Jumala tõotused
Vahel tundub usu käsivars olevat liiga lühike, et puudutada isegi Päästja rüüd, kuid on olemas tõotus, mille taga on Jumal: “Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema ütleb: “Vaata, siin ma olen!” Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne, kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ka ise himustad, ja toidad alandatud hinge, siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev. Ja Issand juhatab sind alati ning toidab su hinge põuasel maal; ta teeb tugevaks su luud-liikmed ja sa oled otsekui kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi ei valmista iial pettumust.” (Js 58:9-11)
Võitu ei too meie jõupingutused. Selle saame siis, kui näeme tõotuse taga Jumalat ning usume ja usaldame Teda. Haara usus kinni lõputu väe käest. Issand, kes on andnud tõotuse, on ustav. EGW “Pilk ülespoole”
Teel taeva väravateni
On inimesi, kes püüavad tõusta kõrgemale kristliku arengu redelil. Kuid tehes edusamme, hakkavad nad toetuma inimlikule jõule ning kaotavad peagi silmist Jeesuse – oma usu alustaja ja täidesaatja. Tagajärjeks on kaotus – kõige senivõidetu kaotamine. Tõesti kurb on nende olukord, kes teest väsinuina lubavad hingevaenlasel röövida endalt kristlikud voorused, mis on hakanud arenema nende südames ja elus. “Kuid kellel seda pole,” teatab apostel, “on pime ja lühinägelik; ta on unustanud, et on puhastatud oma endistest pattudest.” (2Pt 1:9)
Apostel Peetrusel olid Jumala asjades pikaajalised kogemused. Tema usk Jumala päästvasse väesse oli aastatega tugevnenud, kuni ta oli jõudnud kindlale veendumusele, et iial ei lange see, kes usus edasi minnes tõuseb astmelt astmele, ikka ülespoole, kuni jõuab redeli tippu, mis ulatub taeva väravateni. EGW “Apostlite teod”
Põltsamaal toimus vaimulik lastelaager
30. juunist kuni 2. juulini toimus Põltsamaa adventkoguduse korraldatud vaimulik laste linnalaager “Meie, lapsed!”. Laagri sihtrühmaks olid 5–9-aastased lapsed, ent osalejate seas oli ka nooremaid ja vanemaid lapsi. Kokku osales laagris 23 last, kellest üle pooltele oli kolmas laagripäev esimene kord osaleda kohaliku adventkoguduse jumalateenistusel.
Koguduse kodulehel ja ka Põltsamaa valla laagrite tutvustuses lubati lastele lõbusaid ja loomingulisi tegevusi käsikäes Jumalaga. Nii said lapsed laagri jooksul näiteks kuulata lühikesi mõtisklusi, mängida koguduse hoovis erinevaid meeskonnamänge, maalida, laulda ja mängida rütmipille, küpsetada vahvleid, arendada meeskonnatöö oskust Põltsamaa linnas aarete jahil ja teha näidendit.
Kolmas laagripäev algas perekirikuga, kus laagrilapsed esitasid õpitud laule ja näidendit Taaveti kuningaks võidmisest. Näidendi keskne mõte oli pärit 1. Saamueli 16:7: „Inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.“ Sama kirjakoha ainetel valmisid laagrilastel ka akrüülmaalid, mis koguduse saali kaunistasid. Laagri lõppedes võtsid lapsed oma tööd kaasa.
Laagri tegevused mõtlesid välja ja viisid läbi Helena Nõmmik, Kalle Daniel, Vallo Põldaru, Maarika Maurer ja Helis Rosin. Helena Nõmmik iseloomustas meeskonna koostööd selliselt: „Olime hea tiim, noortepärasemalt öeldes SUPER ÄGE JA PRO TIIM.” Tegevuste läbiviimisel olid abiks ka koguduse noored Miriam ja Maiu Maurer. Laagrilistele valmistasid lõunasöögi Maarja ja Mare Maurer. Et toitlustus toimus Kompassi koguduselt laenatud telkides, nimetasime ka toitlustuskoha Kompassi kohvikuks.
Laagri esimestel päevadel lastelt kogutud tagasiside põhjal meeldisid neile enim jooksumängud, vahvlite ja jäätise söömine, aardejaht ja eakaaslastega koos olemise võimalus. Kolmas laagripäev jätkus pärast jumalateenistust laagrilistele koos peredega väljasõiduga Sassi talu jaanalinnufarmi Järvamaal ning Pajusi mõisaparki, kus mängiti viimased mängud ja anti osalejatele üle nimelised tunnistused laagris osalemise eest. Ühtlasi kutsuti lapsi osalema hingamispäeviti koguduse lastetundides.
Jumalateenistusel osalenud kohaliku koguduse kommunikatsiooniosakonna juht Eha Põldaru sõnastas oma mõtted nõnda: „Megasuur tänu kogu meeskonnale armastuse ja vastupidavuse eest lastega. Tegite head tööd ja meil oli rõõm viljadest osa saada. Tore, et paljud vanemad ka teiega tänase (hingamispäevase, toim.) päeva veetsid!”
Laagrilaste osalusega jumalateenistust saab järelvaadata Põltsamaa adventkoguduse Youtube’i kanalilt, jumalateenistuse osa algab 1:07.
Südame saladused
Kristuse õigus ei kata hellitatud pattu. Inimene võib olla südames seaduserikkuja, aga kui ta välispidiselt pattu ei tee, siis võib maailm pidada teda laitmatuks. Kuid Jumala Seadus vaatab südame saladusi.
Iga teo üle mõistetakse kohut seda ajendanud motiivide põhjal. Kohtu ees jääb seisma ainult see, mis on kooskõlas Jumala Seaduse põhimõtetega. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Hinnaline and
Meile antud elu kaudu avaldub Jumala armastus. See on and, mille Jumal on meie hoolde usaldanud. Kui vaadata seda Jumala Poja pühas valguses, näeme, et see on väga hinnaline and.
See and väljendab meie kuuluvust Jumalale. Kuulume kahekordselt Talle – esimest korda saime Tema omaks loomisel, teist korda siis, kui Kristus meid ristil lunastas. Me ammutame oma elujõudu Jumalalt. Tema on Looja ja kõige elava Autor. Temalt saame ka igavese elu, mida Ta tahaks anda kõigile enda näo järgi loodud olevustele. EGW “Usk, millest ma elan”
Õige patukahetsus
Eneseõigustamise vaim on pärit valede isalt ja seda on ilmutanud kõik Aadama pojad ja tütred. Selliseid tunnistusi pole inspireerinud jumalik Vaim ja need pole Jumalale vastuvõetavad. Õige patukahetsus juhib inimest ise oma süüd kandma ja seda pettuse ning silmakirjalikkuseta tunnistama. Nagu vaene tölner, julgemata silmigi taeva poole tõsta, hüüab ta: “Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!”
Need, kes selliselt oma süüd tunnistavad, mõistetakse õigeks, Jeesus esitab oma vere, mille ta on valanud, kahetseva hinge kaitseks. Kõik Jumala Sõnas esinevad õige meeleparanduse ja alandumise näited ilmutavad sellist ülestunnistamise vaimu, milles pole patu vabandamist ega püüet ennast õigustada. EGW “Tee Kristuse juurde”
Usk, mis päästab
Usk, mis toob pääste, ei ole juhuslik usk. See pole ka ainult mõistuslik nõustumine. See on uskumine, mis on juurdunud südames; mis võtab Kristuse vastu oma isiklikuks Päästjaks ja mis kinnitab, et Kristus võib päästa ka kõige halvemad, kes tulevad Jumala juurde Tema kaudu. Kui keegi usub, et Jeesus päästab küll teisi, kuid ei päästa teda, pole tegemist eheda usuga; kuid kui inimene haarab kinni Kristusest kui ainsast päästelootusest, ilmneb tõeline usk. Selline usk paneb selle omaniku kõigest hingest kiinduma Kristusesse. Sellise inimese mõistus on Püha Vaimu kontrolli all ning tema iseloom kujundatakse ümber jumaliku iseloomu sarnaseks. Tema usk pole surnud usk, vaid usk, mis tegutseb armastuse kaudu, juhib teda vaatlema Kristuse ilu ning muudab iseloomu jumaliku iseloomu sarnaseks.
Kogu see töö on algusest lõpuni Issandast. Hukkuv patune võib öelda: “Ma olen kadunud patune, kuid Kristus tuli otsima ja päästma, mis oli kadunud. Ta ütleb: “Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.” (Mk 2:17) Ma olen patune ja Tema suri Kolgata ristil, et päästa mind. Hetkekski enam ei pea ma olema päästmata. Ta suri ja tõusis jälle üles minu õigeksmõistmiseks ning Ta päästab mu nüüd. Ma võtan vastu andestuse, mille Ta on tõotanud.” EGW “Tõeline uussünd”
