Peetruse üleskutse
Paljude aastate kestel oli Peetrus veennud usklikke vajaduses kasvada pidevalt armus ning tõe tundmises. Nüüd, teades, et tal tuleb peagi kannatada oma usu pärast märtrisurma, juhtis ta nende tähelepanu uuesti iga uskliku inimese aulistele eesõigustele. Veendununa täielikult oma usus, manitses elatanud jünger oma vendi olema püsivad püüdlemises kristliku elu eesmärgi poole. “Sellepärast, vennad,” palus ta, “püüdke seda enam teha kindlaks oma kutsumine ja valik; sest kui te seda teete, siis te ei komista iialgi. Sest nõnda avaneb teile rohkel mõõdul sissepääs meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse igavesse kuningriiki.” (2Pt 1:10-11)
Milline auline kinnitus! Tõepoolest – auline on kristlase tulevikulootus, kui ta sammub usus edasi kristliku täiuslikkuse kõrgustele. EGW “Apostlite teod”
Südamest tänulikud
Issand soovib, et me hindaksime suurt lunastusplaani, mõistaksime oma suurepärast eesõigust Jumala lastena ja käiksime Tema ees sõnakuulmises ja tänuliku südamega. Ta soovib, et teeniksime Teda uuenenud elu ja rõõmuga iga päev. Ta igatseb näha meie südameid tänust üle voolamas, sellepärast et meie nimed on kirjutatud Talle eluraamatusse ja me võime heita kõik oma mured Tema peale, kes meie eest hoolitseb. Ta ütleb, et me rõõmustaksime, sest me oleme Issanda pärisosa, Kristuse õigus on Tema pühade valge rüü ning meil on meie Päästja peatse tuleku õnnis lootus. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Uskudes ja usaldades
Meil on vaja rohkem usku, vähem usaldust ja kindlust selles, mida meie võime teha, ning rohkem usaldust sellesse, mida igatseb Issand igaühe jaoks meist teha, kui me Talle teed rajame.
Me vajame, palju enam kui meil on, hingeigatsust Jumalaga suhtlemise järele. Me peame anuma Teda äärmiselt tõsiselt. Kui sa otsid Issandat, oma Jumalat, siis sa leiad Ta, kui sa otsid Teda kogu oma südame ja hingega. EGW “Pilk ülespoole”
Täielik pühendumine
Jumal ei võta vastu midagi vähemat kui täielikku, tingimusteta pühendumist. Patused, kaht isandat teenivad kristlased ei saa iial taevasse. Nad ei oleks seal õnnelikud, kuna nad ei tea midagi kõrgetest, pühadest põhimõtetest, millest juhinduvad kuningliku perekonna liikmed.
Tõeline kristlane hoiab alati oma hingeukse taeva poole avatud. Ta elab osaduses Kristusega. Ta soovib, et tema tahe sulaks kokku Kristuse tahtega. Tema ülim igatsus on saada ikka enam ja enam Kristuse sarnaseks. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Omakasupüüdmatu elu
Kasvame armus ainult siis, kui teeme omakasupüüdmatult seda tööd, mille Kristus on meile määranud – kui püüame oma võimete kohaselt olla abiks ja õnnistuseks neile, kes vajavad abi, mida meie saame neile anda. Jõud tuleb harjutamisest; tegutsemine on just samasugune elutingimus. Need, kes püüavad kristlikku elu säilitada vaid Jumala armust tulenevaid õnnistusi passiivselt vastu võttes, tegemata midagi Kristuse heaks, sarnanevad neile, kes ainult söövad ega tee tööd. Nagu füüsilises, nii ka vaimses maailmas johtub tegevusetusest mandumine ja laostumine. Inimene, kes keelduks kasutamast oma jäsemeid, kaotaks peagi jõu neid kasutada. Samuti kristlane, kes ei kasuta Jumalalt saadud võimeid, pole mitte ainult võimetu kasvama Kristuses, vaid ta kaotab ka selle jõu, mis tal enne oli. EGW “Tee Kristuse juurde”
