Südameusk
Saamueli päevil õpetati praktilist jumalakartust, südameusku, samamoodi nagu õpetas seda Kristus maa peal olles. Ilma Kristuse armuta olid religiooni välised vormid vanaaja Iisraelile väärtusetud. Sama väärtusetud on need tänapäeva Iisraelile.
Tänapäeval vajame samasugust virgumist tõelisele südameusule nagu koges muistne Iisrael. Meeleparandus on esimene samm, mille peavad astuma kõik, kes tahavad Jumala juurde tagasi pöörduda. Keegi ei saa teha seda tööd ära teise eest. Me peame igaüks isiklikult alanduma Jumala ette ja kõrvaldama oma ebajumalad. Kui oleme teinud kõik, mis suudame, ilmutab Issand meile oma päästet. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Õige Temas
Kristus on ülestõusnud Päästja. Kuigi Ta oli surnud, tõusis Ta üles ja elab ikka selleks, et meie eest kosta. Me peame uskuma südamega õiguseks ja tunnistama suuga päästeks. Need, keda usu läbi õigeks mõistetakse, tunnistavad Kristusest.
Õigeksmõistmine on võimas töö, mis tehakse kurjusega määrdunud patuse heaks. Tema, kes räägib tõtt, kuulutab patuse õigeks. Issand ise paneb uskliku arvele Kristuse õiguse ja kuulutab ta õigeks universumi ees. Ta kannab patuse patud patuse esindajale ja asemikule Jeesusele. Issand paneb iga uskuva inimese ülekohtu Kristusele. “Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.” (2Kr 5:21)
Kristus maksis kogu maailma patuvõla ja kõik, kes tulevad usus Jumala juurde, võtavad omaks Kristuse õiguse, “kes kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks.” (1Pt 2:24) Meie patuvõlg on tasutud, meie patt on kõrvaldatud ja heidetud meresügavusse. Kahetsemise ja usu läbi oleme vabad patust ning vaatame Issandale, meie õigusele. Jeesus kannatas; õige kannatas ülekohtuse eest. EGW “Tõeline uussünd”
Mõistuse avardumine
Me ei tohiks ühegi inimese tunnistust võtta nagu Pühakirja õpetust, vaid peaksime enda jaoks ise uurima Jumala Sõna. Kui me lubame teistel enda eest mõtelda, halvab see meie jõu ja meie võimed ahenevad. Mõistuse õilsad jõud võivad nendele väärilise uurimise puuduses nii känguda, et kaob võime mõista Jumala Sõna sügavat tähendust.
Mõistus avardub, kui seda kasutatakse Piibli õpetuste omavaheliste suhete uurimiseks, kui Kirja võrreldakse Kirjaga ja vaimulikke asju vaimulikega. EGW “Tee Kristuse juurde”
Laste linnalaager Põltsamaal
6.-8. juuli toimub järjekordne Põltsamaa laste linnalaager.
Eelmise aasta laagri kohta saad lugeda rohkem https://advent.ee/artikkel/200966/poltsamaal-toimus-vaimulik-lastelaager/.
Registreerimine: https://sda.ee/laager
Heatahtlik meelelaad
Iga tegevus elus mõjutab meid kas heas või halvas suunas. Tähtsusetuina näivate kohustuste täitmine toob kaasa suured õnnistused ja nende täitmata jätmine toob kaasa õnnetuse. Just väiksed asjad panevad proovile meie iseloomu.
Jumal tunneb heameelt, kui inimene sooritab igapäevaseid silmapaistmatuid, kuid ennastsalgavust nõudvaid toimetusi rõõmuga ja varmalt. Me ei peaks arvama, et isekusetult elamine on hea üksnes teiste pärast. Meie elu saab olla õnnistuseks ainult siis, kui meie meelelaad on armastusrikas, abivalmis ja ennastunustav. Väikesed tähelepanuavaldused ja lihtsad viisakusteod suurendavad oluliselt elu õnnelikkust; nende hooletusse jätmine muudab aga elu märgatavalt viletsamaks. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Eesmärgi täitumine
“Vaata, ma tulen – rullraamatusse on minust kirjutatud – tegema Su tahtmist, on Jumal!” (Hb 10:7) Need sõnad kuulutavad selle eesmärgi täitumist, mis oli olnud varjul igavestest aegadest. Kristus kavatses tulla siia maailma ja saada inimeseks. Ta ütleb: “Sa valmistasid mulle ihu”.
Kui Kristus oleks ilmunud selles aus, mis Tal oli Isa juures enne maailma loomist, ei oleks me suutnud taluda Tema lähedust. Selleks, et me võiksime näha Jumala au ja mitte hukkuda, tuli Tal oma au varjata. Tema jumalikkus kaeti inimlikkusega – au, mida poleks suudetud taluda, kaeti nähtava inimkujuga. EGW “Ajastute igatsus”