Õige patukahetsus
Eneseõigustamise vaim on pärit valede isalt ja seda on ilmutanud kõik Aadama pojad ja tütred. Selliseid tunnistusi pole inspireerinud jumalik Vaim ja need pole Jumalale vastuvõetavad. Õige patukahetsus juhib inimest ise oma süüd kandma ja seda pettuse ning silmakirjalikkuseta tunnistama. Nagu vaene tölner, julgemata silmigi taeva poole tõsta, hüüab ta: “Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!”
Need, kes selliselt oma süüd tunnistavad, mõistetakse õigeks, Jeesus esitab oma vere, mille ta on valanud, kahetseva hinge kaitseks. Kõik Jumala Sõnas esinevad õige meeleparanduse ja alandumise näited ilmutavad sellist ülestunnistamise vaimu, milles pole patu vabandamist ega püüet ennast õigustada. EGW “Tee Kristuse juurde”
Usk, mis päästab
Usk, mis toob pääste, ei ole juhuslik usk. See pole ka ainult mõistuslik nõustumine. See on uskumine, mis on juurdunud südames; mis võtab Kristuse vastu oma isiklikuks Päästjaks ja mis kinnitab, et Kristus võib päästa ka kõige halvemad, kes tulevad Jumala juurde Tema kaudu. Kui keegi usub, et Jeesus päästab küll teisi, kuid ei päästa teda, pole tegemist eheda usuga; kuid kui inimene haarab kinni Kristusest kui ainsast päästelootusest, ilmneb tõeline usk. Selline usk paneb selle omaniku kõigest hingest kiinduma Kristusesse. Sellise inimese mõistus on Püha Vaimu kontrolli all ning tema iseloom kujundatakse ümber jumaliku iseloomu sarnaseks. Tema usk pole surnud usk, vaid usk, mis tegutseb armastuse kaudu, juhib teda vaatlema Kristuse ilu ning muudab iseloomu jumaliku iseloomu sarnaseks.
Kogu see töö on algusest lõpuni Issandast. Hukkuv patune võib öelda: “Ma olen kadunud patune, kuid Kristus tuli otsima ja päästma, mis oli kadunud. Ta ütleb: “Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.” (Mk 2:17) Ma olen patune ja Tema suri Kolgata ristil, et päästa mind. Hetkekski enam ei pea ma olema päästmata. Ta suri ja tõusis jälle üles minu õigeksmõistmiseks ning Ta päästab mu nüüd. Ma võtan vastu andestuse, mille Ta on tõotanud.” EGW “Tõeline uussünd”
Rahulolemine
Hing, kes jõuab Kristusega isiklikku ühendusse, saab pühaks templiks Issandale, sest Jeesusest saab uskliku jaoks tarkus, õigus, pühitsus ja lunastus. Sellel, kes on end täielikult Jumalale andnud, on teadlikkust Kristuse päästvast ligiolust. Tal on vaimulik kannatlikkus ja hingerahu, mis tuleneb sellest, et ta õpib Temalt, kes on tasane ja südamelt alandlik. Jeesuse usaldamine on tema võimelisus ja õigus, tema hing on täidetud meeldiva rahuloluga. EGW “Te saate väe”
Töö on õnnistuseks
Kristus on kõikidele andnud teenimistöö. Tema on au Kuningas, ent sellest hoolimata Ta kuulutas: “Inimese Poeg ei ole tulnud ennast laskma teenida, vaid ise teenima.” Tema on taeva Majesteet, kuid siiski oli Ta vabatahtlikult nõus tulema sellele maale, tegemaks Talle Isa poolt määratud tööd. Tema on õilistanud töö ja teenimise. Seadmaks meile eeskuju töökusest, tegi Ta oma kätega tööd puusepa töökojas. Juba väga varasest noorusest täitis Ta oma osa perekonna toitmisel. Ta mõistis, et oli osaks pere ettevõttest ning kandis heal meelel oma osa koormast.
Mõned peavad rikkusi ja tegevusetust õnnistuseks, kuid alati on toimekad inimesed, kes rõõmuga täidavad oma igapäevaseid kohustusi, kõige õnnelikumad ja parima tervisega inimesed. Korraldus, et inimene peab oma igapäevase leiva pärast vaeva nägema ning tõotus tulevasest õnnest ja aust, pärinevad mõlemad samalt aujärjelt ning on mõlemad inimesele õnnistuseks. EGW “Elu tänasel päeval”
Jumalik iseloom
Mida lähemale sa tuled Jeesusele, seda puudulikumana endale näid, sest sinu nägemisvõime muutub teravamaks ning sinu puudused on selgesti nähtavad ja ilmses vastuolus tema täiusliku olemusega. See tõendab, et Saatana meelitused on kaotanud oma jõu, et Jumala Vaimu elustav jõud sind äratab.
Südames, mis ei taju oma patusust, ei saa olla sügavale juurdunud armastust Jeesuse vastu. Kristuse armus muudetud hing imetleb tema jumalikku iseloomu. Kui me aga ei näe oma moraalset moondumist, on see eksimatuks tõendiks. et me pole veel Kristuse ilule ega erakordsele headusele pilkugi heitnud.
Mida vähem näeme hinnatavat iseendas, seda enam imetleme Lunastaja ääretut puhtust ja kaunidust. Pilk oma patususele juhib meid tema juurde, kes saab armu anda. Kui inimene, tajudes oma abitust, sirutub Jeesuse järele, siis ta ilmutab end väes. Mida enam meie puudulikkuse tunnetus meid tema ja Sõna juurde juhib, seda ülevam paistab tema iseloom ja seda täielikumalt peegeldame tema kuju. EGW “Tee Kristuse juurde”
