Üleskutse palveks
Püsivus palves on palvele vastamise tingimuseks. Me peame ikka ja jälle palvetama, kui tahame kasvada usus ja kogemuses. Me peame “palvetama püsivalt” ja “valvama tänupalves”. (Kl 4:2) Peetrus manitseb usklikke olema “arukad ja kained palveteks”. (1Pt 4:7) Paulus juhatab meid: “Teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises.” (Fl 4:6) “Teie aga, armsad,” ütleb Juuda, “palvetades Pühas Vaimus, hoidke endid Jumala armastuses.” (Jd 20,21) EGW “Tee Kristuse juurde”
Pühendumine
Jumal palub teil ühe käega – usuga – haarata kinni Tema võimsast käsivarrest ning teise käega – armastusega – sirutuda hukkuvate hingede poole. Kristus on tee, tõde ja elu. Järgige Teda. Ärge käige oma loomuse, vaid Vaimu järgi.
Käige samamoodi nagu Tema. See on Jumala tahtmine: teie pühitsus. Töö, mida peate tegema, on täita Tema tahet, kes hoiab teid oma austuseks elus. Kui näete vaeva iseenda jaoks, ei saa te mingit kasu. Teiste heaks töötamine, endast vähem hoolimine ja kõige tõsiselt Jumalale pühendamine on Talle vastuvõetav ning saab tasu Tema rikkaliku armu läbi. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Õppimine kestab
Kui Jumala lunastatud kutsutakse taevasse, ei jäta nad maha edu, mille on saavutanud siin elus Kristust vaadates. Nad jätkavad samast kohast, õppides üha enam Jumalat tundma. Nad võtavad oma vaimulikud saavutused taevastesse õuedesse kaasa ega jäta siia maailma midagi, mis on taevase päritoluga. Kui taeva raamatud avatakse, määratakse igale võitjale tema osa ja koht taevas, vastavalt siinses elus tehtud edusammudele.
Jumala poegi ja tütreid juhitakse olema võidu poole pürgimises sihikindlad, mõistes iga päev, et nad vajavad Püha Vaimu õpetust selles, mis on hea ja õige. EGW “Pilk ülespoole”
Vanem Vend
Inimkonna Vanem Vend on igavese trooni juures. Ta vaatab iga hinge, kes pöördub Tema kui Päästja poole. Ta teab oma kogemusest, mida tähendab inimese nõrkus, missugused on meie puudused ning milles on meie kiusatuste jõud, sest Ta “on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta.” (Hb 4:15) Ta valvab sinu üle, värisev Jumala laps. Kas sul on kiusatusi? Tema vabastab sind. Kas sa oled nõrk? Tema annab sulle jõudu. Kas sa oled harimatu? Tema õpetab sind. Kas sa oled haavatud? Tema ravib sind. Issand “määrab tähtede arvu”, kuid ometi “parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad.” (Ps 147: 4, 3)
Ükskõik missugused on sinu mured ja katsumused, too oma asi Issanda ette. Sinu vaimu tugevdatakse, et see vastu peaks. Sulle avaneb tee, et saaksid end takistustest ja raskustest vabastada. Mida nõrgema ja abitumana sa end tunned, seda tugevamaks saad sa Tema jõuga. Mida raskemad on su koormad, seda õnnistusrikkam on hingamine, kui paned need oma Koormakandjale. EGW “Tervise teenistuses”
Meie ainus Päästja
Kristus on sinu eest võitnud. Ta on ainus, kes saab olla pädev Päästja. Tal on taevane tarkus, suutlikkus ja vägi. Tema võib seista maailma ees imelise Nõuandja, vägeva Jumala, Igavese Isa ja Rahuvürstina. EGW “Pilk ülespoole”
Olenemata olukorrast
Inimene, kes südamest toetub Jumalale, jääb kõige suurema tuleproovi hetkel samasuguseks nagu ta on heaolu ajal, mil talle paistab Jumala ja inimeste soosingu valgus. Usk sirutub nähtamatu poole ja haarab kinni igavestest väärtustest.
Taevas on väga lähedal neile, kes kannatavad õiguse pärast. Kristus tunneb huvi samade asjade vastu kui tema ustav rahvaski. Ta osaleb pühade kannatustes. Kes iganes tõstab käe Tema äravalitute vastu, tõstab käe Tema vastu. Sama vägi, mis on lähedal vabastama kehalisest hädast või ahastusest, on lähedal, et päästa suuremast kurjast. See aitab Jumala sulasel säilitada meelepuhtus kõigis olukordades ning saavutada võit jumaliku armu läbi. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Lunastaja eeskuju
Kui Jeesus oli maa peal, õpetas ta oma jüngreid palvetama. Ta suunas neid oma igapäevaseid vajadusi Jumalale esitama ja kõik mured tema hoolde jätma. Tema kinnitus, et nende palved kuulda võetakse, on kinnitus meilegi.
Jeesus ise, elades inimeste keskel, palvetas sageli. Meie Lunastaja samastas end inimestega nende vajadustes ja nõrkustes, sai anujaks, palujaks, kes otsis oma Isalt värskeid tugevusevarusid, et võiks minna uue jõuga vastu oma kohustustele ja katsumustele. Ta on meie eeskuju kõiges. Ta on vend meie nõrkustes, “kõiges kiusatud nagu meiegi”, kuid kuna ta oli patuta, siis tema loomus põrkus tagasi kurjast, ta talus patu maailmas hingevõitlust ja -piina. Tema inimlikkuse tõttu oli palve talle vältimatuks vajaduseks ja samas ka eesõiguseks. Ta leidis lohutust ja rõõmu ühendusest oma Isaga. Kui inimeste Päästja, Jumala Poeg, tundis vajadust palve järele, kui palju enam peaksid nõrgad patused surelikud tundma tulihingelise, püsiva palve paratamatust. EGW “Tee Kristuse juurde”
