sinust kõike,aga sa meeldid neile ikkagi!”

Ma usun,et keegi ei tea meist nii palju kui meie Taevane Isa. Tema loeb meie salajasemad mõttedki, mida me pole rääkinud ühelegi sõpradest. Jumal teab ka sellest,mis ei ole hea olnud. Ometi armastab ja hoolib Ta meist. Temale võime palves rääkida oma muredest ,kartustest, aga ka rõõmudest.Jumal annab rahu südamesse,kui oleme oma hinge Talle avanud.
Kas Piibel toetab meie mõtet,et Jumalaga võib sõber olla?
2.Moosese 33:11 “Ja Jehoova kõneles Moosesega palgest palgesse,nagu räägiks mees oma sõbraga.”
Jakoobuse 2:23 “Aabraham uskus Jumalat ja see arvati temale õiguseks ning ta nimetati Jumala sõbraks.”
Piiblis on lausa üleskutse: “Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!” (Iiobi 22:21)
Jumal tahab olla meie sõber. Küsimus on selles,kas meie tahame olla Tema sõbrad? Sõbrasuhe Jumalaga muudab meid. Alles siis oleme suutlikud pakkuma sõbrakätt inimestele,kes elavad meie ümber.
Iiobi6:14 “Kes keelab sõbrale sõprust,see loobub Kõigevägevama kartusest!”

Kauneid päevi koos sõpradega!

Galerii loodusesõpradele – Austraaliast.

[column]
  • Eakate Teeõhtu
Austraalia loodus

[/column]

Back To Top