Igavene tõde
Jeesus ütles Vana Testamendi kirjade kohta (ja kui palju täpsemad on nad Uue Testamendi kohta): “Just need on, mis tunnistavad minust”, Lunastajast, kellesse on koondunud meie igavese elu lootus. (Jh 5:39) Jah, kogu Piibel jutustab Kristusest. Alates esimesest ülestähendusest loomise kohta – kuna “ilma temata ei ole tekkinud midagi” – kuni viimase tõotuseni: “Vaata, ma tulen varsti,” loeme Tema tegudest ja kuuleme Tema häält. (Jh 1:3, Ilm 22:12) Kui sa soovid Päästjaga tuttavaks saada, siis uuri Pühakirja. EGW “Tee Kristuse juurde”
Usk
Usk sirutub välja haarama kinni Kristuse käest, teades, et Ta hoiab kõvemini kui ükski inimkäsi suudab ja et Ta ei lase kunagi lahti. Kui inimolevus on nõus, et teda juhitakse, siis Kristus juhib teda.
Usk on hinge südameveri. See annab soojust, tervist, kooskõla ja mõistlikku otsustusvõimet. Selle elujõud ja eluvõime avaldab võimsat, kuigi alateadlikku mõju. Kristuse elu hinges on veeallikas, mis voolab igavesse ellu. See arendab pidevalt taevalikke meeldivaid omadusi ja paneb kõigis asjus leebelt Issandale alistuma. See võimaldab meil näidata, et Kristus elab hinges. EGW “Pilk ülespoole”
Koputus südameuksele
Ustav tunnistaja ütleb: “Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan”. (Ilm 3:20) Iga Jumala Sõnas sisalduv või Tema Saadikute poolt esitatud üleskutse on koputus südameuksele. See on Jeesuse hääl. Iga koputuse kuulmata jätmine vähendab tahet avada. Püha Vaimu mõju, millest täna ei hoolita, kuuldub homme nõrgemana. Südame tundlikkus väheneb ja ajapikku muutub inimene tuimaks elu lühiduse ja aulise igaviku suhtes. Hukkamõistev otsus kohtupäeval ei tulene sellest, et me oleme eksinud, vaid sellest, et me oleme hooletusse jätnud taevast saadetud võimalused tundma õppida tõde. EGW “Ajastute igatsus”
Mõtteid lõikustänuks
Kõigi elus, kes võtavad Kristuse oma isiklikuks Päästjaks, peab olema näha evangeeliumi tõde ja selle päästev vägi. Jumal ei esita ühtki nõudmist, mille täitmiseks pole Ta varusid andnud. Kristuse armu läbi võime täita kõiki Jumala nõudmisi. Jumala rahva kaudu ilmutatakse kõiki taeva rikkusi.
Jumal nimetab kogu maad oma viinamäeks. Kuigi see on praegu anastajate käes, kuulub see Jumalale. See on Tema oma loomise ja sama palju ka lunastuse kaudu. Kristus ohverdas end kogu maailma eest. “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.” (Jh 3:16) Selle ühe anni kaudu on inimestele antud kõik teised. Kogu maailm saab iga päev Jumalalt õnnistusi. Iga vihmapiisk ja iga valguskiir, mis langeb tänamatule inimkonnale, iga leht, õis ja vili tunnistab Jumala rohkest kannatlikkusest ja Tema suurest armastusest. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Osadus Kristusega
Meie side Kristusega muutub tihedamaks, kui saame osa tema kannatustest. Iga ennastohverdav tegu teiste heaks tugevdab heategevuse meelsust andja südames ja ühendab meid lähedasemalt maailma Lunastajaga, kes “oli rikas” ja “sai vaeseks” meie pärast, et meie “tema vaesusest” saaksime “rikkaks”. Ja ainult siis, kui täidame jumalikku eesmärki meie loomisel, võib elu olla meile õnnistuseks. EGW “Tee Kristuse juurde”
Hämmastav lunastustöö
“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” (Jh 3:16) Oo, missugune armastus, missugune hämmastav armastus! Ja kui vähesed ometi seda hindavad! Kui vähe on neid, kes saavad osa jumalikust loomusest! Olles enda peale võtnud hämmastava lunastustöö, otsustas Ta, et ei anna alla ega säästa midagi, ükskõik kui hinnalist, ei hoia tagasi midagi, ükskõik kui kallist, mis on oluline Tema plaani täideviimiseks anda inimesele and anni peale, kuni Ta on avanud kõik taevased varakambrid.
Jumala päästev arm meie heaks, Tema headuse, õigluse, halastuse ja armastuse avardunud mõte ei täida meie südant asjatult. Jumala tundmisega, mida Jeesus tuli taevast jagama, ei tohi pealiskaudselt tegeleda. Jumala armastus ei saa meie omandusse jääda, kui seda ei väljendata. EGW “Pilk ülespoole”
Ülempreester ja Vahemees
Kristust kujutatakse kõndivana kuldküünlajalgade keskel. Nii sümboliseeritakse Tema vahekorda kogudustega. Ta on pidevas läbikäimises oma rahvaga. Ta teab nende tõelist olukorda. Ta jälgib, milline on kord nende seas, milline on vagadus, milline on pühendumine. Ehkki Ta on Ülempreester ja Vahemees taevases pühamus, on Teda ometi kujutatud kõndimas alla ja üles keset oma kogudusi maa peal. Väsimatu valvsusega jälgib Ta, kas ehk mõne Tema käskjala valgus läheb tuhmiks või kustub. Kui küünlajalad jäetaks ainult inimeste hooleks, hakkaks võbisev leek kahanema ja kustuks; kuid Tema on ise Issanda koja tõeline Vahimees, templiõuede Valvur. Tema pidev hoolitsus ja ülalhoidev arm on elu ja valguse allikas.
Kristust kujutatakse hoidmas seitset taevatähte oma paremas käes. See veenab meid, et ükski kogudus, kes on ustav oma ülesandele, ei tarvitse karta hävingut, kuna ühtki tähte, millel on Kõikväelise kaitse, pole võimalik Kristuse käest ära kiskuda. EGW “Apostlite teod”