Usk on käsi
Usu kaudu võtame vastu Jumala armu, kuid usk ise ei päästa. Usk ei ole vahend, millega midagi ära teenida. Usk on käsi, millega haarame kinni Kristusest ja võtame vastu Tema teened. Me ei suuda isegi meelt parandada ilma Jumala Vaimu abita. Piibel ütleb Kristuse kohta:
Meeleparandus tuleb Kristuselt just nii nagu pattude andestuski. “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” (Jh 1:29) EGW “Ajastute igatsus”
Jumalaga koos
Kui sa vaid uuriksid Kirja palvetava südame ja Jumalale anduva meelega! Kui sa vaid uuriksid oma südant justkui tule valgel, leides ja katkestades need peened niidid, mis lahutavad sind Jumalast ja seovad maailma kommetega!
Palu Jumalat, et Ta näitaks sulle iga harjumust, mis veab mõtted ja tunded Temast eemale. Jumal on inimesele iseloomu mõõdupuuks andnud oma püha käsu. Selle abil õpid nägema iga viga oma iseloomus ja neid võitma. Pääsed lahti, vabaned kõigist ebajumalaist ja võid end siduda Jumala trooni külge armu ja tõe kuldsete köitega. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Lootustandev tsitaat Piiblist
“Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele.” (Tt 2:11)
Selgitav mõttetera elust
Jumala annid
Usk on Jumala and. Usk on inimese mõistuse nõusolek Jumala sõnadega, mis seob südame Jumala teenimisega. Ja kellele kuulub inimese mõistus kui mitte Jumalale? Kelle oma on süda, kui mitte Jumala? Usu omamine tähendab anda Jumalale mõistus ja energia, mille oleme Temalt saanud, seega need, kel on usk, ei ole ise mingit au väärt. Need, kes usuvad nii tugevasti taevasesse Isasse, et nad suudavad usaldada Teda piiritu usaldusega, need, kes suudavad usu kaudu vaadata hauast kaugemale igavest reaalsust, peavad tunnistama oma Looja ees:
Ühelgi inimesel ei ole õigust nimetada iseennast enda omaks. Ja kellelgi ei ole midagi head, mida ta saaks enda omaks nimetada. Kõik inimesed ja kõik asjad on Issanda omand. Kõik, mille inimene taeva küllusest vastu võtab, kuulub ikkagi Issandale. EGW “Te saate väe”
Vaim valgustajana
Oma Sõna kaudu on Jumal andnud inimestele pääsemiseks vajalikud teadmised ning meil tuleb Pühakiri vastu võtta Jumala tahte autoriteetse ja eksimatu ilmutusena. See on iseloomu mõõdupuu, tõdede teadaandja ja läbielude katsekivi. … Tõsiasi, et Jumal on ilmutanud oma tahte inimestele Sõna kaudu, ei muuda tarbetuks Püha Vaimu kestva juuresoleku ja juhtimise vajadust.
Läbi kogu selle aja, mil Jumal tükk tüki haaval andis ilmutusi, mis tuli koondada Pühaks Raamatuks – Vanaks ja Uueks Testamendiks -, ei lakanud Püha Vaim inimesi ka individuaalselt valgustamast. … Piiblis on mainitud erinevail aegadel elanud prohveteid, kelle sõnumeist ei ole midagi üles kirjutatud. Samal viisil pidi Püha Vaim ka pärast Pühakirja kaanoni lõpetamist oma tööd jätkama – valgustama, hoiatama ja trööstima Jumala lapsi. EGW “Usk, millest ma elan”