Jumala armu puhastav mõju muudab inimese sünnipärase iseloomu. Lihaliku meelega inimestele ei ole taevas soovimisväärne. Nende sünnipärast, pühitsemata südant ei kütkesta see puhas ja püha paik. Kui neil olekski võimalik sinna saada, ei leiaks nad seal endale midagi meelepärast. Kalduvused, mis lihalikku südant juhivad, tuleb Kristuse armu läbi alla suruda, enne kui langenud inimene on kõlblik astuma taevasse ja tundma rõõmu puhaste, pühade inglite seltskonnast.
Kui inimene sureb patule ja äratatakse uuele elule Kristuses, täidab jumalik armastus tema südant, tema arusaamisvõime on pühitsetud; ta joob rõõmu ja tunnetuse ammendamatust lättest ning igavese päeva valgus paistab ta jalgteele, kuna temaga on pidevalt elu Valgus. EGW “Apostlite teod”