Elu koos Jumalaga
Enne Aadama langemist ei varjutanud meie esivanemate mõistust ükski pilv, mis oleks tumestanud nende selget arusaamist Jumala jumalikust iseloomust. Nad olid Jumala tahtega täiuslikus kooskõlas. Neid ümbritses kaunis valgus, Jumala valgus. Loodus oli nende õpperaamat. Issand õpetas neid loodusmaailma vaatlema ja jättis nad siis selle avatud raamatu ette, et nad võiksid imetleda iga silma ette jääva objekti kaunidust. Issand käis püha paari juures ja andis neile õpetusi oma kätetöö kohta.
Looduse ilu väljendab Jumala armastust inimeste vastu ning Eedeni aias ilmutasid Jumala olemasolu meie esivanemaid ümbritsevad loodusobjektid. Iga aeda istutatud puu kõneles neile, et Jumala nähtamatud asjad – Tema igavene vägi ja jumalikkus – on selgelt nähtavad ja mõistetavad loodud asjade kaudu. EGW “Pilk ülespoole”
Tule välja!
Mine keldrisse ning sa võid rääkida pimeduses ja öelda: “Ma ei suuda näha, ma ei näe.” Ent tule välja, ülemisse tuppa, kus särab valgus, ning sa ei pea enam pimeduses viibima. Tule välja sinna, kus on Kristus ja sul on valgus.
Kristuses on igavene valgus, rahu ja rõõm. EGW “Elu tänasel päeval”
Lapsepõlves külvatu
Hoolika, jumalakartliku ema varases lapsepõlves külvatud seemned kasvavad õiguse puudeks, mis õitsevad ja kannavad vilja ning jumalakartliku isa õpetuse ja eeskujuga antud õppetunnid – nagu Joosepi puhul – annavad peagi rikkaliku saagi.
Kas vanemad vaataksid üle oma töö laste kasvatamisel ja õpetamisel ning kaaluksid, kas nad on täitnud oma kohust lootuses ja usus, et neist lastest võivad saada Issanda Jeesuse päeva rõõmupärijad? Kas nad on oma laste heaolu nimel niimoodi töötanud, et Jeesus saab taevast alla vaadata ja oma Vaimu anniga nende pingutusi pühitseda? Vanemad, te võite oma lapsi valmistada selles elus võimalikult kasulik olema ja lõpuks tulevasest aust osa saama. EGW “Te saate väe”
Olles kitsal teel
See, kes on leidnud Jumala sõnast lohutust, peab seda lohutust ka teistele jagama. Ainult nii saab ta jätkuvalt lohutust vastu võtta.
Need, kes käivad kitsal teel, peavad järgima Reisijuhi juhiseid. Ainult nii jõuavad nad Jumala linna väravateni. EGW “Pilk ülespoole”
Ärge väsige valvates ja paludes
Valvamine ja palumine on vajalikud, et areneda vaimulikus elus. Mine oma kambrisse või kuhugi üksildasse paika ning palu Isa Jeesuse nimel, et Ta sind aitaks. Mõjus on palve, mis tuleb inimese südamest, kes tunneb end nõrgana ning igatseb Jumalalt tuleva väe järele. Innukat ja tulist palvet kuuldakse ning sellele ka vastatakse.
Ära nõrke. Heida end Jeesuse jalge ette, kes on olnud kiusatud ning teab, kuidas aidata kiusatuid. Anna end Jeesuse kaudu Jumala kätesse, kuni su hing puhkab kindluses Temas ning sa tunned, et sind pole selle töö tegemisel üksi jäetud. Jumal aitab sind. Inglid valvavad su üle. Kuid enne kui sa abi saad, pead tegema parima, mida suudad – valvama ja paluma. EGW “Usk, millest ma elan”
Rohke palve õnnistus
Tema, kes õnnistas Kapernauma ülikut, soovib õnnistada ka meid. Ent vaevatud isa sarnaselt suundume meiegi Jeesuse juurde sageli mõne maise hüve pärast ning oleme valmis usaldama Teda siis, kui meie palve täidetakse. Päästja igatseb anda meile suuremaid õnnistusi, kui me palume; Ta viivitab meie palvele vastamisega, et avada meile meie südame kurjus ja sügav vajadus. Ta ei soovi, et me otsiksime Teda omakasu pärast. Mõistes oma abitust ja pakilist vajadust, tuleb meil õppida täielikult usaldama Tema armastust.
Ülik tahtis näha oma palve täitumist enne kui uskuda, kuid tal tuli rahulduda Jeesuse ütlusega, et tema palve on kuuldud ja õnnistus täidetud. Sama tuleb õppida meil. Me ei usu sellepärast, et me näeme või tunneme, et Jumal meid kuuleb; meil tuleb usaldada Tema tõotusi. Kui me tuleme usus Jumala juurde, tungib iga palve Tema südamesse. Kui oleme palunud Tema õnnistust, tuleb meil uskuda, et me selle saame ning tänada Teda, et me oleme selle saanud. Siis tuleb meil asuda oma kohustuste juurde veendunult, et abi saabub siis, kui me seda kõige enam vajame. Kui me oleme õppinud nii elama, teame, et meie palvetele vastatakse. Jumal teeb meile “enam kui rohkesti” “oma au rikkust mööda”, nii nagu on “tema ülemäära suur vägi meie suhtes”. (Ef 3:20,16; 1:19) EGW “Ajastute igatsus”
