Vastuvõtmine jagamiseks
Jumal annab igale tõelisele usklikule valguse ja õnnistused ning see usklik jagab neid omakorda teistele töös, mida ta Issanda nimel teeb. Kui ta jagab saadut, suureneb tema vastuvõtuvõime. Armu ja tõe värskete varude jaoks tuleb ruumi juurde. Tema päralt on selgem valgus ja suurenenud teadmised. Sellest andmisest ja saamisest sõltub koguduse elu ja kasv. See, kes saab, aga ei anna kunagi, ei saa varsti enam midagi. Kui tõde ei voola temalt teistele, kaotab ta võime vastu võtta. Kui tahame saada värskeid õnnistusi, peame taeva varandust jagama.
Issand ei kavatse tulla siia maailma, et oma töö edendamiseks kulda ja hõbedat jagada. Ta varustab inimesi vahenditega, et nad võiksid oma andide ja annetustega Tema tööd edasi viia. Kui inimestest saavad kanalid, mille kaudu saavad taeva õnnistused teistele voolata, hoiab Issand selle kanali varustatuna. Issandale Tema oma tagastamine ei tee inimesi vaeseks, hoopis andmast keeldumine toob vaesuse. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Üksnes usule toetudes
Tõeline usk on julgustav, vankumatu põhimõte ja eesmärgikindlus, mida ei suuda nõrgestada aeg ega raske töö. “Poisidki väsivad ja tüdivad, noored mehed komistavad ja kukuvad, aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad; nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi.” (Js 40:30,31)
Palju on neid, kes soovivad teisi aidata, kuid tunnevad, et neil pole vaimujõudu ega valgust jagamiseks. Neil tuleb oma palved armutrooni ette tuua. Palu Püha Vaimu. Jumal seisab kõigi oma tõotuste taga. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Peetruse üleskutse
Paljude aastate kestel oli Peetrus veennud usklikke vajaduses kasvada pidevalt armus ning tõe tundmises. Nüüd, teades, et tal tuleb peagi kannatada oma usu pärast märtrisurma, juhtis ta nende tähelepanu uuesti iga uskliku inimese aulistele eesõigustele. Veendununa täielikult oma usus, manitses elatanud jünger oma vendi olema püsivad püüdlemises kristliku elu eesmärgi poole. “Sellepärast, vennad,” palus ta, “püüdke seda enam teha kindlaks oma kutsumine ja valik; sest kui te seda teete, siis te ei komista iialgi. Sest nõnda avaneb teile rohkel mõõdul sissepääs meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse igavesse kuningriiki.” (2Pt 1:10-11)
Milline auline kinnitus! Tõepoolest – auline on kristlase tulevikulootus, kui ta sammub usus edasi kristliku täiuslikkuse kõrgustele. EGW “Apostlite teod”
Täielik pühendumine
Jumal ei võta vastu midagi vähemat kui täielikku, tingimusteta pühendumist. Patused, kaht isandat teenivad kristlased ei saa iial taevasse. Nad ei oleks seal õnnelikud, kuna nad ei tea midagi kõrgetest, pühadest põhimõtetest, millest juhinduvad kuningliku perekonna liikmed.
Tõeline kristlane hoiab alati oma hingeukse taeva poole avatud. Ta elab osaduses Kristusega. Ta soovib, et tema tahe sulaks kokku Kristuse tahtega. Tema ülim igatsus on saada ikka enam ja enam Kristuse sarnaseks. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Omakasupüüdmatu elu
Kasvame armus ainult siis, kui teeme omakasupüüdmatult seda tööd, mille Kristus on meile määranud – kui püüame oma võimete kohaselt olla abiks ja õnnistuseks neile, kes vajavad abi, mida meie saame neile anda. Jõud tuleb harjutamisest; tegutsemine on just samasugune elutingimus. Need, kes püüavad kristlikku elu säilitada vaid Jumala armust tulenevaid õnnistusi passiivselt vastu võttes, tegemata midagi Kristuse heaks, sarnanevad neile, kes ainult söövad ega tee tööd. Nagu füüsilises, nii ka vaimses maailmas johtub tegevusetusest mandumine ja laostumine. Inimene, kes keelduks kasutamast oma jäsemeid, kaotaks peagi jõu neid kasutada. Samuti kristlane, kes ei kasuta Jumalalt saadud võimeid, pole mitte ainult võimetu kasvama Kristuses, vaid ta kaotab ka selle jõu, mis tal enne oli. EGW “Tee Kristuse juurde”
Andestamisest
Kristus kannab meie patte ning annab pidevalt andeks ülekohtu ja patu.
Juudi eeskirjad panid inimestele kohustuse andestada viis süütegu ja Peetrus arvas, et seitset korda välja pakkudes on ta jõudnud inimliku kannatlikkuse piirini.
Jeesus tahtis, et Peetrus mõistaks, et need, kel on jumalik meelsus ja kes on täidetud Jumala Vaimuga, annavad andeks piiramatult. Lunastusplaani aluseks on armastus – põhimõte, mida peab inimkond läbi elama. Kui Kristus piiraks oma halastust, kaastunnet ja andestust teatud arvu pattudega, kui vähe inimesi saaks siis päästetud! Kuid Kristuse armulikkus inimeste ülekohtu andestamisel õpetab meile, et me peame oma kaasinimestele eksimusi ja patte vabalt andestama.
Inimene saab päästetud üksnes pattude ja üleastumiste andestamises ilmneva Jumala imelise kannatlikkuse kaudu. Kuid need, keda on õnnistatud Jumala armuga, peaksid ilmutama samasugust kannatlikkuse ja andestuse vaimu nende suhtes, kes kuuluvad Issanda perekonda. EGW “Pilk ülespoole”