Hüved Jumalalt
Jumal on andnud sulle sinu talendid. Ta on valinud sind täitma kohustusi, mitte sellepärast, et sul on põhjalik haridus, mitte sellepärast, et sa oled osav kõnemees või geniaalse intellektiga; Ta valis sind sellepärast, et sa käid Tema armu läbi alandlikult koos Jumalaga ja ilmutad ustavust kõige vähemas.
Jeesus annab oma hüvesid oma teenijatele igal ajastul. Põlvkond põlvkonna järele on kogunenud pärilik vara, talendid on kasutades tublisti kasvanud ning need on meile pärandatud. EGW “Pilk ülespoole”
Salajases palvepaigas
Mitte kunagi ei tohiks Piiblit uurida ilma palveta. Enne kui avame selle leheküljed, peaksime paluma Püha Vaimu valgustust, ja see antakse meile. Kui Naatanael tuli Jeesuse juurde, hüüatas Jeesus: “Ennäe, tõeline iisraeli mees, kelles ei ole valet!” Naatanael küsis temalt: “Kust sa mind tunned!” Jeesus vastas: “Ma nägin sind viigipuu all, enne kui Filippus sind hüüdis.” (Jh 1:47, 48)
Jeesus näeb ka meid salajases palvepaigas, kui palume temalt valgust mõistmaks, mis on tõde. Inglid valgusemaalt on nendega, kes alandliku südamega otsivad jumalikku juhtimist. EGW “Tee Kristuse juurde”
Ära kunagi kaota lootust
Jumala lapsed ei ole jäetud üksi ega kaitseta. Palve paneb liikuma Kõikvõimsa käsivarre. Palve kaudu nad “vallutasid kuningriike, mõistsid kohut, said kätte tõotusi, sulgesid lõvide suud, kustutasid tule väe” – peaksime teadma, mida see tähendab, kui kuuleme usu nimel surnud märtritest -, “tõrjusid tagasi võõraste vaenuleere.” (Hb 11:33, 34) Kui me anname oma elu Tema teenistusse, siis ei saa me kunagi sattuda olukorda, milleks Jumal valmis ei ole.
Ükskõik missugune on meie olukord, meil on Teejuht, kes näitab teed; missugune ka ei oleks meie kimbatus, meil on kindel Nõuandja; ükskõik missugune ei oleks meie kurvastus, kaotus või üksindus, meil on kaastundlik Sõber. Kui me oma teadmatuses eksime, ei jäta Kristus meid maha. Me kuuleme Tema häält, mis selgelt ja arusaadavalt ütleb: “Mina olen tee ja tõde ja elu.” (Jh 14:6) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Valgust südamesse!
Valgus on õnnistus, ülemaailmne õnnistus, mis jagab oma aardeid tänamatule, ebapühale, kõlbeliselt laostunud maailmale. Sama võib öelda Õiguse Päikese valguse kohta. Jumala armastuse tundmine peab pääsema valgustama kogu seda patu, kurbuse ja piina võimuses olevat maailma. Jumala aujärjelt kiirgavat valgust ei saa hoida varjul ühegi inimrühma, rassi ega ühiskonnaklassi eest.
Lootuse- ja armukuulutust tuleb levitada maa äärteni. Igaüks, kes soovib, võib haarata kinni Jumala tugevusest ja teha Temaga rahu. Kesköö pimedus ei varja enam paganaid. Õiguse Päikese heledad kiired hajutavad pimeduse.
“Tõuse, paista, sest sinu valgus tuleb ja Issanda auhiilgus koidab su kohal.” (Js 60:1)
Kristus on teinud kõik selleks, et Tema kogudus oleks maailma Valgusega valgustatud inimrühm, kellel on Immaanueli kirkus. Tema plaan on, et valguse ja rahu vaimulik õhkkond ümbritseks iga kristlast. Ta soovib, et me ilmutaksime oma elus Tema rõõmu. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Kõik kuulub Jumalale
Ka usk on Jumala and. Usk on inimese mõistuse nõusolek Jumala sõnadega, mis seob südame Jumala teenimisega. Ja kellele kuulub inimese mõistus kui mitte Jumalale? Kelle oma on süda, kui mitte Jumala? Usu omamine tähendab anda Jumalale mõistus ja energia, mille oleme Temalt saanud, seega need, kel on usk, ei ole ise mingit au väärt. Need, kes usuvad nii tugevasti taevasesse Isasse, et nad suudavad usaldada Teda piiritu usaldusega, need, kes suudavad usu kaudu vaadata hauast kaugemale igavest reaalsust, peavad tunnistama oma Looja ees:
Ühelgi inimesel ei ole õigust nimetada iseennast enda omaks. Ja kellelgi ei ole midagi head, mida ta saaks enda omaks nimetada. Kõik inimesed ja kõik asjad on Issanda omand. Kõik, mille inimene taeva küllusest vastu võtab, kuulub ikkagi Issandale. EGW “Te saate väe”
Ühenduses Jumala ja üksteisega
Osadus Jumalaga on hinge elu. See pole midagi sellist, mida me ei suuda tõlgendada, ega midagi sellist, mida võiksime ümbritseda kaunite sõnadega, kuid mis ei anna meile tõelist kogemust, et meie sõnadel oleks tõeline väärtus. Osadus Jumalaga annab igapäevase kogemuse, mis teeb tõepoolest meie rõõmu täielikuks.
Need, kel on Kristusega niisugune ühendus, kuulutavad seda vaimus, sõnas ja teos. Kuulutamine on tähtsuseta, kui sõnades ja tegudes ei ilmne hea vili. Üksmeel ja osadus üksteise ja Kristusega – see on vili, mida kannab elava viinapuu iga oks. Puhastatud, uuestisündinud hingel on selge ja arusaadav tunnistus.
Vaimulikus mõttes tähendab Jumala tundmine olla Temaga üks südames ja mõtteviisis, omada kogemuslikku teadmist, pidada aupaklikku osadust Tema kui Lunastajaga. See osadus saab püsida üksnes siira kuulekuse abil. EGW “Pilk ülespoole”
Eeskuju palvetamisel
Mitte kellegi elu ei olnud nii tegevusrohke ja vastutusrikas kui oli Jeesuse elu. Ometi võttis Ta sageli aega palveks! Tema lävimine Isaga oli pidev. Ikka ja jälle leiame Tema maise elu kirjeldusest sõnad: “Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes.” “Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal.” (Lk 6:12; Mk 1:35)
Pühendanud kogu päeva teiste heaks, tundis Kristus vajadust eemalduda rahvasaginast. Ta tõmbus tagasi elu lakkamatust askeldusest ja tegelemisest abivajajatega ning otsis vaikust, et olla segamatus ühenduses Isaga. Olles inimene nagu meie, oli Ta täiesti sõltuv Jumalast. Varjatud palvepaigas ammutas Ta jumalikku jõudu, et kohata katsumusi ja kohustusi. Patuses maailmas talus Jeesus hingelisi heitlusi ja piinu. Ühendus Jumalaga vabastas Ta muredest, mis Teda rõhusid; siit leidis Ta lohutust ja rõõmu.
Kristuse kaudu jõudis inimkonna hädahüüd halastava Isani. Inimesena viibis Ta põlvedel Jumala trooni ees, kuni Tema inimlikkust kinnitas taevane jõud, mis ühendas inimlikkuse jumalikkusega. Jumalalt saadu andis Ta edasi maailmale. Tema kogemus peab korduma meie elus. EGW “Ajastute igatsus”