Tervendav õnnistus
Vaimu ja keha vahel on väga suur side. Kui üks on mõjutatud, reageerib ka teine. Vaimsel seisundil on füüsilise süsteemi tervises suur osa. Kui vaim on vaba ja õnnelik, teadlik õigesti toimimisest ja tunneb rahulolu teiste õnne põhjustamisest, loob see rõõmsameelsuse, mis mõjub kogu süsteemile, nii et vereringe on vabam ja kogu keha paremas toonuses.
Jumala õnnistus on tervendav ning need, kes toovad rohkelt kasu teistele, tunnevad seda imelist õnnistust oma südames ja elus. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Hinnaline and
Meile antud elu kaudu avaldub Jumala armastus. See on and, mille Jumal on meie hoolde usaldanud. Kui vaadata seda Jumala Poja pühas valguses, näeme, et see on väga hinnaline and.
See and väljendab meie kuuluvust Jumalale. Kuulume kahekordselt Talle – esimest korda saime Tema omaks loomisel, teist korda siis, kui Kristus meid ristil lunastas. Me ammutame oma elujõudu Jumalalt. Tema on Looja ja kõige elava Autor. Temalt saame ka igavese elu, mida Ta tahaks anda kõigile enda näo järgi loodud olevustele. EGW “Usk, millest ma elan”
Õige patukahetsus
Eneseõigustamise vaim on pärit valede isalt ja seda on ilmutanud kõik Aadama pojad ja tütred. Selliseid tunnistusi pole inspireerinud jumalik Vaim ja need pole Jumalale vastuvõetavad. Õige patukahetsus juhib inimest ise oma süüd kandma ja seda pettuse ning silmakirjalikkuseta tunnistama. Nagu vaene tölner, julgemata silmigi taeva poole tõsta, hüüab ta: “Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!”
Need, kes selliselt oma süüd tunnistavad, mõistetakse õigeks, Jeesus esitab oma vere, mille ta on valanud, kahetseva hinge kaitseks. Kõik Jumala Sõnas esinevad õige meeleparanduse ja alandumise näited ilmutavad sellist ülestunnistamise vaimu, milles pole patu vabandamist ega püüet ennast õigustada. EGW “Tee Kristuse juurde”
Usk, mis päästab
Usk, mis toob pääste, ei ole juhuslik usk. See pole ka ainult mõistuslik nõustumine. See on uskumine, mis on juurdunud südames; mis võtab Kristuse vastu oma isiklikuks Päästjaks ja mis kinnitab, et Kristus võib päästa ka kõige halvemad, kes tulevad Jumala juurde Tema kaudu. Kui keegi usub, et Jeesus päästab küll teisi, kuid ei päästa teda, pole tegemist eheda usuga; kuid kui inimene haarab kinni Kristusest kui ainsast päästelootusest, ilmneb tõeline usk. Selline usk paneb selle omaniku kõigest hingest kiinduma Kristusesse. Sellise inimese mõistus on Püha Vaimu kontrolli all ning tema iseloom kujundatakse ümber jumaliku iseloomu sarnaseks. Tema usk pole surnud usk, vaid usk, mis tegutseb armastuse kaudu, juhib teda vaatlema Kristuse ilu ning muudab iseloomu jumaliku iseloomu sarnaseks.
Kogu see töö on algusest lõpuni Issandast. Hukkuv patune võib öelda: “Ma olen kadunud patune, kuid Kristus tuli otsima ja päästma, mis oli kadunud. Ta ütleb: “Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.” (Mk 2:17) Ma olen patune ja Tema suri Kolgata ristil, et päästa mind. Hetkekski enam ei pea ma olema päästmata. Ta suri ja tõusis jälle üles minu õigeksmõistmiseks ning Ta päästab mu nüüd. Ma võtan vastu andestuse, mille Ta on tõotanud.” EGW “Tõeline uussünd”
Teekaart
Ei ole küllalt sellest, kui inimesel on head kavatsused; ei piisa, kui inimene teeb seda, mida ta õigeks peab või mida jutlustaja ütleb õige olevat. Kaalul on tema elu. Seepärast peab ta ise uurima Pühakirja. Ükskõik kui tugevad on veendumused, ükskõik kui kindel on inimene selles, et jutlustaja tunneb tõde, ometi pole see tema usu aluseks. Meil on kaart, kuhu on märgitud kõik teemärgid matkal taeva poole ja keegi ei pea midagi umbes arvama.
Iga mõistusega inimese esmaseks ja suurimaks kohustuseks on uurida Pühakirjast, mis on tõde ning siis selles valguses ka käia ja teisi samale julgustada. Me peaksime lugema iga päev hoolega Piiblit, kaaluma iga mõtet ja võrdlema kirjatekste üksteisega. Jumala abiga tuleb meil omandada oma tõekspidamised, sest me peame Jumala ees vastust andma. EGW “Suur võitlus”
Jumala valitsuse alus
Kõikide taevaste olevuste loomisel tegutses Isa Poja kaudu. “Tema läbi on loodud kõik … olgu aujärjed, ülemused, valitsused, võimud; kõik on loodud Tema läbi ja Temasse.” (Kl 1:16) Inglid on Jumala sulased, kellelt peegeldub Tema ligioleku alaline valgus ja kes tõttavad tuuletiivul Tema korraldusi täitma. Kuid Poeg, Jumala Võitu, “olles Tema aupaistus ning Tema olemuse kuju”, kes kannab kõike “oma vägeva sõnaga”, on neist kõigist ülem. (Hb 1:3) Tema pühamu paik on “aujärg, kõrge algusest peale”. (Jr 17:12) Tema valitsuskepp on “õigluse kepp”. (Hb 1:8) “Aulikkus ja auhiilgus on Tema palge ees, võimsus ja ilu on Tema pühamus!” (Ps 96:6)
Kuna Jumala valitsuse aluseks on armastuse seadus, siis sõltub kõikide mõistusega varustatud olevuste õnn nende täielikust kooskõlast Jumala õiglase seaduse põhimõtetega. Jumal soovib, et kõik loodud olevused Teda armastuses teeniksid; et neid ajendaks teenimisele Tema iseloomu hindamine. Jumal ei tunne vähimatki rõõmu sunnitud kuulekusest; Ta annab kõigile tahtevabaduse, et me võiksime valida Tema.
Nii kaua, kui kõiki loodud olevusi ajendas kuulekusele armastus, valitses Jumala universumis täiuslik kooskõla. Taevased hulgad tundsid rõõmu Looja tahte täitmisest. Rõõmuga peegeldasid nad Tema au ja tõid Talle ülistust. Nad armastasid Jumalat üle kõige ning üksteist usalduslikult ja omakasupüüdmatult. Taevast harmooniat ei rikkunud ükski ebakõla. EGW “Patriarhid ja prohvetid”