Milline meelsus on sinul?
Lutsifer oli öelnud: “Mina tõusen taevasse, kõrgemale kui Jumala tähed tõstan ma oma aujärje /…/ ma teen ennast Kõigekõrgema sarnaseks.” (Js 14:13.14)
See oli vabatahtlik ohver. Jeesus oleks võinud jääda Isa kõrvale. Ta oleks võinud säilitada taeva au ja inglite austuse. Ta andis meelsamini valitsuskepi tagasi Isa kätte ning astus alla universumi troonilt, et tuua valgust pimeduses olijaile ja elu hukkujaile. EGW “Ajastute igatsus”
Vaid Kristuses
Kõikjal meie ümber on kuulda ülemaailmse kurbuse kaebeid. Igal pool on puudustkannatajaid ja vaevatuid. Meie töö on aidata leevendada ja pehmendada eluraskusi ja viletsust. Ainult Kristuse armastus saab rahuldada inimhinge vajadusi. Kui Kristus on meis, õhkub meie südamest jumalikku kaastunnet. Kristusesarnase harda armastuse ummistunud allikad avanevad.
Paljud on kaotanud lootuse. Vii neile jälle päikesepaistet. Paljud on kaotanud julguse. Julgusta neid oma sõnadega. Palveta nende eest. On neid, kes vajavad eluleiba. Loe neile Jumala Sõna. Paljudel on sellist hingehaigust, mida ükski maine salv ei saa leevendada ega arst parandada. Palveta nende pärast. Too nad Jeesuse juurde. Ütle neile, et Gileadis on nii palsamit kui ka Suur Arst. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Käsk
Esimeseks sammuks Jumalaga lepituse otsimise teel on veendumine oma patus. “Patt on see, mis on käsu vastu.” “Sest käsu kaudu tuleb patu tundmine.” (1Jh 3:4; Rm 3:20) Selleks, et mõista oma süüd, peab patune kontrollima oma iseloomu Jumala õiguse mõõdupuuga. See on nagu peegel, mis näitab õige iseloomu täiuslikkust ja võimaldab tal näha puudusi oma iseloomus.
Käsk ilmutab inimesele tema patte, kuid ei anna ravimit. See tõotab elu kuulekale, kuid teatab ka, et üleastuja osaks on surm. Ainult Kristuse evangeelium võib vabastada inimese patu hukkamõistust. Patune peab pöörduma Jumala poole, kelle käsust ta on üle astunud, ja uskuma Kristusesse ning Tema lepitavasse ohvrisse. Niiviisi saab ta nende pattude andestuse, mida ta on möödunud elu jooksul teinud, ja saab osa jumalikust olemusest; temast saab Jumala laps ja ta saab lapsepõlve vaimu, kelles ta hüüab: “Abba! Isa!”
Kas ta võib nüüd vabalt üle astuda Jumala käsust? Paulus ütleb:
“Meie, kes oleme ära surnud patule, kuidas peaksime veel elama selles?” Johannes tunnistab: “Sest see on Jumala armastus, et me peame Tema käske, ja Tema käsud ei ole rasked!” (Rm 6:2; 1Jh 5:3) EGW “Suur võitlus”
Õnnistusi jagades saad ise õnnistatud
Igaüks, kes püüab jagada valgust teistega, saab ise õnnistatud. “Need on õnnistuse vihmad.” (Hs 34:26b)
Jumal oleks võinud saavutada oma eesmärgi ja päästa patused ka ilma meie kaasabita, kuid selleks, et meie iseloom areneks Kristuse iseloomu sarnaseks, tuleb meil osa võtta Tema tööst. Selleks, et saada kord osa Tema rõõmust – rõõmust näha Tema ohvri läbi lunastatud inimesi – peame me töötama koos Temaga nende päästmiseks. EGW “Ajastute igatsus”
Osalised tänu Jumala tõotustele
Iga tõotus Jumala raamatus sisaldab meie jaoks julgustust, et võime olla osalised jumalikust loomusest. Selles peitub võimalus – loota Jumala peale, uskuda tema Sõna, teha Tema tööd ning seda võime teha, kui haarame kinni Kristuse jumalikkusest. See võimalus on meie jaoks hinnalisem kui kõik aarded maa peal. Mitte miski siin maa peal pole sellega võrreldav. Kui me haarame kinni väest, mis selliselt on meie käeulatusse jäetud, võtame me vastu nii võimsa lootuse, et võime toetuda täielikult Jumala tõotusele. Haarates kinni Kristuses peituvatest võimalustest, saame me Jumala poegadeks ja tütardeks. /…/
Inimene, kes tõeliselt Kristusesse usub, saab osaliseks jumalikust loomusest ning ta saab väe, millega on võimalik võita kõiki kiusatusi. Ta ei lange kiusatuse võrku ning teda pole võimalik võita. Katsumuse tunnil haarab ta kinni tõotusest ning põgeneb seeläbi hukkumisest, mis maailmas on himude tõttu. /…/ EGW “Elu tänasel päeval”
Müüriga ümbritsetud
Alati kui loodolevused valivad oma tee, seavad nad end vastuollu Jumalaga. Nende jaoks ei ole taevariigis kohta, sest nad on taeva põhimõtetega sõjajalal. Jumala tahet eirates astuvad nad Saatana, Jumala ja inimkonna vaenlase poolele. Me peaksime elama mitte ühest sõnast, mitte paljudest sõnadest, vaid igast sõnast, mida Jumal on rääkinud. Me ei saa eirata ühte sõna, ükskõik kui tühine see võib meile tunduda, ja kaitstud olla. Seaduses pole ühtki käsku, mis ei oleks mõeldud inimeste heaolu ja õnne jaoks nii selles kui ka tulevases elus. Jumala seadusele kuuletudes ümbritsetakse Jumala lapsed kaitsemüüriga ja neid hoitakse kurja eest. Need, kes lõhuvad selle Jumala poolt püstitatud tõkke ühest kohast, on hävitanud selle suutlikkuse neid kaitsta, sest nad on avanud tee, mille kaudu saab vaenlane sisse tulla rüüstama ja hävitama. /…/
Kui Jumala rahvas järgiks kogu südamega Tema seadust, oleks antud maailmale kindel tõend, et need, keda Tema on oma rahvaks, oma eriliseks aardeks nimetanud, austavad Teda tõepoolest kõiges, mida teevad. Ustavus Jumalale, kõhklematu kuuletumine Tema seadusele teeks Tema rahva maailmas imeasjaks, sest Ta suudab täita oma rahvale antud rikkalikud ja külluslikud tõotused, nii et nad oleksid maa peal kiituseks. Nad oleksid Tema püha rahvas. EGW “Jeesuse sarnaseks”
