Tsitaadid armastusest Johannese esimeses kirjas
Piiblis Johannese esimeses kirjas on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks. (1Jh 4:12)
- Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas. (1Jh 4:16)
- Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses. (1Jh 4:18)
- Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud. (1Jh 4:19)
- Sellest me tunneme ära, et armastame Jumala lapsi, kui me armastame Jumalat ja teeme tema käskude järgi. (1Jh 5:2)
- See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked. (1Jh 5:3)
Ohver iga inimese eest
Issand on olnud inimperekonna vastu nii helde kui vähegi võimalik. Andes Jeesuse, andis Jumal kogu taeva.
Inimlikult võttes tundub selline ohver pillava raiskamisena. Inimmõistuse jaoks on kogu lunastusplaan armu ja vahendite raiskamine. Imestunult jälgivad taevased väehulgad inimlapsi, kes keelduvad laskmast Kristuse armastusel end ülendada ja rikastada. Inglid võiksid tõemeeli hüüatada: Milleks selline raiskamine?
Kuid kadunud maailma lunahind pidi olema täielik ja külluslik. Kristuse ohver pidi jõudma iga inimhingeni. Seda andi ei piiritlenud vastuvõtjate hulk. Kõik inimesed ei pääse. Ometi pole lunastusplaan sellepärast raiskamine, et see ei saa kõigi juures teostada seda, milleks on pakutud külluslikud võimalused. EGW “Ajastute igatsus”
Redel taevasse
“Siis kandke sellesama pärast kõikepidi hoolt ja osutage oma usus vooruslikkust ja vooruslikkuses tunnetust, tunnetuses taltumust, taltumuses kannatlikkust, kannatlikkuses jumalakartust, jumalakartuses vennaarmastust ja vennaarmastuses armastust kõikide vastu.” (2 Peetruse 1:5-7)
Juhata inimene Peetruse redeli juurde. Aseta tema jalad kaheksast astmest alumisele, mitte ülemisele. Tiivusta teda seejärel üles ronima.
Redel on Kristus. /…/ See on asetatud kindlalt Tema inimolemuse läbi maapinnale, ja ülemine aste ulatub Jumala aujärjele. Kristusele vaadates me pääseme, ronides ühelt astmelt teisele. Temast kinni hoides tõuseme samm-sammult Kristuse tasemeni. Tema on meie tarkus ja õigus, pühitsus ja lunastus. Usk, abivalmidus, arukus, enesevalitsemine, kannatlikkus, jumalikkus, vennaarmastus ja üleüldine armastus on selle redeli pulgad. Kõik need omadused kuuluvad kristlase iseloomu juurde. Ja “kui te seda teete, siis te ei komista iialgi. Sest nõnda avaneb teile rohkel mõõdul sissepääs meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse igavesse kuningriiki.”
Ära luba suurel töökoormusel, mida pead oma elus kandma, enda üle võimust võtta. Sa ei pea kõike korraga tegema. Kohanda oma olemuse jõud igasse päeva, kasuta igat väärtuslikku võimalust, pea kalliks abi, mida Jumal sulle annab, ja tõuse eluredelil sammhaaval. Pea meeles, et sa elad korraga vaid ühe päeva. Jumal on andnud sulle päevad ükshaaval ja taeva raamatud näitavad, kuidas oled hinnanud oma eesõigusi ja võimalusi. Edene igal Jumalalt saadud päeval nii, et kuuleksid kord Meistri sõnu: “See on hea, sina hea ja ustav sulane.” EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”