Lambad ja karjane
Karjase elu on vaevarohke ja hooltnõudev. Tal tuleb hellalt hoolitseda abitute olevuste eest. Mõnedki inspireeritud kirjutajad on seda kujundit kasutanud evangeeliumi kalleima tõe illustreerimiseks. Kristust võrreldakse karjasega. Ta nägi, kuidas Tema lambad ekslesid pärast pattulangemist pimedatel patuteedel hukatuse suunas. Selleks, et eksinuid päästa, jättis Ta oma Isamaja au ja helguse. Ta ütleb: “Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra /…/ Ma karjatan neid, nagu on õige. Ma tahan oma lambad päästa, et nad enam ei oleks saagiks.” (Hs 34:16.22) Kristus kutsub lambaid enda juurde “varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul.” (Js 4:6) Väsimatult hoolitseb Ta karja eest. Ta kinnitab nõrku, leevendab kannatajate vaeva, võtab tallesid oma kätele ja kannab neid süles. Tema lambad armastavad Teda. “Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.” (Jh 10:5)
Kristus ütleb: “Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali -, ta on ju palgaline ega hooli lammastest. (Jh 10:11-13)
EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Jumaliku kuju taastamine
Austagem Jumalat sellega, et näitame kindlat usku ja vankumatut usaldust. Issand hoolitseb lillede eest. Ta annab neile ilu ja lõhna. Kas Ta ei anna palju enam meile rõõmsa loomuse lõhna? Kas Ta ei taasta meis jumalikku kuju?
Uskugem siis Temasse. Pangem end kohe, just praegu valmis, et Ta saaks meile oma Püha Vaimu anda. Päästja rõõm, mis täidab südant, annab rahu ja kindlustunde, mistõttu saame öelda: “Ma tean, et mu Lunastaja elab.” (Ii 19:25) EGW “Te saate väe”
Isa tahet täites
See nõndanimetatud usk Kristusesse, mis väidab vabastavat inimesed kohustusest kuulata Jumala sõna, ei ole usk, vaid kujutlus. “Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu.” “Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud.” ( Ef 2:8; Jk 2:17) Enne maa peale tulemist ütles Jeesus enese kohta:
Vahetult enne taevasse tagasiminekut väitis Ta: “Mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse.” Pühakiri ütleb: “Ja sellest me tunneme ära, et oleme teda mõistnud, kui me peame tema käske. Kes ütleb enese püsivat temas, see on ka ise kohustatud käima nõnda, nagu tema on käinud.” “Sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes.” (Jh 15:10; 1Jh 2:3.6; 1Pt 2:21) EGW “Tee Kristuse juurde”
Usk on käsi
Usu kaudu võtame vastu Jumala armu, kuid usk ise ei päästa. Usk ei ole vahend, millega midagi ära teenida. Usk on käsi, millega haarame kinni Kristusest ja võtame vastu Tema teened. Me ei suuda isegi meelt parandada ilma Jumala Vaimu abita. Piibel ütleb Kristuse kohta:
Meeleparandus tuleb Kristuselt just nii nagu pattude andestuski. “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” (Jh 1:29) EGW “Ajastute igatsus”
Jumalaga koos
Kui sa vaid uuriksid Kirja palvetava südame ja Jumalale anduva meelega! Kui sa vaid uuriksid oma südant justkui tule valgel, leides ja katkestades need peened niidid, mis lahutavad sind Jumalast ja seovad maailma kommetega!
Palu Jumalat, et Ta näitaks sulle iga harjumust, mis veab mõtted ja tunded Temast eemale. Jumal on inimesele iseloomu mõõdupuuks andnud oma püha käsu. Selle abil õpid nägema iga viga oma iseloomus ja neid võitma. Pääsed lahti, vabaned kõigist ebajumalaist ja võid end siduda Jumala trooni külge armu ja tõe kuldsete köitega. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Ära kahtle
Ehkki mõistame, et oleme ilma Kristuseta abitud, ei tuleks kaotada julgust, vaid toetuda ristilöödud ja ülestõusnud Päästja teenetele. Vaata ja ela! Jeesus on andnud oma sõna – Tema päästab kõik need, kes Tema juurde tulevad. Ehkki miljonid, kes vajavad paranemist, hülgavad Tema poolt pakutud armu, ei jäeta hukkuma ainustki, kes Tema teenetele toetub.
Paljud ei ole tahtlikud Kristust vastu võtma enne, kui neile tehakse selgeks kõik lunastusplaani saladused. Nad keelduvad usus vaatamast, ehkki näevad, et tuhanded on vaadanud Kristuse ristile ja saanud selle kaudu abi. Paljud ekslevad filosoofia rägastikes, otsides põhjendusi ja tõendeid, mida nad iial ei leia, kuid põlgavad samas ära tõendid, mida Jumal on heaks arvanud anda. Nad keelduvad kõndimast Õiguse Päikese valguses enne, kui neile selgitatakse selle valguse põhjus. Inimesed, kes nii toimivad, ei tule kunagi tõe tundmisele. Jumal ei kõrvalda kunagi igat kahtlemise võimalust. Ta annab küllaldaselt tõendeid usu kinnitamiseks, kuid kui neid enda meeles ei tunnustata, jääb inimhing pimedusse. Madudest salvatud inimesed surid, kui nad jäid kahtlema ja küsimusi esitama enne, kui nõustusid vaatama. Meie kohus on esmalt vaadata. Usus Kristusele suunatud pilk toob meile elu. EGW “Patriarhid ja prohvetid”