Patukahetsus
Issand ütles Moosesele: “Kes minu vastu on pattu teinud, selle ma kustutan oma raamatust!” (2Ms 32:33) Prohvet Hesekiel ütles: “Ja kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut… ühtki tema õiget tegu, mis ta on teinud, ei tule meeles pidada.” (Hs 18:24)
Kõik, kes on tõeliselt kahetsenud oma patte ja usu kaudu vastu võtnud Kristuse vere kui oma lepitusohvri, saavad patud andeks ja nende nimed jäävad taevaraamatutesse. Kui nad on saanud Kristuse õiguse osalisteks ja nende iseloom leitakse olevat kooskõlas Jumala käsuõpetusega, kustutatakse nende patud ja neid arvestatakse igavese elu väärilisteks. Issand teatab prohvet Jesaja kaudu:
Jeesus ütles: “Kes võidab, see riietatakse nõnda valgete riietega ja mina ei kustuta tema nime eluraamatust ja ma tahan tunnistada tema nime oma Isa ja kõigi Tema inglite ees.” (Ilm 3:5) EGW “Suur võitlus”
Heitluse hetkel
Kõigile, kes sirutavad käe Jumala juhtiva käe järele, muutub süngeima heitluse hetk jumaliku abi kõige lähedasemaks hetkeks.
Tänulikult võivad nad vaadata tagasi oma elutee pimedaimale osale. “Issand teab päästa jumalakartlikke.” (2Pt 2:9) Igast kiusatusest ja katsumusest toob Tema nad välja kindlamaks muutunud usu ja rikkama kogemusega. EGW “Ajastute igatsus”
Elav usk
Igas usklikus peab ilmnema äratav vägi. Me ei tohi enam käituda patustena, sest kristlastena peame näitama elavat, päästvat usku. Elav usk Kristusesse Jeesusesse kannab vilja.
Toimub püha kõikumatu pühendumine Issandale. Üksnes Tema au silmas pidades töötades oleme viimaste päevade hädaohtude keskel hoitud.
Mis on hoidnud kristlasi igal ajal, etteheidete, kiusatuste ja kannatuste keskel? Puhas, usaldav usk, mida arendatakse pidevalt mõistma tõde, mis pühitseb selle vastuvõtja, hoiab hinge igasugustes olukordades Jumalas kui Selles, kes ei peta iial nende usaldust. Meie Looja hoiab seda, mis on Temale selleks päevaks usaldatud. EGW “Pilk ülespoole”
Aita ligimest
Ma lugesin kord lugu mehest, kes külmal talvepäeval läbi sügavate hangede rännates külmast kangeks muutus; külm tungis peaaegu tajumatult temani ja külmutas ta elujõu. See mees oli peaaegu surnuks külmunud ning oli valmis võitluses elu eest alla andma, kui ta äkitselt kuulis kellegi kaasränduri oigeid, kes oli ka külmast hukkumas. Temas tärkas kaastunne ning ta otsustas oma kaaslase päästa. Ta hõõrus selle õnnetu mehe jääkülmi jäsemeid ning peale küllaltki suurt pingutust õnnestus tal too jalule tõsta. Kuna aga kannatanu ei suutnud seista, siis kandis see mees ta läbi nende hangede, millest ta oli arvanud, et ei suuda kuidagi üksinda läbi minna.
Kui ta oma kaaslase kindlasse kohta oli kandnud, jõudis talle pärale tõde, et teist päästes, oli ta ka iseenda päästnud. Tema siirad pingutused teise päästmiseks olid kiirendanud vere ringvoolu ta külmunud veresoontes ning tervistav soe hoovus jõudis ka keha kaugematesse osadesse.
Usklikele tuleb pidevalt õpetuste ja näidete abil meelde tuletada seda õppetundi, et teisi aidates saame me ise abi – nii annavad nende kristlikud kogemused parimaid tulemusi. Las need, kes on masendunud, kes arvavad, et tee igavesse ellu on katsumusterikas, raske, minna välja tööle teisi aitama. Sellised pingutused, kui nad on ühendatud palvetega jumaliku valguse saamiseks, panevad nende südamed Jumala armu mõjul kiiremini tuksuma ja nende armastus hakkab särama suurema jumaliku tulisusega. Kogu nende kristlik elu muutub siis tõelisemaks, siiramaks ja palverikkamaks. EGW “Elu tänasel päeval”
Hindamatu varandus
Paljud arvavad, et inimese tarkus on suurema tähtsusega kui jumaliku Õpetaja tarkus ning Jumala õpperaamatut peetakse vanamoodsaks, iganenuks ja igavaks.
Kuid need, keda Püha Vaim on elustanud, ei arva niimoodi. Nad näevad hindamatut varandust ja müüvad kõik, et osta põld, mis seda sisaldab. Nad valivad Tema Sõna silmapaistvaks peetavate autorite raamatute asemel, sest Ta on tähtsaim autor ja suurim õpetaja, keda maailm on kunagi tundnud, kes andis oma elu meie eest, et meil võiks Tema kaudu olla igavene elu. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
