Apostli üleskutse
Äärmiselt tõsine ja liigutav on apostel Pauluse üleskutse Korintose vendadele – tuletada meelde oma Lunastaja võrratut armastust: “Sest te tunnete meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et Tema, kuigi Ta oli rikas, sai vaeseks teie pärast, et teie Tema vaesusest saaksite rikkaks.” (2Kr 8:9) Te teate, missugusest kõrgusest Ta alla astus; te teate alanduse sügavust, millesse Ta laskus.
Olles kord astunud enesesalgamise ja ohverdamise teele, ei pöördunud Jeesus sellelt teelt kõrvale, kuni oli andnud oma elu. Taevasest troonist kuni ristini ei olnud Tema jaoks mingit puhkust. EGW “Apostlite teod”
Rikas Andja
Jumal kõneleb meiega looduses. Me kuuleme häält, kui vaatleme loodusmaailma ilu ja rikkalikkust. Me näeme Tema au kaunites asjades, mida Tema käsi on teinud. Me seisame ja vaatleme Tema tegusid ilma katva loorita. Jumal on andnud need asjad, et võiksime Tema kätetööd vaadates Teda tundma õppida.
Jumal on andnud meile need hinnalised asjad oma armastuse väljendusena. Issand armastab ilu ning meie rõõmuks ja heameeleks on Ta laotanud meie ette looduse ilu nagu maine vanem püüab anda ilusaid asju lastele, keda ta armastab. Issandal on alati hea meel näha meid õnnelikena. Issand on rikkalikult andnud patu tõttu ebatäiuslikule maale kasulikkust ja ilu. Kaunite värvitoonidega lilled kõnelevad Tema õrnusest ja armastusest. Neil on oma keel, mis meenutab meile Andjat. EGW “Pilk ülespoole”
Patukahetsus
Issand ütles Moosesele: “Kes minu vastu on pattu teinud, selle ma kustutan oma raamatust!” (2Ms 32:33) Prohvet Hesekiel ütles: “Ja kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut… ühtki tema õiget tegu, mis ta on teinud, ei tule meeles pidada.” (Hs 18:24)
Kõik, kes on tõeliselt kahetsenud oma patte ja usu kaudu vastu võtnud Kristuse vere kui oma lepitusohvri, saavad patud andeks ja nende nimed jäävad taevaraamatutesse. Kui nad on saanud Kristuse õiguse osalisteks ja nende iseloom leitakse olevat kooskõlas Jumala käsuõpetusega, kustutatakse nende patud ja neid arvestatakse igavese elu väärilisteks. Issand teatab prohvet Jesaja kaudu:
Jeesus ütles: “Kes võidab, see riietatakse nõnda valgete riietega ja mina ei kustuta tema nime eluraamatust ja ma tahan tunnistada tema nime oma Isa ja kõigi Tema inglite ees.” (Ilm 3:5) EGW “Suur võitlus”
Üksnes usu läbi
Usk teeb meid võimeliseks nägema kaugemale käesolevast hetkest koos selle muredega; nägema kaugele ette, kus kõik see, mis meid praegu hämmeldab, meile selgeks saab.
Usk näeb Jeesust seismas Vahemehena Jumala paremal käel. Usk hoiab meie silme ees eluasemeid, mille Kristus on valmistanud neile, kes Teda armastavad. Usu läbi võime näha rüüsid ja kroone, mis on valmis pandud võitjaile, ning kuulda lunastatute laulu. EGW “Usk, millest ma elan”
Ohvrit väärtustades
Kas täielik alistumine Kristusele tundub sulle liiga suure ohvrina? Esita endale küsimus: “Mida on Kristus minu eest andnud?” Jumala Poeg andis kõik – elu, armastuse, kannatuse – meie lunastamiseks. Kas meie, kes me ei vääri nii suurt armastust, keeldume andmast talle oma südant? Igal eluhetkel oleme osa saanud tema armu õnnistustest ja just sellepärast ei taipa me teadmatuse ja õnnetuse sügavust, millest meid on päästetud. Kas me võime vaadata temale, keda meie patud on läbi pistnud, ja siiski olla tema armastuse ja ohvri suhtes hoolimatud? Kas me võime, mõeldes au Issanda lõputule alandumisele, nuriseda, et saame igavesse ellu minna vaid läbi võitluse ja enesesalgamise? EGW “Tee Kristuse juurde”
Aita ligimest
Ma lugesin kord lugu mehest, kes külmal talvepäeval läbi sügavate hangede rännates külmast kangeks muutus; külm tungis peaaegu tajumatult temani ja külmutas ta elujõu. See mees oli peaaegu surnuks külmunud ning oli valmis võitluses elu eest alla andma, kui ta äkitselt kuulis kellegi kaasränduri oigeid, kes oli ka külmast hukkumas. Temas tärkas kaastunne ning ta otsustas oma kaaslase päästa. Ta hõõrus selle õnnetu mehe jääkülmi jäsemeid ning peale küllaltki suurt pingutust õnnestus tal too jalule tõsta. Kuna aga kannatanu ei suutnud seista, siis kandis see mees ta läbi nende hangede, millest ta oli arvanud, et ei suuda kuidagi üksinda läbi minna.
Kui ta oma kaaslase kindlasse kohta oli kandnud, jõudis talle pärale tõde, et teist päästes, oli ta ka iseenda päästnud. Tema siirad pingutused teise päästmiseks olid kiirendanud vere ringvoolu ta külmunud veresoontes ning tervistav soe hoovus jõudis ka keha kaugematesse osadesse.
Usklikele tuleb pidevalt õpetuste ja näidete abil meelde tuletada seda õppetundi, et teisi aidates saame me ise abi – nii annavad nende kristlikud kogemused parimaid tulemusi. Las need, kes on masendunud, kes arvavad, et tee igavesse ellu on katsumusterikas, raske, minna välja tööle teisi aitama. Sellised pingutused, kui nad on ühendatud palvetega jumaliku valguse saamiseks, panevad nende südamed Jumala armu mõjul kiiremini tuksuma ja nende armastus hakkab särama suurema jumaliku tulisusega. Kogu nende kristlik elu muutub siis tõelisemaks, siiramaks ja palverikkamaks. EGW “Elu tänasel päeval”