Uue südame palumine
Sa oled oma patud üles tunnistanud ja need südames hüljanud. Sa oled otsustanud end temale pühendada. Nüüd mine tema juurde ja palu, et ta peseks ära patu ja annaks sulle uue südame.
Siis usu, et ta seda teeb, sest ta on seda tõotanud. Kui Jeesus maa peal elas, õpetas ta meid uskuma, et saame selle anni, mida Jumal on tõotanud, ja see ongi meie päralt. EGW “Tee Kristuse juurde”
Eeskuju andmises
Kõiges, mida sa teed, olgu sinu mõte: “Kas see on Issanda tee? Kas see valmistab minu Päästjale head meelt? Ta andis oma elu minu eest, mida saan mina Jumalale tagasi anda? Saan üksnes öelda: “Sinu omast, oo Issand, annan heldelt Sulle.””
Kui Jumala nimi ei ole kirjutatud sinu otsaesisele – sinna sellepärast, et Jumal on sinu mõtete keskpunkt -, siis ei saa sa pärandit valguses. Sinu Looja valas kogu taeva välja ühteainsasse imelisse andi – oma ainusündinud Poega. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Tahte alistamine
Jumal on andnud meile võime valida, meie asi on seda rakendada. Me ei saa muuta oma südant, me ei saa kontrollida oma mõtteid, ajesid ja kiindumusi. Me ei saa teha ennast puhtaks, Jumala teenimiseks sobivaks. Kuid me võime otsustada Jumalat teenida, me võime oma tahte Talle anda. Siis tegutseb Tema meis, et me tahame ja toimime Tema hea nõu kohaselt. Siis on kogu meie olemus Kristuse kontrolli all.
Tahte õige rakendamisega võib elus teha täieliku muutuse. Kristuse tahtele alistudes ühendame end jumaliku väega. Me saame ülalt jõu, mis hoiab meid vankumatuna. Puhas ja õilis elu, võit himude ja ihade üle on võimalik igaühele, kes ühendab oma nõrga, kõikuva inimtahte Jumala kõikväelise, kõikumatu tahtega. EGW “Tervise teenistuses”
Rohkem palveid
Mida tõotas Kristus oma jüngritele, kui nad usuvad Temasse kui oma isiklikku Päästjasse? “Vaata, mina olen iga päev teie juures,” ütles Ta, “ajastu lõpuni.” (Mt 28:20) Taas ütleb Ta: “Mina olen sinu paremal pool.” (vrd Ps 16:8) Mõtle, kui palju on Ta andnud meile tõotusi, millest võime usukäega kinni haarata. Kui me läheme väe Allika juurde, teame, et saame seda mõistust ja tarkust, mis tuleb puhtast allikast ning mis ei ole segatud millegi inimlikuga. Kui me palvetame, siis on meie eesõigus teada, et Jumal soovib, et palvetaksime, paluksime Temalt abi.
“Paluge, ja te saate.” (Jh 16:24) Sinu osaks on uskuda, et sa saad. Jumal soovib, et saaksime Temaga lähedaseks, vestleksime Temaga, räägiksime Talle oma probleemidest ning saaksime kogemuse paludes Teda, kes ei otsusta iial valesti ega tee kunagi vigu. EGW “Pilk ülespoole”
Ühenduses Jumala ja üksteisega
Osadus Jumalaga on hinge elu. See pole midagi sellist, mida me ei suuda tõlgendada, ega midagi sellist, mida võiksime ümbritseda kaunite sõnadega, kuid mis ei anna meile tõelist kogemust, et meie sõnadel oleks tõeline väärtus. Osadus Jumalaga annab igapäevase kogemuse, mis teeb tõepoolest meie rõõmu täielikuks.
Need, kel on Kristusega niisugune ühendus, kuulutavad seda vaimus, sõnas ja teos. Kuulutamine on tähtsuseta, kui sõnades ja tegudes ei ilmne hea vili. Üksmeel ja osadus üksteise ja Kristusega – see on vili, mida kannab elava viinapuu iga oks. Puhastatud, uuestisündinud hingel on selge ja arusaadav tunnistus.
Vaimulikus mõttes tähendab Jumala tundmine olla Temaga üks südames ja mõtteviisis, omada kogemuslikku teadmist, pidada aupaklikku osadust Tema kui Lunastajaga. See osadus saab püsida üksnes siira kuulekuse abil. EGW “Pilk ülespoole”
Eeskuju palvetamisel
Mitte kellegi elu ei olnud nii tegevusrohke ja vastutusrikas kui oli Jeesuse elu. Ometi võttis Ta sageli aega palveks! Tema lävimine Isaga oli pidev. Ikka ja jälle leiame Tema maise elu kirjeldusest sõnad: “Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes.” “Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal.” (Lk 6:12; Mk 1:35)
Pühendanud kogu päeva teiste heaks, tundis Kristus vajadust eemalduda rahvasaginast. Ta tõmbus tagasi elu lakkamatust askeldusest ja tegelemisest abivajajatega ning otsis vaikust, et olla segamatus ühenduses Isaga. Olles inimene nagu meie, oli Ta täiesti sõltuv Jumalast. Varjatud palvepaigas ammutas Ta jumalikku jõudu, et kohata katsumusi ja kohustusi. Patuses maailmas talus Jeesus hingelisi heitlusi ja piinu. Ühendus Jumalaga vabastas Ta muredest, mis Teda rõhusid; siit leidis Ta lohutust ja rõõmu.
Kristuse kaudu jõudis inimkonna hädahüüd halastava Isani. Inimesena viibis Ta põlvedel Jumala trooni ees, kuni Tema inimlikkust kinnitas taevane jõud, mis ühendas inimlikkuse jumalikkusega. Jumalalt saadu andis Ta edasi maailmale. Tema kogemus peab korduma meie elus. EGW “Ajastute igatsus”
