Lambad ja karjane
Karjase elu on vaevarohke ja hooltnõudev. Tal tuleb hellalt hoolitseda abitute olevuste eest. Mõnedki inspireeritud kirjutajad on seda kujundit kasutanud evangeeliumi kalleima tõe illustreerimiseks. Kristust võrreldakse karjasega. Ta nägi, kuidas Tema lambad ekslesid pärast pattulangemist pimedatel patuteedel hukatuse suunas. Selleks, et eksinuid päästa, jättis Ta oma Isamaja au ja helguse. Ta ütleb: “Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra /…/ Ma karjatan neid, nagu on õige. Ma tahan oma lambad päästa, et nad enam ei oleks saagiks.” (Hs 34:16.22) Kristus kutsub lambaid enda juurde “varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul.” (Js 4:6) Väsimatult hoolitseb Ta karja eest. Ta kinnitab nõrku, leevendab kannatajate vaeva, võtab tallesid oma kätele ja kannab neid süles. Tema lambad armastavad Teda. “Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.” (Jh 10:5)
Kristus ütleb: “Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali -, ta on ju palgaline ega hooli lammastest. (Jh 10:11-13)
EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Jumaliku kuju taastamine
Austagem Jumalat sellega, et näitame kindlat usku ja vankumatut usaldust. Issand hoolitseb lillede eest. Ta annab neile ilu ja lõhna. Kas Ta ei anna palju enam meile rõõmsa loomuse lõhna? Kas Ta ei taasta meis jumalikku kuju?
Uskugem siis Temasse. Pangem end kohe, just praegu valmis, et Ta saaks meile oma Püha Vaimu anda. Päästja rõõm, mis täidab südant, annab rahu ja kindlustunde, mistõttu saame öelda: “Ma tean, et mu Lunastaja elab.” (Ii 19:25) EGW “Te saate väe”
Isa tahet täites
See nõndanimetatud usk Kristusesse, mis väidab vabastavat inimesed kohustusest kuulata Jumala sõna, ei ole usk, vaid kujutlus. “Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu.” “Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud.” ( Ef 2:8; Jk 2:17) Enne maa peale tulemist ütles Jeesus enese kohta:
Vahetult enne taevasse tagasiminekut väitis Ta: “Mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse.” Pühakiri ütleb: “Ja sellest me tunneme ära, et oleme teda mõistnud, kui me peame tema käske. Kes ütleb enese püsivat temas, see on ka ise kohustatud käima nõnda, nagu tema on käinud.” “Sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes.” (Jh 15:10; 1Jh 2:3.6; 1Pt 2:21) EGW “Tee Kristuse juurde”
Õnnistusi jagades saad ise õnnistatud
Igaüks, kes püüab jagada valgust teistega, saab ise õnnistatud. “Need on õnnistuse vihmad.” (Hs 34:26b)
Jumal oleks võinud saavutada oma eesmärgi ja päästa patused ka ilma meie kaasabita, kuid selleks, et meie iseloom areneks Kristuse iseloomu sarnaseks, tuleb meil osa võtta Tema tööst. Selleks, et saada kord osa Tema rõõmust – rõõmust näha Tema ohvri läbi lunastatud inimesi – peame me töötama koos Temaga nende päästmiseks. EGW “Ajastute igatsus”
Osalised tänu Jumala tõotustele
Iga tõotus Jumala raamatus sisaldab meie jaoks julgustust, et võime olla osalised jumalikust loomusest. Selles peitub võimalus – loota Jumala peale, uskuda tema Sõna, teha Tema tööd ning seda võime teha, kui haarame kinni Kristuse jumalikkusest. See võimalus on meie jaoks hinnalisem kui kõik aarded maa peal. Mitte miski siin maa peal pole sellega võrreldav. Kui me haarame kinni väest, mis selliselt on meie käeulatusse jäetud, võtame me vastu nii võimsa lootuse, et võime toetuda täielikult Jumala tõotusele. Haarates kinni Kristuses peituvatest võimalustest, saame me Jumala poegadeks ja tütardeks. /…/
Inimene, kes tõeliselt Kristusesse usub, saab osaliseks jumalikust loomusest ning ta saab väe, millega on võimalik võita kõiki kiusatusi. Ta ei lange kiusatuse võrku ning teda pole võimalik võita. Katsumuse tunnil haarab ta kinni tõotusest ning põgeneb seeläbi hukkumisest, mis maailmas on himude tõttu. /…/ EGW “Elu tänasel päeval”
