Varane ja hiline vihm
Hommikumaades langeb varane vihm külviajal. Varane vihm on vajalik seemne idanemiseks. Varase vihma viljastavate voogude toimel tärkavad õrnad idud. Hilisvihm, mis langeb enne lõikust, aitab kaasa vilja küpsemisele ja valmistab selle lõikuseks. Issand on kasutanud neid looduslikke protsesse, et kujutada Püha Vaimu tööd.
Nii nagu vihm ja kaste langevad esmalt, et vilja idanema panna, seejärel aga seda lõikuseks küpsetada, nii teostab ka Püha Vaim vaimulikku kasvuprotsessi selle eri staadiumides. Vilja küpsemine kujutab Jumala armutöö lõpuleviimist inimhinges. Püha Vaimu väe läbi viiakse Jumala kuju inimese iseloomus täiuseni. Püha Vaim peab meid täielikult ümber muutma Kristuse kuju sarnaseks.
Hiline vihm, mis küpsetab maailma lõikuse, kujutab vaimulikku tööd, mis valmistab koguduse ette Inimese Poja tulemiseks. Kui aga varane vihm ei ole langenud, ei saa olla mingit elu, roheline oras ei ole üldse tärganud. Kui varase vihma vood ei ole oma tööd teinud, ei ole hilisel vihmal seemet, mida täiuslikuks teha. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Kõik kuulub Jumalale
Ka usk on Jumala and. Usk on inimese mõistuse nõusolek Jumala sõnadega, mis seob südame Jumala teenimisega. Ja kellele kuulub inimese mõistus kui mitte Jumalale? Kelle oma on süda, kui mitte Jumala? Usu omamine tähendab anda Jumalale mõistus ja energia, mille oleme Temalt saanud, seega need, kel on usk, ei ole ise mingit au väärt. Need, kes usuvad nii tugevasti taevasesse Isasse, et nad suudavad usaldada Teda piiritu usaldusega, need, kes suudavad usu kaudu vaadata hauast kaugemale igavest reaalsust, peavad tunnistama oma Looja ees:
Ühelgi inimesel ei ole õigust nimetada iseennast enda omaks. Ja kellelgi ei ole midagi head, mida ta saaks enda omaks nimetada. Kõik inimesed ja kõik asjad on Issanda omand. Kõik, mille inimene taeva küllusest vastu võtab, kuulub ikkagi Issandale. EGW “Te saate väe”
Ühenduses Jumala ja üksteisega
Osadus Jumalaga on hinge elu. See pole midagi sellist, mida me ei suuda tõlgendada, ega midagi sellist, mida võiksime ümbritseda kaunite sõnadega, kuid mis ei anna meile tõelist kogemust, et meie sõnadel oleks tõeline väärtus. Osadus Jumalaga annab igapäevase kogemuse, mis teeb tõepoolest meie rõõmu täielikuks.
Need, kel on Kristusega niisugune ühendus, kuulutavad seda vaimus, sõnas ja teos. Kuulutamine on tähtsuseta, kui sõnades ja tegudes ei ilmne hea vili. Üksmeel ja osadus üksteise ja Kristusega – see on vili, mida kannab elava viinapuu iga oks. Puhastatud, uuestisündinud hingel on selge ja arusaadav tunnistus.
Vaimulikus mõttes tähendab Jumala tundmine olla Temaga üks südames ja mõtteviisis, omada kogemuslikku teadmist, pidada aupaklikku osadust Tema kui Lunastajaga. See osadus saab püsida üksnes siira kuulekuse abil. EGW “Pilk ülespoole”
Sinu abimees on Jeesus
Vaata abi saamiseks Jeesuse poole ning see aitab sul täita oma igapäevaseid kohustusi niisuguse armu ja väärikusega, nagu on inimesel, kes taotleb kadumatu elu krooni.
Me peatume palju Kristuse elu suurusel. Me kõneleme Tema tehtud suurtest asjadest, korda saadetud imedest, tormiste vete rahustamisest, kurtide kõrvade avamisest, surnute ülesäratamisest. Kuid Tema suurust ja kaastunnet tõendab veelgi enam Tema tähelepanelikkus väikeste asjade suhtes. EGW “Pilk ülespoole”
Ela tahet alistades
Kuitahes suur igatsus headuse ja pühaduse järele on õige, aga kui sa selle juurde seisma jääd, pole sellest mingit kasu. Paljud hukkuvad, kuigi lootsid ja soovisid olla kristlased. Nad ei lähe niikaugele, et alistaksid oma tahte Jumalale. Nad ei vali kristlaseks saada nüüd.
Tahet õigesti harjutades võiks sinu elus toimuda täielik muutus. Alistades oma tahte Kristusele, ühendad end jõuga, mis on kõikide vürstiriikide ja võimude üle. Sa saad ülalt jõudu, et püsida kindlana, ja nõnda, pideva alistumisega Jumalale, oled võimeline elama uut elu – usuelu. EGW “Tee Kristuse juurde”
Näide Taanielist
Kristuse usu tunnistamine tähendab midagi enamat kui vaid koosolekul sõnalist tunnistamist. Taaniel on usklikele eeskujuks sellest, mida tähendab olla Kristuse tunnistaja. Tal oli vastutusrikas positsioon Babüloonia kuningriigi peaministrina ning õukonna tähtsate meeste hulgas oli neid, kes teda kadestasid ja soovisid leida midagi tema vastu, et teda kuninga ees süüdistada. Kuid ta oli ustav riigimees ja nad ei suutnud ei tema iseloomust ega elust ühtki viga leida.
“Siis ütlesid need mehed: “Me ei leia selle Taanieli vastu ühtegi ettekäänet, kui me ei leia seda ühenduses tema Jumala seadusega.” (Tn 6:6) Nii leppisid nad kokku, et paluvad kuningal anda välja määruse, et keegi ei tohi kolmekümne päeva jooksul paluda midagi üheltki jumalalt ega inimeselt, välja arvatud kuningalt, ning et selle seaduse rikkujad tuleb heita lõvide auku.
Aga kas Taaniel katkestas palvetamise selle määruse jõustumise tõttu? Ei, see oli just see aeg, mil tal oli vaja palvetada.
Taaniel ei üritanud varjata oma ustavust Jumalale. Ta ei palvetanud mõttes, vaid häälega, valjult; ta esitas oma palve taevale nii, et aken oli Jeruusalemma poole avatud.
Võime teada, et kui meie elu on koos Kristusega varjul Jumalas, siis on Jeesus meiega, kui me usu pärast katsumustesse satume. Praegu on aeg arendada usku Jumalasse. EGW “Te saate väe”