Kõndides Jumalaga
Kui inimesed kõnnivad Jumalaga, siis varjab Ta neid otsekui kaljupraos. Nii varjatuna võivad nad näha Jumalat, nagu nägi Teda Mooses. Valguse ja väe läbi, mida Tema neile jagab, võivad nad rohkem mõista ja rohkem korda saata kui neil oma sureliku mõistuse abil varem võimalik näis olevat. EGW “Apostlite teod”
Elustav vägi
Vaimuliku külviga on nagu loodusegagi – tõe õpetaja peab valmistama südame pinnase ette ja külvama seemne, kuid elu andev vägi tuleb üksnes Jumalalt. Siin on piir, millest edasi on inimese pingutused asjatud. Kuigi me peame Sõna kuulutama, ei saa me anda väge, mis elustaks hinge ja laseks “võrsuda õigust ja kiitust.”
Sõna kuulutamisel peab toimima mõju, mis on väljaspool inimese võimu. Ainult Jumala Vaimu kaudu muutub Sõna elavaks ja võimsaks ning elustab hinge igavese elu jaoks. Seda tõde püüdis Kristus oma jüngrite meeltesse vajutada. Ta õpetas, et miski, mis neil on, ei suuda nende tööd edukaks muuta, vaid et Jumala imet tegev vägi annab Tema Sõnale mõju. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Õndsakskiitmised
Õndsakskiitmised olid Kristuse tervitus kogu inimperekonnale. Vaadates tohutule rahvamassile, kes oli kogunenud mäejutlust kuulama, näis Kristus hetkeks unustavat, et Ta pole taevas, ning kasutas valgusemaailmale tuttavat tervitust. Tema huulilt voolasid õnnistused nagu purskab vesi kaua suletud olnud allikast. Pöördudes kõrvale selle maailma auahnetest, enesega rahul olevatest soosikutest, kuulutas Kristus, et õnnistatud on need, kes võtavad vastu Tema valguse ja armastuse, ükskõik kui suur poleks nende vajadus.
Kristus sirutas oma käed vaimus vaeste, kurbade ja tagakiusatute poole ning ütles: “Tulge minu juurde … ja mina annan teile hingamise!” (Mt 11:28)
Kristus märkas igas inimeses lõputuid võimalusi. Ta nägi inimesi sellisena, nagu nad võiksid olla – Tema armu läbi muudetud, Issanda, meie Jumala ilus. Neid lootusega vaadates sisendas Ta lootust. Neid usaldusega koheldes sisendas Ta usaldust. Paljude südames, kes nägid olevat kõigele pühale surnud, tärkasid uued ajed. Paljudele, kes olid meeleheitel, avanes uue elu võimalus. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Seaduse muutumatus
Palju on neid, kes väidavad, et Kristuse surmaga tühistati Seadus, kuid sellega räägivad nad vastu Kristuse enda sõnadele: “Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma.” (Mt 5:17)
Kristus andis oma elu selleks, et lunastada inimese üleastumine Seadusest. Kui Seadust oleks saanud muuta või tühistada, siis ei oleks Kristus pidanud surema. Ta austas Jumala Seadust oma maapealse eluga. Oma surmaga pani Ta selle maksma. Ta andis oma elu ohvriks, mitte Jumala Seaduse hävitamiseks, mitte madalamate standardite loomiseks, vaid selleks, et säiliks õiglus, et Seadus oleks ilmutatud muutumatuna ja et see võiks püsida igavesti. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Jumala Sõna kujundab mind
Oma tõotustes ja hoiatustes peab Jeesus silmas just mind. Jumal armastas maailma niivõrd, et Ta andis oma ainsa Poja, et mina – uskudes Temasse – ei hukkuks, vaid saaksin igavese elu. Jumala Sõnas jutustatud kogemused peavad saama minu kogemusteks. Palved ja tõotused, õpetused ja hoiatused kuuluvad mulle. “Ma olen ühes Kristusega risti löödud; nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.” (Gl 2:19.20)
Kui usk niiviisi võtab vastu ja omastab tõe põhimõtted, siis saavad need osaks minust ja muutuvad minu elu liikumapanevaks jõuks. Jumala Sõna vormib siis mõtted ja kujundab iseloomu. EGW “Ajastute igatsus”
Näide viljast
Puu vili näitab, kas tegemist on hea või halva puuga. Hea puu ei saa kanda halba vilja ega halb puu tuua esile head vilja. Te tunnete nad ära nende viljast.
Kõnelegem ja töötagem nii, et meie vili võiks olla õiguseks ja me laseksime oma valgust paista heades tegudes. Ainult usutunnistus ei ole midagi väärt. Jumal kiidab heaks üksnes jumalakartliku elu. EGW “Pilk ülespoole”