Issandalt saadud talendid
Jumal on andnud inimestele laenuks talendid – mõtlemisvõime kasutamiseks, südame oma trooni asupaigaks, kiindumuse teistele õnnistuste jagamiseks ja südametunnistuse patus veenmiseks. Igaüks on Issandalt midagi saanud ja igaüks peab tegema oma osa Jumala töö vajaduste täitmisel. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Nähes kaugemale
Kuigi loodus on patu tõttu moonutatud, ei kõnele see üksnes loomisest, vaid ka lunastusest. Ehkki maa tunnistab needusest ilmselgete kõdunemise märkidega, on see siiski külluslik ja kaunis oma eluandva väe märkidega.
Puud heidavad oma lehed maha ainult selleks, et saada värskema rohelusega rüütatud, lilled surevad, et uues ilus tärgata, ning igas loova väe ilmingus on kinnitus, et me võime saada uueks loodud “tõe õiguses ja vagaduses”. (Ef 4:24) Nii saavad neist looduse objektidest ja toimingutest, mis meenutavad nii elavalt meie suurt kaotust, meie jaoks lootuse kuulutajad.
Sama kaugele kui ulatub kurjus, kostab meie Isa hääl, mis palub oma lastel näha patu olemust selle tagajärgedes, manitseb neid kurja hülgama ja kutsub head vastu võtma. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Tormis
Nii nagu Jeesus toetus usu kaudu Isa hoolitsusele, nii tuleb ka meil toetuda oma Päästjale. Kui jüngrid oleksid tormis Jeesust usaldanud, oleksid nad jäänud rahulikuks. Nende hirm hädaohu korral näitas nende uskmatust. Üritades end päästa, unustasid nad Jeesuse; ja alles jõuetusest meeleheitesse aetuna pöördusid nad Tema poole palvega, et Tema neid aitaks.
Väga sageli kogeme sama, mis Jeesuse jüngrid. Siis kui saabuvad katsumustetormid ja sähvivad välgud; siis, kui lained löövad üle pea, võitleme me tormiga üksi, unustades, et on keegi, kes võib meid aidata. Me toetume oma jõule, kuni kaotame lootuse ja oleme valmis hukkuma. Siis meenub Jeesus, ja kui me hüüame Tema poole, et Tema meid päästaks, ei hüüa me asjatult. Kuigi Ta noomib kurvalt meid uskmatuse ja eneseusalduse pärast, ei jäta Ta meid iialgi vajaliku abita.
Kui Kristus elab meie südames, ei ole meil vaja karta. Elav usk Lunastajasse rahustab elumere ja päästab meid ohust sel teel, kuidas Tema peab parimaks. EGW “Ajastute igatsus”
Omanda varandus
Peaksime iga päev mitu korda võtma aega ning pühendama mõned väärtuslikud silmapilgud palvele ning Pühakirja uurimisele – kasvõi sedavõrd, et ühtainustki teksti meelde jätta. Nii võib hinges püsida vaimulik elu.
Riputage oma sisemaailma saalidesse üles Kristuse kallihinnalised sõnad. Neid tuleb hinnata enam kui kulda või hõbedat. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Muutunud Johannes
Isegi Johannesel, armastatud jüngril, kellest kõige täielikumalt peegeldus sarnasus Päästjaga, ei olnud selline hea iseloom loomupäraselt. Ta ei olnud ainult enesekindel ja auahne, vaid ka tormakas ja solvuv. Aga kui talle avanes jumalik iseloom, tajus ta oma puudulikkust, ja see teadmine pani ta alanduma. See tugevus ja kannatlikkus, vägi ja õrnus, majesteetlikkus ja alandlikkus, mida ta nägi Jumala Poja igapäevases elus, täitis ta hinge imetluse ja armastusega. Päev-päevalt tõmbus ta süda Kristusele üha lähemale, kuni ta armastuses oma Meistri vastu kaotas silmist iseenese. Tema vihakandev auahne loomus alistus Kristuse ümberkujundavale väele.
Püha Vaimu muutev jõud uuendas Johannese südame. Kristuse armastuse jõud kujundas ümber ta iseloomu. See on alati nii: kui Kristus elab südames, kujuneb ümber inimese kogu iseloom. Kristuse Vaim, tema armastus pehmendab südame, muudab inimese sõnakuulelikuks oma tahtele ning suunab mõtted ja soovid Jumala ja taeva poole. Jeesus ütles: “Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” (Jh 18:37b) EGW “Tee Kristuse juurde”
Apostli üleskutse
Äärmiselt tõsine ja liigutav on apostel Pauluse üleskutse Korintose vendadele – tuletada meelde oma Lunastaja võrratut armastust: “Sest te tunnete meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et Tema, kuigi Ta oli rikas, sai vaeseks teie pärast, et teie Tema vaesusest saaksite rikkaks.” (2Kr 8:9) Te teate, missugusest kõrgusest Ta alla astus; te teate alanduse sügavust, millesse Ta laskus.
Olles kord astunud enesesalgamise ja ohverdamise teele, ei pöördunud Jeesus sellelt teelt kõrvale, kuni oli andnud oma elu. Taevasest troonist kuni ristini ei olnud Tema jaoks mingit puhkust. EGW “Apostlite teod”