Oh kallis, armastav, pikameelne, kannatlik Jeesus, kuidas mu hing sind armastab! Et üks vaene, väärtusetu, patust määritud hing võib seista Püha Jumala ees, olles täielik meie Asemiku ja Käemehe õiguses! Imestage, taevad, ja hämmastu, maa, et langenud inimesele saab osaks Tema lõputu armastus ja rõõm. Ta rõõmustab nende üle taevastes lauludes ning patust rüvetatud inimest, keda on Kristuse õigusega puhastatud, esitletakse Isa ees ilma igasuguse patupleki ja -laiguta, “nii et tal ei oleks plekki ega kortsu ega muud sellesarnast.” (Ef 5:27) “Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes õigeks teeb.” (Rm 8:33)
Leidku iga nõrk, kiusatustest vintsutatud hing ankrupaik Jeesuses Kristuses ja ärgu muutugu enesekeskseks, nii et ta mõtleb üksnes oma väikestele pettumustele ning oma plaanide ja lootuste katkemisele. Kas lunastusplaani teema ei ole kõikehaarav? Kui lõpmatu Jumal mõistab mu õigeks, siis “kes võib meid hukka mõista?” (Rm 8:34) Inimese eest surres näitas Ta, kui väga Ta inimest armastab – piisavalt, et Tema eest surra! Seadus mõistab patuse hukka ja ajab ta Kristuse juurde. Jumal on see, kes mõistab õigeks ja andestab.
Saatan süüdistab ja püüab saada luba hävitamiseks, kuid Jumal avab varjupaiga ukse. Jumal on see, kes mõistab õigeks selle, kes uksest sisse astub. Kui siis Jumal on meiega, kes võib olla meie vastu? Oh, missugune särav, auline tõde! EGW “Pilk ülespoole”