Ainus Valgus
Maailmas on olnud suuri õpetajaid, terava mõistuse ja imekspandava uurijatalendiga inimesi, kes on välja pakkunud häid ideid ja avanud uued teadmiste valdkonnad. Selliseid inimesi on nimetatud austavalt suurteks juhtideks ja heategijateks. Kuid keegi on neist kõrgemal. “Aga kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lapsiks.” “Ükski ei ole Jumalat iialgi näinud, ainusündinud Poeg, kes on Isa süles, on Temast kõnelnud.” (Jh 1:12.18) Võime tundma õppida maailma suuri õpetajaid ajas nii kaugele tagasi, kui inimkonna ajalugu ulatub, kuid Valgus oli enne neid. Nii nagu meie päikesesüsteemi kuu ja tähed peegeldavad päikese valgust, nii peegeldavad maailma suurte mõtlejate õpetused kõiges selles, milles nad on õigel teel, Õigusepäikese kiiri. Iga ülesehitav mõte, iga tõepärane arusaam pärineb maailma Valguselt. Tänapäeval kõneldakse palju “kõrgemast haridusest”. Tõelise “kõrgema hariduse” saame Temalt, “kelles peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded”. “Temas oli elu ja elu oli inimeste valgus.” (Kl 2:3; Jh 1:4) “Kes mind järgib,” ütles Jeesus, “see ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus”. (Jh 8:12)
EGW “Ajastute igatsus”
Näide Jaakobist
Inimene, kes on vaimult tasane, puhas ja lapselik, tehakse võitluse jaoks tugevaks. Teda tugevdab seestpoolt Jumala Vaimu vägi.
Inimene, kes tunneb enda nõrkust, kes maadleb Jumalaga nagu Jaakob ja hüüab nagu see vanaaja jumalasulane: “Ma ei lase sind lahti, kui sa mind ei õnnista,” läheb edasi värskelt Püha Vaimuga võitult. Teda ümbritseb taevane õhkkond. Ta püüab teha head. Tema mõju on Kristuse religioonile positiivne. EGW “Pilk ülespoole”
Seaduse muutumatus
Palju on neid, kes väidavad, et Kristuse surmaga tühistati Seadus, kuid sellega räägivad nad vastu Kristuse enda sõnadele: “Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma.” (Mt 5:17)
Kristus andis oma elu selleks, et lunastada inimese üleastumine Seadusest. Kui Seadust oleks saanud muuta või tühistada, siis ei oleks Kristus pidanud surema. Ta austas Jumala Seadust oma maapealse eluga. Oma surmaga pani Ta selle maksma. Ta andis oma elu ohvriks, mitte Jumala Seaduse hävitamiseks, mitte madalamate standardite loomiseks, vaid selleks, et säiliks õiglus, et Seadus oleks ilmutatud muutumatuna ja et see võiks püsida igavesti. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Paluge igal ajal
Me peame viibima sageli palves, kui me soovime taevastes asjades edeneda. Kui me tõesõnumit esmakordselt kuulsime, kui sageli me siis palvetasime! Kui sageli võis meie palvesosinat kuulda toas, heinaküünis, lilleaias või aasal. Sageli veetsime me kahe- või kolmekaupa tunde siiras palves, tuginedes Tema tõotustele. Sageli kõlas seal nuukseid ning seejärel tänuhäält ja ülistuslaulu. Nüüd on Issanda päev lähemal kui me esmalt arvasime ning me peaksime olema puhta südamega, innukamad ja palavamad kui neil varajastel päevadel. Meid ümbritsevad ohud on praegu tõsisemad kui tollal ning inimsüdamete pinnas enam paadunud. Just praegu peame me laskma Kristuse Vaimul endasse imbuda ning me ei tohiks puhata enne, kui oleme Tema Vaimu kätte saanud.
Arenda endas harjumust vestelda Päästjaga. Tõsta oma süda jätkuvalt üles vaikses palves abi, valguse, jõu ja arusaamise järele. Olgu iga su hingetõmme kui üks palve. EGW “Elu tänasel päeval”
Lambad ja karjane
Karjase elu on vaevarohke ja hooltnõudev. Tal tuleb hellalt hoolitseda abitute olevuste eest. Mõnedki inspireeritud kirjutajad on seda kujundit kasutanud evangeeliumi kalleima tõe illustreerimiseks. Kristust võrreldakse karjasega. Ta nägi, kuidas Tema lambad ekslesid pärast pattulangemist pimedatel patuteedel hukatuse suunas. Selleks, et eksinuid päästa, jättis Ta oma Isamaja au ja helguse. Ta ütleb: “Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra /…/ Ma karjatan neid, nagu on õige. Ma tahan oma lambad päästa, et nad enam ei oleks saagiks.” (Hs 34:16.22) Kristus kutsub lambaid enda juurde “varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul.” (Js 4:6) Väsimatult hoolitseb Ta karja eest. Ta kinnitab nõrku, leevendab kannatajate vaeva, võtab tallesid oma kätele ja kannab neid süles. Tema lambad armastavad Teda. “Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.” (Jh 10:5)
Kristus ütleb: “Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali -, ta on ju palgaline ega hooli lammastest. (Jh 10:11-13)
EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Jumaliku kuju taastamine
Austagem Jumalat sellega, et näitame kindlat usku ja vankumatut usaldust. Issand hoolitseb lillede eest. Ta annab neile ilu ja lõhna. Kas Ta ei anna palju enam meile rõõmsa loomuse lõhna? Kas Ta ei taasta meis jumalikku kuju?
Uskugem siis Temasse. Pangem end kohe, just praegu valmis, et Ta saaks meile oma Püha Vaimu anda. Päästja rõõm, mis täidab südant, annab rahu ja kindlustunde, mistõttu saame öelda: “Ma tean, et mu Lunastaja elab.” (Ii 19:25) EGW “Te saate väe”