Lunastaja eeskuju
Kui Jeesus oli maa peal, õpetas ta oma jüngreid palvetama. Ta suunas neid oma igapäevaseid vajadusi Jumalale esitama ja kõik mured tema hoolde jätma. Tema kinnitus, et nende palved kuulda võetakse, on kinnitus meilegi.
Jeesus ise, elades inimeste keskel, palvetas sageli. Meie Lunastaja samastas end inimestega nende vajadustes ja nõrkustes, sai anujaks, palujaks, kes otsis oma Isalt värskeid tugevusevarusid, et võiks minna uue jõuga vastu oma kohustustele ja katsumustele. Ta on meie eeskuju kõiges. Ta on vend meie nõrkustes, “kõiges kiusatud nagu meiegi”, kuid kuna ta oli patuta, siis tema loomus põrkus tagasi kurjast, ta talus patu maailmas hingevõitlust ja -piina. Tema inimlikkuse tõttu oli palve talle vältimatuks vajaduseks ja samas ka eesõiguseks. Ta leidis lohutust ja rõõmu ühendusest oma Isaga. Kui inimeste Päästja, Jumala Poeg, tundis vajadust palve järele, kui palju enam peaksid nõrgad patused surelikud tundma tulihingelise, püsiva palve paratamatust. EGW “Tee Kristuse juurde”
Nelipühi palve
Peaksime palvetama niisama tõsiselt Püha Vaimu väljavalamise pärast nagu seda tegid jüngrid nelipühi päevil. Kui neil oli vaja selliselt palvetada tollal, siis seda enam meil praegu.
Sageli arvatakse, et Püha Vaim valatakse välja kogudusele kunagi tulevikus, kogudusel on aga eesõigus saada seda praegu. Otsige seda, palvetage selle pärast, uskuge, et see saabub. Me peame seda saama, ning taevas ootab, et seda meile välja valada.
Me saame Püha Vaimu vastavalt sellele, mil määral seda igatseme, mil määral arendame oma usku selle saamiseks ning kuidas kasutame juba meile osaks saanud valgust ja teadmisi. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Uuri Sõna
Sõnu “Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele” korratakse pärast neid tõotusi, mis on Jumala laste jaoks kaaluka tähtsusega. (Ilm 2:11) Meie igavestes huvides on teada ja mõista, mida Vaim kogudustele ütleb. Me peaksime hoolikalt uurima valgust ja teadmisi, et me ei oleks teadmatuses sellest, mida Jumal on oma hinnalises Sõnas käskinud ja tõotanud. Me kas päästame hinge või kaotame selle ning me peaksime äärmiselt tõsiselt küsima: “Mida ma pean tegema, et igavene elu saada?” Parimal juhul on elu üksnes lühike ning on hädavajalik, et elaksime selle lühikese elu kooskõlas Jumala seadusega, mis on universumi seadus. Meil peavad olema kõrvad, et kuulda, ja süda, et mõista, mida Vaim kogudustele ütleb. EGW “Te saate väe”
Õppetund meie ajaks
Tunnistus kristliku koguduse rajamisest ei ole antud meile üksnes olulise osana pühast ajaloost, vaid ka õppetunnina. Kõik, kes nimetavad Kristuse nime, peaksid ootama, valvama ja palvetama ühest südamest. Kõik erinevused tuleb panna kõrvale ning kõiki peab täitma üksmeel ja õrn armastus üksteise vastu. Siis saavad meie palved tõusta ühiselt taevase Isa ette tugevas, tõsises usus. Siis võime oodata kannatlikkuse ja lootusega tõotuse täitumist.
Vastus võib tulla äkilise kiiruse ja vastupandamatu võimsusega või viibida päevi ja nädalaid ning meie usk pannakse proovile. Kuid Jumal teab, millal ja kuidas meie palvele vastata. Meie osa tööst on seada end ühendusse jumaliku kanaliga. Jumal vastutab oma osa eest. Tema, kes on tõotused andnud, on ustav. Meie suur ja oluline küsimus on olla üksmeelsed südamelt ja mõtlemiselt, jätta maha kõik kadedus ja kurjus ning alandlike palujatena valvata ja oodata. Jeesus, meie Esindaja ja Pea, on valmis tegema meie heaks seda, mida Ta tegi nelipüha päeval neile, kes palvetasid ja valvasid. EGW “Lunastuslugu”
Ustavaks jäämine
Püha Vaimu väärtuslikud voorused ei arene välja ühe hetkega. Julgus, kindlameelsus, tasadus, usk ja kõikumatu usaldus Jumala päästvasse väesse omandatakse aastatepikkuste kogemustega.
Jumala laste elu kannab pühadele püüdlustele ja õigetele põhimõtetele kindlalt ustavaks jäämise pitserit. EGW “Tõeline uussünd”
