Rajal, mis viib Jumala riiki
Kristus vaatab maailma, mis on täis maise varanduse otsimist. Ta näeb paljusid innukalt taotlemas üht asja ja seejärel teist, kuid oma innukates püüdlustes sammuvad nad mööda ainsast teest, mis viib tõelise rikkuseni.
Kristus kui see, kellel on meelevald, kõnetab niisuguseid ja kutsub neid enda järel käima. Ta pakub, et juhib neid aarete juurde, mis kestavad sama kaua kui igavik. Ta näitab neile kitsast enesesalgamise ja eneseohverduse rada. Need, kes tungivad sel rajal edasi ja ületavad iga takistuse, jõuavad auriiki. Risti üles tõstes leiavad nad, et rist tõstab neid üles ja nad saavad viimaks kadumatu aarde. Kui väärtuslik on teadmine, et meil on ustav Sõber, kes annab meile suursuguse, õilsa iseloomu, mille abil sobime taevainglite seltskonda taevastes õuedes. EGW “Pilk ülespoole”
Varane ja hiline vihm
Hommikumaades langeb varane vihm külviajal. Varane vihm on vajalik seemne idanemiseks. Varase vihma viljastavate voogude toimel tärkavad õrnad idud. Hilisvihm, mis langeb enne lõikust, aitab kaasa vilja küpsemisele ja valmistab selle lõikuseks. Issand on kasutanud neid looduslikke protsesse, et kujutada Püha Vaimu tööd.
Nii nagu vihm ja kaste langevad esmalt, et vilja idanema panna, seejärel aga seda lõikuseks küpsetada, nii teostab ka Püha Vaim vaimulikku kasvuprotsessi selle eri staadiumides. Vilja küpsemine kujutab Jumala armutöö lõpuleviimist inimhinges. Püha Vaimu väe läbi viiakse Jumala kuju inimese iseloomus täiuseni. Püha Vaim peab meid täielikult ümber muutma Kristuse kuju sarnaseks.
Hiline vihm, mis küpsetab maailma lõikuse, kujutab vaimulikku tööd, mis valmistab koguduse ette Inimese Poja tulemiseks. Kui aga varane vihm ei ole langenud, ei saa olla mingit elu, roheline oras ei ole üldse tärganud. Kui varase vihma vood ei ole oma tööd teinud, ei ole hilisel vihmal seemet, mida täiuslikuks teha. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Kõik kuulub Jumalale
Ka usk on Jumala and. Usk on inimese mõistuse nõusolek Jumala sõnadega, mis seob südame Jumala teenimisega. Ja kellele kuulub inimese mõistus kui mitte Jumalale? Kelle oma on süda, kui mitte Jumala? Usu omamine tähendab anda Jumalale mõistus ja energia, mille oleme Temalt saanud, seega need, kel on usk, ei ole ise mingit au väärt. Need, kes usuvad nii tugevasti taevasesse Isasse, et nad suudavad usaldada Teda piiritu usaldusega, need, kes suudavad usu kaudu vaadata hauast kaugemale igavest reaalsust, peavad tunnistama oma Looja ees:
Ühelgi inimesel ei ole õigust nimetada iseennast enda omaks. Ja kellelgi ei ole midagi head, mida ta saaks enda omaks nimetada. Kõik inimesed ja kõik asjad on Issanda omand. Kõik, mille inimene taeva küllusest vastu võtab, kuulub ikkagi Issandale. EGW “Te saate väe”
Näide Taanielist
Kristuse usu tunnistamine tähendab midagi enamat kui vaid koosolekul sõnalist tunnistamist. Taaniel on usklikele eeskujuks sellest, mida tähendab olla Kristuse tunnistaja. Tal oli vastutusrikas positsioon Babüloonia kuningriigi peaministrina ning õukonna tähtsate meeste hulgas oli neid, kes teda kadestasid ja soovisid leida midagi tema vastu, et teda kuninga ees süüdistada. Kuid ta oli ustav riigimees ja nad ei suutnud ei tema iseloomust ega elust ühtki viga leida.
“Siis ütlesid need mehed: “Me ei leia selle Taanieli vastu ühtegi ettekäänet, kui me ei leia seda ühenduses tema Jumala seadusega.” (Tn 6:6) Nii leppisid nad kokku, et paluvad kuningal anda välja määruse, et keegi ei tohi kolmekümne päeva jooksul paluda midagi üheltki jumalalt ega inimeselt, välja arvatud kuningalt, ning et selle seaduse rikkujad tuleb heita lõvide auku.
Aga kas Taaniel katkestas palvetamise selle määruse jõustumise tõttu? Ei, see oli just see aeg, mil tal oli vaja palvetada.
Taaniel ei üritanud varjata oma ustavust Jumalale. Ta ei palvetanud mõttes, vaid häälega, valjult; ta esitas oma palve taevale nii, et aken oli Jeruusalemma poole avatud.
Võime teada, et kui meie elu on koos Kristusega varjul Jumalas, siis on Jeesus meiega, kui me usu pärast katsumustesse satume. Praegu on aeg arendada usku Jumalasse. EGW “Te saate väe”
Luues hea tahte õhkkonna
Kooskõla jumalike nõudmistega hõlmab muutva väe, mis loob inimeste vahel rahu ja hea tahte õhkkonna.
Kui Jumala Sõna õpetused saaksid valdavalt vormida iga inimese elu, kui meeled ja süda allutataks Jumala Sõna ohjeldavale mõjule, siis ei oleks kaasajal ilmnevaid rahvuslikke ja sotsiaalseid ebakõlasid olemaski. Igast kodust lähtuks mõju, mis tugevdaks inimeste vaimulikku nägemisvõimet ning edendaks nii rahvaste kui ka üksikisikute heaolu. EGW “Prohvetid ja kuningad”
