Jumal pühitses ja õnnistas päeva, mil Ta puhkas kogu oma imepärasest loomistööst. Ja seda Jumala poolt õnnistatud hingamispäeva tuli pidada igaveseks lepinguks. See oli mälestusmärk, mis pidi seisma ajast aega, kuni maa ajaloo lõpuni.
Kui Jumal tõi heebrealased Egiptuse orjusest välja, käskis Ta neil pidada oma hingamispäeva ja järgida Eedenis antud seadust. Iga nädal tegi Ta imet, et vajutada nende meeltesse tõsiasi, et Tema oli maailma alguses hingamispäeva sisse seadnud.
Kolmandas kuus jõudsid nad Siinai kõrbe ja seal anti mäelt seadus kohutavas majesteetlikkuses. Egiptuses viibimise ajal oli Iisrael nii kaua kuulnud ja näinud ebajumalateenistust, et nad olid suurel määral kaotanud teadmised Jumalast ja Tema seadustest ning hingamispäeva olulisuse ja pühaduse tunnetuse. Seadus anti teist korda, et neid asju meenutada. Jumala seadused olid määratud praktiliseks religiooniks kogu inimkonnale. Iisraelile anti õiguse tõeline mõõdupuu. EGW “Jeesuse sarnaseks”