Olles viljakandev puu
Leebus, tasadus, sallivus, kannatlikkus, rahuliku meele säilitamine, kõigi asjade talumine, kõige lootmine – need on viljad, mis kasvavad kallihinnalise, taevase päritoluga armastusepuu otsas. See puu osutub igihaljaks, kui selle eest hoolitsetakse. Selle oksad ei lange maha, selle lehed ei närtsi. See on kadumatu ja igavene ning saab kogu aeg kastetud taevase kastega. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Näide seedripuust
Kristlast võrreldakse Liibanoni seedriga. Olen lugenud, et see puu ei aja üksnes mõningaid väheseid juuri pehmesse liivasse. See ajab tugevad juured sügavale maa sisse, tungib ikka allapoole ja sügavamale, et leida veel kindlamat kinnituspunkti. Ägedas maruhoos seisab see kindlalt, sest teda hoiab kinni temast allpool asuv võrgustik.
Samamoodi ajab kristlane juured sügavale Kristusesse. Tal on usk oma Lunastajasse. Ta teab, kellesse ta usub. Ta on täielikult veendunud, et Jeesus on Jumala Poeg ja patuste Päästja. Ta võtab evangeeliumi hääle vastu ilma vastuseisu ja kahtlusteta. Usujuured ulatuvad sügavale. Nagu Liibanoni seeder nii ei kasva ka tõeline kristlane pehmes pealispinnas, vaid on juurdunud Jumalas, kinnitunud kaljuse aluspinna lõhedesse. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Mõõtmatu armastuse sõnum
Kui mõtleme taeva suurele annile patuse maailma lunastamiseks ja vaatame siis ohvrit, mida suudame tuua, ei kannata see võrdlust. Kogu universumile esitatud nõuded ei kannataks võrdlust selle ühe anniga. Mõõtmatu armastus ilmnes siis, kui Isaga võrdne tuli tasuma inimhingede eest ning neid igavesse ellu viima. “Ent kohus on see, et valgus on tulnud maailma, aga inimesed on armastanud pimedust enam kui valgust, sest nende teod on kurjad. Igaüks, kes teeb halba, vihkab valgust ega tule valguse juurde, et ta tegusid ei paljastataks. Aga kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on tehtud Jumalas.” (Jh 3:19-21)
See evangeeliumisõnum on üks hinnalisematest kirjakohtadest Uues Testamendis. Kui see vastu võetakse, toob see vastuvõtja ellu head teod, mille väärtus on kaugelt suurem kui teemantidel ja kullal. Sellel on vägi tuua maisesse ellu rõõm ja lohutus ning anda uskujale igavene elu. Oh et arm valgustaks meie arusaamist nii palju, et suudaksime selle täit tähendust mõista! Isa ütleb meile: “Ma annan teile varanduse, mis on palju kallim kui ükskõik missugune maine omand, varanduse, mis teeb teid rikkaks ja õndsaks igaveseks.” EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Suhtlemine Kristusega
Suhtlemine Kristusega – kui ärarääkimata hea see on! Niisuguse osaduse nautimine on ka meie eesõiguseks. Kui varajased jüngrid kuulsid Kristuse sõnu, tundsid nad vajadust Tema järele. Nad otsisid ja leidsid Tema ning järgisid Teda. Nad viibisid koos Temaga kodus, söögilauas, kabinetis ja põllul. Nad olid Talle kui õpilased õpetajale, võttes vastu iga päev Tema huulilt tulevaid püha tõe õppetunde. Nad vaatasid Temale kui sulased isanda peale. Nad teenisid Teda rõõmsalt, heameelselt.
Meie suhted on suure tähendusega. Võime luua paljusid meeldivaid ja kasulikke sidemeid, ent ükski neist pole nii väärtuslik kui suhe, mille läbi surelik inimene viiakse ühendusse surematu Jumalaga. Niisuguses ühenduses jäävad Kristuse sõnad meisse elama. Tulemuseks on puhastatud süda, puhas elu ja veatu iseloom. Ent Tema sarnaseks võime me muutuda üksnes tutvuse ja ühenduse kaudu Temaga, ainsa veatu eeskujuga. EGW “Elu tänasel päeval”
Täiuslik Päästja
Ehkki patune ei saa ennast ise päästa, tuleb tal siiski midagi teha, et pääseda. Kristus ütleb: “Kes minu juurde tuleb, seda ma ei lükka välja.” (Jh 6:37) Niisiis tuleb meil Tema juurde tulla. Ja kui me oma patud kahetseme, tuleb meil uskuda, et Ta võtab meid vastu ning annab meile andeks. Usk on Jumala and, kuid meil tuleb seda rakendada. Usk on käsi, millega inimhing haarab kinni Jumala poolt pakutud armust ja halastusest.
Ainult Kristuse õigus võib anda meile õiguse osa saada armuseaduse õnnistustest. Paljud on kaua igatsenud ja püüdnud neid õnnistusi saada, kuid tagajärjetult, kuna nad on lootnud suuta teha midagi, millega neid väärida. Nad ei ole rebinud pilku endalt ega uskunud, et Jeesus on täiuslik Päästja. Me ei tohi mõelda, et meie teened meid päästavad; Kristus on meie ainus päästelootus.
Usaldades täielikult Jumalat ja Jeesuse, meie patte andestava Päästja teeneid, saame Temalt igakülgset abi, mida iial soovime. Ärgu keegi vaadaku endale, arvates, et ta suudab ennast päästa. Jeesus suri meie eest, kuna meie olime võimetud pääsema. Temas on meie lootus, õigeksmõistmine ja meie õigus. Kui näeme oma patusust, ei peaks me heitma meelt ega kartma, et meil pole Päästjat või pole Temal meie jaoks armu. Just praegu kutsub Ta meid tulema abituina nagu oleme Tema juurde, et saaksime päästetud. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
