Me pole üksi
Jeesuse järelkäijad ei pea tundma osaduse katkemist ega väe vähenemist sellepärast, et Õnnistegijat ei ole maa peal. Teenides taevases pühamus, on Jeesus oma Vaimu läbi ikkagi maapealse koguduse preester. Ta on füüsilisele silmale nähtamatu, kuid Tema lahkumisel antud tõotus on täitunud:
“Et meil on nüüd suur Ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes taevad on läbinud, siis pidagem kinni tunnistusest! Sest meil pole niisugune Ülempreester, kellel ei ole kaastundmust meie nõtrustega, vaid kes kõiges on kiusatud nagu meiegi, siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks.” (Hb 4:14-16) EGW “Ajastute igatsus”
Elu Kristuses
Tõelise usuga kaasneb armastus: armastus, mis ilmneb kodus, seltskonnas ja kõigil elualadel, armastus, mis kõrvaldab konarused ja tõstab meid kõrgemale ebameeldivatest pisiasjadest, mille Saatan eksitamiseks meie teele puistab. Ning armastusega kaasneb kuulekus. Pöördunud inimese kõik võimed ja kired on Kristusele allutatud. Tema Vaim on uuendav vägi, mis muudab kõik selle vastuvõtjad jumaliku kuju sarnaseks.
Kristuse jüngriks saamine tähendab enesesalgamist ja Jeesuse järgimist nii õnnes kui ka õnnetuses. See tähendab ukse sulgemist uhkusele, kadedusele, kahtlusele ja muudele pattudele; nii hoitakse eemal tüli, vihkamine ja kõik halvad teod. See tähendab võtta südamesse vastu tasane ja alandlik Jeesus, kes soovib meie juurde külalisena tulla. …
Jeesus on täieliku ja täiusliku alandlikkuse eeskuju. Ta soovib muuta meid enda sarnaseks, et kõik meie kavatsused, tunded ja mõtted oleksid õiged, et süda, hing ja elu oleksid õiged. Jumala silmis on kõige õigem, õilsam ja auväärsem inimene see, kes peab hinges kõige väärtuslikumaks Kristuse armastust ja peegeldab täiuslikult Kristust. Aga need, kellel ei ole Kristuse Vaimu, ei ole Tema omad. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Ohver iga inimese eest
Issand on olnud inimperekonna vastu nii helde kui vähegi võimalik. Andes Jeesuse, andis Jumal kogu taeva.
Inimlikult võttes tundub selline ohver pillava raiskamisena. Inimmõistuse jaoks on kogu lunastusplaan armu ja vahendite raiskamine. Imestunult jälgivad taevased väehulgad inimlapsi, kes keelduvad laskmast Kristuse armastusel end ülendada ja rikastada. Inglid võiksid tõemeeli hüüatada: Milleks selline raiskamine?
Kuid kadunud maailma lunahind pidi olema täielik ja külluslik. Kristuse ohver pidi jõudma iga inimhingeni. Seda andi ei piiritlenud vastuvõtjate hulk. Kõik inimesed ei pääse. Ometi pole lunastusplaan sellepärast raiskamine, et see ei saa kõigi juures teostada seda, milleks on pakutud külluslikud võimalused. EGW “Ajastute igatsus”








