Salajase palve tähtsus
Me peaksime palvetama perekonnaringis, kuid ennekõike ei tohi hooletusse jätta salajast palvet, sest selles peitub hinge elu. Meie vaimulik arenemine pole võimalik, kui palve jääb hooletusse. Üksnes perekondlikust või avalikust palvest ei piisa. Ava üksinduses oma hing Jumala uuriva pilgu ees. Salajast palvet kuuleb ainult palvetekuulja Jumal. Ükski uudishimulik kõrv ei või kuulda nende anumiste sisu. Salajases palves on inimene vaba kõigist ümbritsevatest mõjudest, vaba erutusest. Rahulikult, kuid siiski innukalt sirutub ta Jumala poole. Meeldiv ja püsiv on mõju, mis voolab temast, kes näeb salajasse, kelle kõrv on avatud kuulma südamest tõusvat palvet.
Rahuliku lihtsa usu abil hoiab inimene ühendust Jumalaga ja kogub endasse jumaliku valguse kiiri, mis annavad jõudu ja toetavad teda võitluses. Jumal on meie tugev kindlus.
Palveta üksinduses. Kui sa lähed päevatööle, siis tõsta oma hing sageli üles Jumala poole. Just nõnda kõndis Eenok koos Jumalaga. Need hääletud palved tõusevad kalli viirukina armuaujärje ette. Saatan ei suuda võita kedagi, kelle süda toetub selliselt Jumalale. EGW “Tee Kristuse juurde”
10-päevane palveaeg 10.-20. jaanuar 2024
Tere tulemast kümnepäevasele palveajale aastal 2024! Usume, et palve on vaimuliku taaselustumise sünnikoht. Selle aasta palveaja teemaks on “Usu prioriteedid”.
Kas sa leiad end mõnikord kiirest elust niivõrd haaratuna, et jääb vähe ruumi vaimulikeks hetkedeks? Kui igatsed sisukamat ja täisväärtuslikumat vaimulikku elu, siis on need kümme palve- ja mõtisklemise päeva sinu jaoks väärtuslikud.
Nende kümne päeva jooksul on sul ainulaadne võimalus lahti lasta sellest, mis hõivab su meeli ja elu, kuid ei too tõelist rahuldust. Selle asemel keskendume sellele, mis läheb tegelikult korda Jumalale. See on võimalus elada tahtlikult vähemaga, mis võimaldab kogeda rohkem seda, mis tegelikult loeb. Selle teekonna jooksul saad praktilisi teadmisi, mis aitavad süvendada su usaldust Jumalasse, rikastada hingamispäevakogemust ja tugevdada igapäevast ühendust Temaga. Tähendusrikas palve, hea tegemine ja tänulikkuse kasvatamine on samuti osa meie uurimisretkest. Peale selle saad lisaks otsustavust, kirge ja visadust, mis on vajalikud edu saavutamiseks.
Avame oma südame ja meeled Jumalale ja kutsume Tema Püha Vaimu nende kümne päeva jooksul oma ellu. Palvetame, et selle protsessi kaudu muutuksime ja uueneksime ning saaksime Jumala elumuutva armastuse võimsateks tunnistajateks.
Palvetame koos meie isiklike ja perekondlike jumalateenimise altarite uuendamise eest, et Püha Vaim võiks meid reformida ja võimestada kuulutama maailmale Jumala viimset lootuse sõnumit!
Dr Frank Hasel
selle aasta materjalide autor
Õppetunnid Piiblist
Meil on tarvis õppetunde, nagu Piibel annab, sest seal on peale patu ilmutamist ära näidatud ka karistus, mis sellele järgneb. Minevikust jõuavad meieni süüdlase kahetsus ja meeleparandus, patuse hinge halin, mis näitab meile, et inimene vajas siis ja vajab ka praegu Jumala andestavat armu…
Piiblijutustused säilitavad nõrkevas südames lootuse Jumala armule. Meil pole tarvis meelt heita, kui me näeme, et teised on samamoodi võidelnud samade hirmudega, mis meil on, et teised on langenud samasugustesse kiusatustesse ning on siiski ennast uuendanud ja saanud Jumalalt õnnistusi. Innustavad sõnad toovad eksivasse hinge rõõmu ja rahu. Kuigi patriarhid ja apostlid olid inimlike nõrkustega, suutsid nad ometi läbi usu jõuda heade nimekirja, võitlesid lahingutes Issanda jõus ning võitsid. Nii võime ka meie uskuda heakstegevasse ohvrisse ning saada võitjaks Jeesuse nimes. EGW “Vahvus”
Ohvritall
Kui Jeesus tuli Jordani äärde, et lasta ennast ristida, tajus Johannes Temas sellist iseloomupuhtust, millist ta polnud kunagi enne tajunud ühegi inimese juures. /…/
Johannest liigutas sügavalt see, kui ta nägi Jeesust palvesse põlvitamas ja pisarsilmil Isalt kinnitust anumas. Kui Jumala auhiilgus Jeesust ümbritses ja hääl taevast kõlas, mõistis Johannes, et see oli märk, mille Jumal oli tõotanud. Ta mõistis, et oli ristinud maailma Lunastaja. Püha Vaim tuli Tema peale ning osutades käega Jeesusele, hüüdis ta: “Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!” (Jh 1:29)
Mitte keegi kuulajatest ja ka ütleja ise ei tajunud sõnade “Jumala Tall” tähendust. Mooria mäel oli Aabraham kuulnud oma poja küsimust: “Isa … kus on ohvritall?” Isa vastas: “Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg.” (1Ms 22:7.8) Jääras, mille Jumal varus Iisaki asemele, nägi Aabraham sümbolit Temast, kes pidi surema inimeste pattude eest. Püha Vaimu läbi oli Jesaja kasutanud Päästja kohta sama kujundit: “Teda … viiakse tappa nagu lammas … aga Jehoova laskis meie kõigi süüteod tulla Tema peale.” (Js 53:7.6) Kuid Iisraeli rahvas polnud mõistnud seda õpetust. Paljud neist pidasid paganate eeskujul Jumalale toodud ohvreid andideks, mille kaudu nad lootsid lepitada jumalust. Jumal soovis õpetada neile, et Tema armastus andis anni, mis lepitab inimesed Temaga. EGW “Ajastute igatsus”








