skip to Main Content

IMG_0710Möödunud nädalavahetusel osales seitse eestlast Lätis Riias sealsel noortekonverentsil (sarnane meie noortepäevadega), kuhu olid kutsutud esinema õde ja vend Austraaliast, Berenice Cheng ja Daryl Cheng, kes rääkisid väikegruppide rajamisest ja toimimise dünaamikast. Seminar kandis pealkirja „Your small group” (Sinu väikegrupp) ning sessioone oli kokku 10. Berenice Cheng ja Daryl Cheng on Austraalia Gateway kogudusest ning esindavad noorteühendust Adventist Youth for Christ.

Seminaril kõlas üleskutse luua oma kogukonnas väikegruppe. Marge Randlepp, kes käis kohapeal, ütles, et gruppi ei looda mitte grupi enda pärast, vaid selle tegevus on suunatud väljapoole. „Seal tutvustati meile väikegruppide edulugusid – kuidas nad on ise aastate jooksul gruppe loonud ja kui edukas selline misjonitöö võib olla, kui me mõtleme, et inimesed meie ümber on potentsiaalsed Kristuse jüngrid. Seal rõhutati, et kui inimene saab kogudusse ristitud, siis saab temast kohe ka jünger.”

Seminaril olid olulised kolm sõna: belong, believe, behave (kuulu, usu, käitu). „Iga inimene tahab kuuluda, alles siis hakkab ta uskuma ja seejärel vastavalt Jumala käskudele käituma ja seadustest kinni pidama. Meil on see järjekord sageli segamini: ootame, et inimene hakkab uskuma, siis võtame omaks ja siis inimene korraldab oma elu vastavalt Jumala seadustele,” selgitas Marge.

Seminaril nimetati väikegruppi veel teise väljendiga: care group (hoolimise grupp) „Oluline on, et inimene, kes gruppi tuleb, ei jääks üksinda. Kui ma enne olin kuulnud, et on hea, kui uuel tulijal oleks kolm sõpra, siis neil on igale uuele grupiliikmele seatud seitse sõpra või diakonit, kes on võtnud selle inimese oma südamele ja hoolitsevad tema eest,” ütles Marge.

Peamine õppetund, mille Marge endaga kaasa võttis, oli mõte sellest, et me kõik saame olla ükskõik kus Kristuse jüngrid. „Sain mõtteid, kuidas ühendada professionaalne tegevus ükskõik mis valdkonnas jüngriks olemisega. Riias esinenud naine on hambaarst ja vend lastearst. Nad kasutavad oma tööelu aktiivseks kuulutamiseks ja ka lõunapausi ajal ei aeta niisama juttu, vaid viiakse kutseid postkasti või helistatakse oma hoolealustele. Nad elavad täiesti pühendunud elu.”

„Üks lause jäi minu jaoks kõlama: väikegruppi ei saa hakata tegema väikegrupi pärast, kui inimesed ei ole valmis pühenduma. Ei saa koguduses lihtsalt öelda, et hakkame väikegruppi tegema, enne peab pikalt tööd tegema misjoniteemal. Ei piisa kaetud lauast ja piiblilugemisest. Peab olema läbimõeldud tegevus,” lisas Marge.

Eestlaste grupiga käis Riias seminaril ka Vallo Põldaru, kes ütles, et konverentsi muutis tema  jaoks eriliseks see, et peakõnelejad olid pärit Austraaliast Melbourne’ist. “Ise olen seal elanud pool aastat ning nii mõneski kohas oli äratundmisrõõm suur. Paljud inimesed olid piltidelt tuttavad. Mulle meeldib sealsete koguduste organiseeritus ja misjonitööle orienteeritud ellusuhtumine. Ideede saamiseks ja vaimulikuks kasvuks väga vajalik ja kordaläinud üritus!” sõnas Vallo.

Riia seminaril osales ka Tanis Kulp, kes osaleb Pärnus veidi aja eest asutatud väikegrupi töös. „See pole väga hoogsalt kasvama hakanud, mõtlesime, et saame sealt tarkusetrasid. Nüüd peame plaani, kuidas hakkame rakendama õpitut ja püüame asju selle järgi ümber sättida,” ütles Tanis.

Väikegruppide loomise ja töö juures on olulised kaks küsimust: miks ja kuidas. „Isegi kui väikegrupi eesmärk on olla osadusgrupp, peaks selle lõppeesmärk olema kasvamine ja arenemine selleni, et grupi liikmed kutsuvad teisi inimesi sinna gruppi,” selgitas Tanis miks-küsimust.

„Olen osalenud grupis, mis pooldus ja inimesi tuli juurde. Seal olid teised motivaatorid. Inimesed olid kodulinnast ära tulnud, otsisid seltskonda ja leidsid selle seal. See oli miks. Kui see miks paika saada – miks me peaks tulema kokku ja seda koos tegema, siis see võiks hakata tööle ka meie keskkonnas, Pärnus, kus on noored perekonnad, kel pole vaja seltskondlikku poolt, kuna see vajadus on rahuldatud. Me peame oma miksi – meil on missioon siin maailmas – pinnalt edasi minema kuidas-küsimuse juurde ja nemad pakkusid selle vormi. Esimesele küsimusele peab ise vastama, ja vastused võivad erinevad olla,” lisas Tanis.

Nii Marge kui Tanis arvavad, et väikegruppide idee töötab ka Eestis. „Erinevused ei ole kultuuri taga, vaid selles, kas inimesed usuvad sellesse. Inimesed ei viitsi ega taha kirikus käia, sest nad ei näe kasvu, ei ole uusi inimesi. Ei ole seda, mida Piiblis tõotatakse: lõikust on palju. Lõikust ei ole, sest vähe on töötegijaid. Kes suhtub töösse töökalt, intensiivselt, on õnnelik ja ka kogudus kasvab,” sõnas Marge. Tanis lisas, et Riia seminar ei keskendunud näpunäidetele, vaid väikegruppide ideed esitati üldisemal tasandil. „Viimasel päeval hakkas kõik kokku tulema, asjad läksid paika, nüansid ja detailid. Grupijuhile on ka materjalid olemas, millest juhinduda.”

“Nad kasutasid oma programmides ühe osana koguduseliikmete arengu programm FAST, millest võiksid alustada need, kes tahavad oma koguduses jõuda toimiva väikegruppide tööni. Riias esinenud õde ja vend ei ole FASTi ise välja töötanud, vaid valisid selle välja kui nende jaoks kõige paremini toiminud programmi,” lisas Tanis.

Back To Top