Monthly Archives: oktoober 2013

“Kas ma võiks tagasi minna?”

paat 714x356 Kas ma võiks tagasi minna?Sellise küsimuse esitas matkaline, kes polnud kunagi varem kanuuga sõitnud, kui tuli aeg valida kanuu ja paariline. Kuigi kanuumatkale ei satuta juhuslikult, võtab esimest korda vee peale minek ikkagi kergelt südame alt õõnsaks. Hirm jääkülmas sügiseses jões kanuuga ümber minna ja läbimärjaks saada ei ole päris alusetu, sest seda on matkalistel varemgi juhtunud.

Oktoobri esimesel nädalalõpul toimus Kristlike Matkade kaubamärgi all järjekordne ühismatk, seekord kanuudega Pärnu jõe peal. Laupäeva jahedas hommikus kokku saanud ei olnud kogenud tavapäraseks hingamispäevaseks koosolekuks, sellest andsid tunnistust soojad vettpidavad riided ja kummisaapad. Piibliteksti palvuseks ei loetud mitte paberlehtedega raamatust, vaid telefonist, mis rändas seejärel veekindlasse kotti. Palvetajad ei laskunud märjal rohul põlvili, vaid seisid ringis ja kutsusid nii Looja selle päeva kaaslaseks ja kaitsjaks, südame ja meelte avajaks. Tekst Rooma kirja 12. peatükist kutsus meid olema üksmeelsed, mitte laskma kurjal enda üle võitu saamast, vaid võitma kurja heaga.

Kanuumatk võib olla iseloomuproov. Kuidas reageerida siis, kui teine kanuu sulle oskamatu tüürimise pärast otsa sõidab või matkakaaslane sind kogemata liigentusiastliku aeruliigutusega külma veega üle piserdab? Või su kanuukaaslane tüürib sind kogemata kaldasse või kivi otsa? Või teised kiirendavad võistlushimus oma paate nii, et sina jääd taha ja kuidagi teistele järgi ei jõua?

Loomulikult juhtus kõike seda ja mitte ainult korra. Kuid selle hommikupalve vägi kandis meid õhtusse endises heas tujus ja üksmeeles. Õhtusöögilaua ääres hommikul kuuldud sõnu meenutades pidime muigega tõdema, et muude juhistega saime hakkama, aga tuliseid süsi kellegi pea peale koguda ei õnnestunud.

Jumal lõi rahupäeva inimese pärast ja nii mõnigi tundis, et see jõe peal veedetud aeg ei jäänud alla tavapärasele rahupäevale. Kes igapäevaselt teeb tööd kontorilaua taga, see tundis, kui mõnus on ennast veidi liigutada. Kes igapäevaselt elab asfaldi ja betooni maailmas, see tundis, kui mõnus on olla eheda looduse keskel. Kelle osaks on argine töö- või koolistress, see tundis rahulolu lõõgastavast vaheldusest sõbralikus seltskonnas. Kelle osaks on linnamüra, see tundis rahulolu looduse vaikusest. Ja kui seda vaikust katkestasid ka elevil koerte haukumine või ehmunud lehmade muugimine kaldal, siis seegi oli vürtsiks sellele üldisele rahule. Üle kõige selle oli vaimustav sügisene loodus oma vahelduvates värvides.

Naljakal kombel oli isegi kärestikes rahu. Vesi voolas küll kiiresti, kuid oli nii madal, et tihti tuli kanuust välja astuda, et põhja peale kinni jäänud paati edasi aidata. Polnud hirmu ümber minemise ees ja tänu Jumalale ei juhtunud seda selle matka jooksul ühelgi paatkonnal.

Nagu Kristlike Matkade puhul ikka, oli oluline vaimulik osa. See, mis plaani sai võetud, sai ka tehtud: palvused hommikul, laupäevaõhtune arutelu (vaimuliku) rännaku üle ning ühine õppetüki õppimine. See viimane sai teoks alles peale reisi lõppu, pühapäevases sihtkohas. Esialgne plaan oli õppetükki õppida laupäeva lõuna ajal, kuid lõunakoht oli vilu ja tuuline. Seejärel pidime seda tegema laupäeva õhtul, kuid väsimuse tõttu ei suutnud kaht vaimulikku tegevust läbi viia. Siis pidime seda tegema pühapäeva hommikul, peale sööki, kuid matkalised magasid nii kaua, et ka hommikuseks osaks jäi vaid palvus. Aga me ei jätnud jonni ning huvitav arutelu pühamu teemadel toimus pühapäeva lõunal. Otsustasime, et aitab edasilükkamisest, lõunasöök ja saun võivad oodata, kuid vaimulik toit mitte.

Matka lõppedes oli hea tunne. Mitmed meie seast olid selgeks saanud, kuidas juhtida kanuud nii vaikses kui tormises vees, ning õppinud üksteisega koos töötama ja üksteist usaldama. Olime saanud elamusi hingele ning sügavpuhastust saunas ihule. Olime jäänud üksmeelseks ja seda ei kõigutanud nii sõbralikud aasimised lauas kui üksteise leiliga kõrvetamine saunas.
“Millal jälle?”
Kui Jumal lubab, siis Kristlikud Matkad ühendavad inimesi üksteise ja Loojaga ka tulevikus.

Toomas Lukk

jogi 714x334 Kas ma võiks tagasi minna?

Kas mina olen viljakandev oks?

1396030 10202121419575028 278994615 n 714x535 Kas mina olen viljakandev oks?

Lõikustänu aeg on nagu sünnipäev – seisame kingitusi täis laua ees, silmad säravad ja meel rõõmus. Oleme tänulikud Taevaisale kõigi heade andide eest. Meie osa on olnud külvata, harida ja saak koguda, aga Jumal on kasvatanud. Tema osa on kõige tähtsam. Meie jaoks on see suur ime. Ilma seemnesse peidetud elujõuta ei kasvaks ju mitte midagi. Sellepärast ongi igal sügisel aeg tänada Loojat kõigi heade andide eest!

Lõikustänu hingamispäeval kõlasid meie koguduse jumalateenistusel tänulaulud. Nii ühislaulud kui koorilaulud kiitsid Jumalat Tema armastuse eest, Tema helduse eest, mis kestab igavesti.

1394012 10202121425135167 1502673781 n 300x210 Kas mina olen viljakandev oks?Jutlus keskendus maailma lõpule, mida Piiblis on võrreldud lõikusega – küpsenud vili kogutakse aitadesse ja umbrohi hävitatakse. Lõpuajast rääkides on hea seda võrrelda veeuputusega. Kurjus kasvas üha suuremaks. Jumal andis hoiatuskuulutuse ja ustavaile võimaluse hukatusest pääseda. Meie ajal on samuti kurjus võimust võtmas. Jumala ustavad teenrid püüavad maailma hoiatada ja kuulutavad rõõmusõnumit päästest Jeesuse Kristuse läbi. Nii kogutakse lõikus maailma lõpetuseks. See on ka kurjuse lõpp igaveseks.

Peale lõunat kogunesime veelkord, et lahti mõtestada Suure Lootuse projekti olemus ja eesmärk.

Palvetasime eestpalvenimekirjadesse kantud inimeste eest.

Vastuseks küsimusele, kas keegi meie seast saab rääkida oma kogemusest seoses raamatuga „Suur Võitlus“, kuulsime kahte tunnistust. Üks eakas koguduse õde oli juba varases nooruses Jumalat uskunud, kuid oma otsuse liituda adventkogudusega tegi ta alles siis, kui oli iseseisvalt läbi lugenud „Suure Võitluse“. Ta sõlmis eluaegse lepingu Jumalaga ristimise läbi, kui oli 13.aastane. Ja üks meie noortest tunnistas, et temale isiklikult avanes tõde hingamispäevast täielikult siis, kui oli läbi lugenud „Suure Võitluse“.

Vestlesime ka sellest, kuidas paljundati ja levitati „Suurt Võitlust“ ja teisi raamatuid aastakümneid tagasi, kui kehtiv riigikord ei lubanud trükkida vaimulikku kirjandust.

Teelauas jätkus arutelu misjonitöö vajadustest ja võimalustest.

Meelde tulid sõnad ühest hommikul kuuldud laulust: Jeesus otsib meilt vilja, kuid Tema südames on kurbus, kui Ta leiab vaid lehti…

Küsimus igaühele: kas mina tahan olla viljakandev oks?

Uutmoodi noortekas ja peatselt saabuv lõikustänuaeg

Vahepeal soikujäänud noorteõhtute asemel sai septembri viimasel pühapäeval teoks uutmoodi noortekas. Uutmoodi oli noortekas sellepärast, et ülakorrusel on noortel palju vabam toimetada kui päris kirikusaalis. Kohaletulnuid oli just parasjagu, et ühe suure vaiba peale mängima ja ühe suure laua taha sööma mahtuda.

Plaanis oli teha ja süüa pannkooke, mängida mänge ja vaadata filmikatkeid. Tegelikkuses läks aeg nii kiiresti, et filmideni ei jõutudki. Seepärast on põhjust tagasi tulla ja võtta ka sõbrad kaasa. Tegevust jätkub!

Järgmine noortekas on pühapäeval, 13. oktoobril kell 4, ning pühapäev kell neli jääbki iganädalaseks toredate noorte kokkusaamise ajaks.

Laupäeval, 12. oktoobril, kell 11 on aga pidulik lõikustänu jumalateenistus, millest kutsume osa saama kõiki, nii noori kui vanu, nii tuntuid kui võõraid, kõiki nii lähedalt kui kaugelt. “Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!” Psalm 136,1.

healthy fruits and vegetables 714x423 Uutmoodi noortekas ja peatselt saabuv lõikustänuaeg

SPA Põltsamaa Kogudus

Aadress: Kreutzwaldi 1, 48105, Põltsamaa
E-mail: poltsamaa@advent.ee

Pastor Rein Kalmus
Telefon: 56652371
E-mail: rein.kalmus@advent.ee

Login