Vili
Kui jagame Jumala ajalikke õnnistusi, äratab meie armastus ja osavõtlikkus saajas tänutunde Jumala suhtes. Südame pinnas on ette valmistatud vaimuliku tõe seemneks. Tema, kes annab külvajale seemne, paneb seemne idanema…
Kadunud poja tähendamissõnas räägitakse, kuidas eksija vastu võetakse: “Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.” (Lk 15:18-20) Kuid isegi see tähendamissõna, õrn ja liigutav, nagu see on, jääb taevase Isa lõputu kaastunde väljendamisel küündimatuks. Issand kuulutab oma prohveti läbi: “Ma olen sind armastanud igavese armastusega, seepärast jääb mu osadus sinuga.” (Jr 31:3) Kui patune on veel kaugel isamajast, võõral maal oma varandust raiskamas, tunneb Isa süda tema järele igatsust.
“Issand katsub südamed läbi.” (Õp 17:3) Iga inimsüdames tärkav soov pöörduda tagasi Jumala poole on tema Vaimu kutse. Jumal anub, palub tungivalt ja tõmbab eksijat Isa armastava südame poole. EGW “Tee Kristuse juurde”