Käsk
Esimeseks sammuks Jumalaga lepituse otsimise teel on veendumine oma patus. “Patt on see, mis on käsu vastu.” “Sest käsu kaudu tuleb patu tundmine.” (1Jh 3:4; Rm 3:20) Selleks, et mõista oma süüd, peab patune kontrollima oma iseloomu Jumala õiguse mõõdupuuga. See on nagu peegel, mis näitab õige iseloomu täiuslikkust ja võimaldab tal näha puudusi oma iseloomus.
Käsk ilmutab inimesele tema patte, kuid ei anna ravimit. See tõotab elu kuulekale, kuid teatab ka, et üleastuja osaks on surm. Ainult Kristuse evangeelium võib vabastada inimese patu hukkamõistust. Patune peab pöörduma Jumala poole, kelle käsust ta on üle astunud, ja uskuma Kristusesse ning Tema lepitavasse ohvrisse. Niiviisi saab ta nende pattude andestuse, mida ta on möödunud elu jooksul teinud, ja saab osa jumalikust olemusest; temast saab Jumala laps ja ta saab lapsepõlve vaimu, kelles ta hüüab: “Abba! Isa!”
Kas ta võib nüüd vabalt üle astuda Jumala käsust? Paulus ütleb:
“Meie, kes oleme ära surnud patule, kuidas peaksime veel elama selles?” Johannes tunnistab: “Sest see on Jumala armastus, et me peame Tema käske, ja Tema käsud ei ole rasked!” (Rm 6:2; 1Jh 5:3) EGW “Suur võitlus”
Ära jää seisma poolel teel
Kui soovime olla kasvavad taimed Issanda aias, peab meil olema pidev vaimuliku elu ja innukuse juurdevool. Siis on näha kasvu usus ja meie Issanda Jeesuse Kristuse tundmises. Poolel teel ei ole kohta, kus võiksime endalt vastutuse heita ja muuseas puhata.
Peame minema edasi taeva poole ja arendama kindlat vaimulikku iseloomu. EGW “Te saate väe”
Raja usk tõenditele
Jumal ei käsi meil kunagi uskuda, andmata küllaldasi tõendeid, millele oma usku rajada. Tema olemasolu, tema iseloom, tema Sõna tõepärasus – kõik see on kinnitatud tunnistusega, mis apelleerib meie mõistusele; ja see tunnistus on küllaldane. Siiski, Jumal ei ole kõrvaldanud kahtlemise võimalust. Meie usk peab rajanema tõenditele, mitte tõestusele. Need, kes soovivad kahelda, leiavad selleks võimaluse, need aga, kes tõepoolest soovivad tõde teada saada, leiavad küllaldaselt tõendeid, millele oma usku rajada.
Piiratud mõistusel on võimatu täielikult haarata Jumala iseloomu või tema tööd. Isegi kõige terasemale mõistusele, ülimalt koolitatud vaimule peab püha Jumal jääma alati saladuskattega varjatuks.
EGW “Tee Kristuse juurde”
Andmisest
Andmise vaim on taeva vaim. Olgu need materiaalsed või vaimuanded – kõik tuleb panna meeleldi ohvriks Jeesuse jalge ette.
Kristuse ohverdav armastus ilmnes ristil. Et inimest päästa, andis Ta kõik, mis Tal oli, iseendagi. Kristuse rist saab õnnistuseks igale Lunastaja järelkäijale. See on näitlik põhimõte, mis kohustab andma ja andma. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Tsitaat Piiblist
Motiveeriv tsitaat Piiblist: “Kui leidus su sõnu, siis ma neelasin neid ja su sõna oli mulle lustiks ja südamerõõmuks, sest mulle on pandud sinu nimi, Issand, vägede Jumal.” (Jr 15:16)
Teednäitav mõttetera järjepidevusest
Kui te kogute kokku valguskiired, mille Jumal on minevikus andnud, siis annab Ta suurema valguse. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Vana ja Uus
Kristus, nagu Ta oli ilmutatud patriarhidele, kujutatud ohvriteenistuses, kirjeldatud Seaduses ja prohvetite kaudu, on Vana Testamendi varandus. Kristus oma elu, surma ja ülestõusmisega ja Kristus, nagu Ta on Püha Vaimu kaudu ilmutatud, on Uue Testamendi aare. Meie Päästja, kelles paistab Isa auhiilgus, on nii Vana kui ka Uus.
Prohvetid olid ette kuulutanud Kristuse elu, surma ja lepitustööd ning apostlid olid selle tunnistajad. Nende peamine teema oli Kristus Tema alanduses, puhtuses ja pühaduses, oma võrratus armastuses. Selleks, et kuulutada evangeeliumi tervikuna, pidid nad Päästjat esitama mitte üksnes Tema elu ja õpetuste kaudu, vaid ka Vana Testamendi prohvetikuulutuste ja ohvriteenistuse sümbolite kaudu. EGW “Kristuse tähendamissõnad”