Eeskujud
Patriarhid olid palveinimesed ja Jumal tegi nende heaks suuri asju. Kui Jaakob lahkus oma isamajast võõrale maale, siis palvetas ta alandlikus süütundes ning öisel tunnil vastas Jumal talle läbi nägemuse.…
“Vaata, ma tulen – rullraamatusse on minust kirjutatud – tegema Su tahtmist, on Jumal!” (Hb 10:7) Need sõnad kuulutavad selle eesmärgi täitumist, mis oli olnud varjul igavestest aegadest. Kristus kavatses tulla siia maailma ja saada inimeseks. Ta ütleb: “Sa valmistasid mulle ihu”.
Kui Kristus oleks ilmunud selles aus, mis Tal oli Isa juures enne maailma loomist, ei oleks me suutnud taluda Tema lähedust. Selleks, et me võiksime näha Jumala au ja mitte hukkuda, tuli Tal oma au varjata. Tema jumalikkus kaeti inimlikkusega – au, mida poleks suudetud taluda, kaeti nähtava inimkujuga. EGW “Ajastute igatsus”