Ustavus väikestes asjades
Tõeline armastus ei ole tugev, tuline, keevaline kirg. Vastupidi, see on oma olemuselt rahulik ja sügav. See vaatab pelgalt välisest kaugemale ja seda köidavad üksnes väärtused. See on arukas ja peene otsustusvõimega ning selle pühendumine on reaalne ja püsiv. Jumal paneb meid proovile ja katsub läbi elu tavaliste juhtumitega. Väikesed asjad ilmutavad südame olemust. Väikesed kiindumused, arvukad väikesed juhtumused ja elu lihtsad lahked teod moodustavad kokku elu õnne ning lahkete, julgustavate, südamlike sõnade ja elu väikeste lahkete tegude hooletusse jätmine aitab muuta elu õnnetuks. Viimaks leitakse, et enesesalgamine meid ümbritsevate inimeste hüvangu ja õnne nimel moodustab suure osa taevas asuva eluraamatu sissekannetest. Samuti selgub tõsiasi, et teiste hüvangut ja õnne silmas pidamata enese eest hoolitsemine ei jää meie taevasel Isal märkamata. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Risti jalamil
Kuidas me siis pääseme? “Nõnda nagu Mooses kõrbes mao ülendas”, nii on ülendatud Inimese Poeg ning igaüks, keda madu on salvanud, võib vaadata ja elada. “Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patud!” (Jh 1:29) Ristilt paistvas valguses näeme Jumala armastust. Tema armastus tõmbab meid enda poole. Kui me ei osuta vastupanu, juhitakse meid risti jalamile, et me võiksime kahetseda patte, mille pärast Õnnistegija risti löödi. Siis loob Jumala Vaim inimhinges usu kaudu uue elu. Mõtted ja tahe alistuvad Kristusele. Süda ja mõistus uuendatakse Tema sarnaseks, kes tegutseb Püha Vaimu kaudu meis. Me usaldame kõik Temale. Siis kirjutatakse Jumala käsk meie mõistusesse ja südamesse ning me ütleme koos Kristusega:
Vestluses Nikodeemusega avas Jeesus lunastusplaani ja oma maise missiooni. Mitte üheski hilisemas jutluses ei seletanud Ta nii üksikasjalikult seda tööd, mis peab tingimata tehtud saama kõigi südames, kes tahavad pärida taevariiki.
Kui Jeesus viimaks risti löödi, meenutas Nikodeemus Õlimäel öeldud sõnu: “Nõnda nagu Mooses kõrbes mao ülendas, nõnda ülendatakse Inimese Poeg, et igaühel, kes usub Temasse, oleks igavene elu.” (Jh 3:14.15) Selle salajase vestluse helk valgustas tema jaoks risti Kolgatal. Nikodeemus nägi Jeesuses maailma Lunastajat. EGW “Ajastute igatsus”
Luba Jumalal juhtida
Usk on Jumala usaldamine – uskumine, et Ta armastab meid ja teab kõige paremini, mis meile hea on. Niisiis juhib see meid enda tee asemel Tema teed valima.
Meie teadmatuse asemel võtab see vastu Tema tarkuse, meie nõrkuse asemel Tema jõu, meie patususe asemel Tema õiguse. Meie elu on juba Tema oma; usk tunnustab Tema omandiõigust ja võtab vastu selle õnnistuse. Elu edu saladustena on välja toodud tõde, ausameelsus ja puhtus. Usk on see, mis annab need põhimõtted meie käsutusse. EGW “Te saate väe”
Rohke palve õnnistus
Tema, kes õnnistas Kapernauma ülikut, soovib õnnistada ka meid. Ent vaevatud isa sarnaselt suundume meiegi Jeesuse juurde sageli mõne maise hüve pärast ning oleme valmis usaldama Teda siis, kui meie palve täidetakse. Päästja igatseb anda meile suuremaid õnnistusi, kui me palume; Ta viivitab meie palvele vastamisega, et avada meile meie südame kurjus ja sügav vajadus. Ta ei soovi, et me otsiksime Teda omakasu pärast. Mõistes oma abitust ja pakilist vajadust, tuleb meil õppida täielikult usaldama Tema armastust.
Ülik tahtis näha oma palve täitumist enne kui uskuda, kuid tal tuli rahulduda Jeesuse ütlusega, et tema palve on kuuldud ja õnnistus täidetud. Sama tuleb õppida meil. Me ei usu sellepärast, et me näeme või tunneme, et Jumal meid kuuleb; meil tuleb usaldada Tema tõotusi. Kui me tuleme usus Jumala juurde, tungib iga palve Tema südamesse. Kui oleme palunud Tema õnnistust, tuleb meil uskuda, et me selle saame ning tänada Teda, et me oleme selle saanud. Siis tuleb meil asuda oma kohustuste juurde veendunult, et abi saabub siis, kui me seda kõige enam vajame. Kui me oleme õppinud nii elama, teame, et meie palvetele vastatakse. Jumal teeb meile “enam kui rohkesti” “oma au rikkust mööda”, nii nagu on “tema ülemäära suur vägi meie suhtes”. (Ef 3:20,16; 1:19) EGW “Ajastute igatsus”
Palvenädal 4.-11. november 2023
Kujutage koos minuga ette väikest rühma jüngreid, kes on kogunenud Jeruusalemma ja ootavad enne Jeesuse taevasse minekut kannatamatult Tema viimaseid sõnu. Haarates kinni igast sõnast, kuulasid nad, kuidas Jeesus andis konkreetseid juhiseid selle kohta, mida nad peaksid tegema, kui saavad Püha Vaimu anni. Ta selgitas, et Ta ei tulnud rajama maist kuningriiki, vaid et neil kui Tema järgijatel on eriline roll inimeste ettevalmistamisel teiseks kuningriigiks – taevaseks kuningriigiks. Ta ütles: “… te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni.” (Ap 1:8) Jüngrid, keda Jeesus oli ise juhendanud, olid kutsutud Tema tunnistajaiks ja valmistama ette inimesi, et nad võtaksid vastu päästesõnumit.
Jumal õpetab ikka veel oma Sõna kaudu ja kutsub ka täna. Ta igatseb neid, kes näevad oma vajadust Tema muutva väe järele, kes alandavad end ja otsivad Teda palves, kes näitaksid Jeesuse jälgedes käies üles väärikust ja austust kõigi inimeste vastu, kes on valmis jagama Ilmutusraamatu mõnikord ebapopulaarset sõnumit kolme ingli kuulutuse kohta ja kes tühjendavad end, et saada täis Vaimu armu ja vabadust. /…/
Meile on öeldud: “Kristuse sõnad vahetult enne Tema taevasse tõusmist tähendavad palju igaühele, kes võtab vastu tõe, nagu see on Jeesuses. /…/ Kõik Kristuse järgijad peavad olema Tema tunnistajad. Igaüks, kes võtab vastu tõe kalli aarde, peab seda ka teistele edasi andma.” (Ellen G. White, Review and Herald, 9. veebruar 1892)
Kas te tahaksite olla Jeesuse tunnistajad? Ma kutsun teid üles võtma selle palvenädala jooksul mõne hetke ja küsima Issandalt, mida Ta tahaks, et te teeksite, jagamaks ustava tunnistajana Tema armastust teistega.
Maranatha!
Ted N. C. Wilson
Seitsmenda päeva adventistide koguduse peakonverentsi president
