Johannes ja tema kaasjüngrid õppisid koolis, milles Kristus oli õpetajaks. Johannes väärtustas iga õppetundi ja püüdis jätkuvalt viia oma elu kooskõlla jumaliku Eeskujuga. Jeesuse õppetunnid, mis esitasid tasadust, alandlikkust ja armastust, kui olulisi omadusi armus ja töökõlbulikkuses kasvamisel, olid Johannese jaoks suurima väärtusega.
Johannese ja Juuda iseloomude vahelisest erinevusest võib välja tuua kasuliku õppetunni. Johannes oli elavaks illustratsiooniks pühitsusest. Juudas esindas vormilist jumalakartlikkust, sest tema iseloom oli enam saatanlik kui jumalik. Ta väitis end olevat Kristuse jünger, kuid oma sõnades ja tegudes salgas ta Teda.
Juudal olid Eeskuju uurimiseks ja jäljendamiseks niisama suurepärased võimalused kui Johannesel. Ta kuulas Kristuse õppetunde ning tema iseloomu oleks võinud muuta jumalik arm. Ent kui Johannes võitles siiralt oma vigadega ja püüdis sarnastuda Jeesusega, astus Juudas vastu oma südametunnistusele, alludes kiusatusele ning sidus ennast ebasiirusega, mis muutis teda Saatana sarnaseks.
Need kaks jüngrit esindavad kristlikku maailma. Kõik väidavad end olevat Kristuse jüngrid, kuid üks inimklass kõnnib alanduses ja tasaduses, õppides Jeesusest ja teine klass tõestab, et on vaid sõna kuuljad ja mitte tegijad. Üht klassi pühitseb tõde, teine ei tea midagi jumaliku armu ümbermuutvast väest. Esimesed surevad iga päev iseenesele ning võidavad pattu; teised hellitavad isekaid himusid ja muutuvad Saatana teenriteks. EGW “Elu tänasel päeval”