Ustavaks jäämine
Püha Vaimu väärtuslikud voorused ei arene välja ühe hetkega. Julgus, kindlameelsus, tasadus, usk ja kõikumatu usaldus Jumala päästvasse väesse omandatakse aastatepikkuste kogemustega.
Jumala laste elu kannab pühadele püüdlustele ja õigetele põhimõtetele kindlalt ustavaks jäämise pitserit. EGW “Tõeline uussünd”
Ühendatud usu ja armastusega
Meie mõtted peaksid viibima kalli Lunastaja ja Eestkostja iseloomu juures. Me peaksime mõtisklema tema missioonist, kes tuli päästma oma rahvast nende pattudest. Kui me selliselt uurime taevaseid teemasid, kasvavad meie usk ja armastus tugevamaks ning meie palved on Jumalale ikka enam ja enam vastuvõetavad, sest need on aina rohkem ühendatud usu ja armastusega. Need on arukad ja innukad. Neis on rohkem usaldust ja igapäevaseks saab elav kogemus tema väest päästa täielikult need, kes tema kaudu Jumala juurde tulevad.
Kui mõtiskleme Päästja täiuslikkuse üle, soovime saada täielikult ümber kujundatud ja uuendatud tema puhtuse eeskujul. Hinges on siis nälg ja janu saada tema sarnaseks, keda imetleme. EGW “Tee Kristuse juurde”
Elu koos Jumalaga
Enne Aadama langemist ei varjutanud meie esivanemate mõistust ükski pilv, mis oleks tumestanud nende selget arusaamist Jumala jumalikust iseloomust. Nad olid Jumala tahtega täiuslikus kooskõlas. Neid ümbritses kaunis valgus, Jumala valgus. Loodus oli nende õpperaamat. Issand õpetas neid loodusmaailma vaatlema ja jättis nad siis selle avatud raamatu ette, et nad võiksid imetleda iga silma ette jääva objekti kaunidust. Issand käis püha paari juures ja andis neile õpetusi oma kätetöö kohta.
Looduse ilu väljendab Jumala armastust inimeste vastu ning Eedeni aias ilmutasid Jumala olemasolu meie esivanemaid ümbritsevad loodusobjektid. Iga aeda istutatud puu kõneles neile, et Jumala nähtamatud asjad – Tema igavene vägi ja jumalikkus – on selgelt nähtavad ja mõistetavad loodud asjade kaudu. EGW “Pilk ülespoole”
Asu Kristuse poolele
Kristus on meie Õiguse Issand. Asugem Tema poolele nüüd, kohe praegu. Kes oma hinge Jeesusele pühendab, sel pole vaja meelt heita. Meil on kõikvõimas Päästja. Jeesusele, oma usu Alustajale ja Täidesaatjale vaadates võid sa öelda: “Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav. Sellepärast me ei karda, kui maa liiguks asemelt ja mäed kõiguksid merede põhjas. Möllaku ja vahutagu tema veed, värisegu mäed tema ülevusest!” (Ps 46:2-4)
Tulevases elus mõistame asju, mis siin on meie jaoks suuremalt osalt segased. Me mõistame, kui tugev vastane meil oli ja kuidas Jumala inglitel oli käsk kaitsta meid, kui järgisime Jumala Sõna nõuandeid. Kristus ei ütle, et meie meri on alati rahulik. Meile tulevad rasked katsumused. See on osa meie kasvatusest, mis on vajalik tugeva, tasakaalustatud iseloomu kujundamiseks. EGW “Pilk ülespoole”
Varjule pandud au
Põlev põõsas, milles Kristus ilmus Moosesele, kujutas Jumalat. Jumaluse peegelpildiks valiti tähtsusetu põõsas, millel polnud näiliselt mingit veetlust. Halastusrikas Jumal peitis oma au kõige tagasihoidlikuma sümboli varju, et Mooses võiks seda vaadata ja elama jääda. “Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: “Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: “Siin ma olen!”” (2Ms 3:4)
Samamoodi ilmutas Jumal end Iisraelile pilvesambas päeval ja tulesambas öösel; selle kaudu avaldas Ta inimestele oma tahet ning jagas neile oma armu. Jumala au oli looritatud selleks, et piiratud inimese nõrk nägemisvõime taluks seda. Nii võttis ka Kristus endale “meie alanduse” ihu (Fl 3:21) ja sai “nagu inimene”. Maailma silmis ei olnud Tal välimust, mis oleks silma paistnud; ja ometi oli Ta lihakssaanud Jumal, taeva ja maa valgus. Tema au jäi varjule, Tema suurus ja ülevus kaetuks selleks, et Ta võiks jõuda kurbade, kiusatustes olevate inimesteni. EGW “Ajastute igatsus”
Elades Kristuses
Peame harjutama oma südant kaastundlikuks, õrnaks ja hellaks. Jättes maha igasuguse edevuse, tühjad jutud, pilkamise ja naljatlemise, ei tohiks me muutuda külmaks, kaastundetuks ja seltsimatuks. Issanda Vaim peab puhkama sinul seni, kuni muutud Jumala aias kasvava healõhnalise lille sarnaseks. Rääkides jätkuvalt valgusest, Jeesusest, Õiguse Päikesest muutud aust ausse, iseloomust iseloomu, kasvad jõust jõusse ja peegeldad üha enam Jeesuse kallihinnalist kuju.
Kristus on alati valmis jagama välja oma rikkusi ning meil tuleks koguda Temalt saadud vääriskivid kokku, nii et kui me räägime, võiks neid pudeneda meie huulilt. EGW “Elu tänasel päeval”