Vana ja Uus Testament
Langenud inimesele on Jumala tarkused kõige selgemini ilmutatud kirjutatud Sõna kaudu. See on Kristuse lõppematute rikkuste varaait. Jumala Sõna sisaldab nii Vana kui ka Uue Testamendi kirjutisi. Üks ei ole täielik ilma teiseta. Kristus kuulutas, et Vana Testamendi tõed on sama väärtuslikud kui Uue omad. Kristus oli inimese Lunastaja maailma alguses sama palju kui tänapäevalgi. Enne kui Ta rüütas oma jumalikkuse inimlikkusega ja tuli meie maailma, anti evangeeliumikuulutus Aadamale, Setile, Eenokile, Metuusalale ja Noale. Aabraham Kaananimaal ja Lott Soodomas kandsid sõnumit ning ustavad käskjalad kuulutasid põlvkond põlvkonna järel Sellest, kes tuleb.
Juudi riigi kombetalitused oli sisse seadnud Kristus ise. Tema rajas nende ohvriteenistuse süsteemi, kõigi nende religioossete toimingute sümboolika. Verevalamine ohvri toomisel osutas Jumala Talle ohvrile. Kõik tüüpilised ohvriannid täitusid Temas. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Risti varjust päästvasse valgusesse
Enam ei tule seista risti varjus, vaid selle päästvas valguses. Nüüd tuleb süda avada Õiguse Päikese säravatele kiirtele. Siis, kui Kristuse kallis veri saab puhastada inimlast, kes on täielikult teadlik Tema nähtamatust ligiolekust, kõlavad Talle sõnad:
Meie Issand ütleb: “Siis, kui sa tunned oma patusust, mõtle sellele, et mina surin sinu eest. Siis, kui sind minu ja evangeeliumi pärast vaenatakse ja tagakiusatakse, mõtle minu armastusele, mis on nii suur, et surin selle nimel. Siis, kui su kohustused tunduvad rängad ja elukoorem liiga raske, mõtle sellele, et ma kandsin sinu pärast risti, häbist hoolimata. Siis, kui su süda väriseb su elu tuletunni ees, mõtle sellele, et su Lunastaja elab, kes sinu eest palub.” EGW “Ajastute igatsus”
Kristuse meelsus
Kooskõla ja üksmeel erineva meelelaadiga inimeste vahel on kindlaim tunnistus, mis võib olla selle kohta, et Jumal saatis oma Poja maailma patuseid päästma. Meie eesõigus on seda tunnistust kanda. Kuid selle jaoks peame end Kristusele allutama. Meie iseloom peab saama vormitud kooskõlas Kristuse iseloomuga, meie tahe tuleb alistada Tema tahtele. EGW “Pilk ülespoole”
Issandalt saadud talendid
Jumal on andnud inimestele laenuks talendid – mõtlemisvõime kasutamiseks, südame oma trooni asupaigaks, kiindumuse teistele õnnistuste jagamiseks ja südametunnistuse patus veenmiseks. Igaüks on Issandalt midagi saanud ja igaüks peab tegema oma osa Jumala töö vajaduste täitmisel. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Sära elava hiilgusega
Kristlased on Kristuse kalliskivid, ostetud lõpmatult suure hinna eest. Nad peavad särama eredalt Tema heaks, levitades Tema armsuse valgust. Ja nad peavad alati meele pidama, et kogu sära, mis kristlase iseloomul on, on saadud Õiguse Päikeselt.
Kristuse kalliskivide sära sõltub lihvimisest, mis neile osaks saab. Jumal ei lihvi meid vägisi. Meile on antud otsustada, kas saame lihvitud või jääme lihvimata. Kuid igaüks, kes osutub olema väärt koha jaoks Issanda templis, peab alistuma lihvimisprotsessile. Ta peab olema nõus, et tema iseloomu teravad nurgad eemaldatakse, et ta võiks olla ilusa kujuga ja kaunis, sobilik esindama Kristuse iseloomu täiuslikkust. …
Väärtusetu materjali juures ei viida jumalik Tööline palju aega. Ainult väärtuslikke kalliskive lihvib Ta palee jaoks sobivaks. Ta eemaldab haamri ja meisliga tahumatud nurgad, valmistades meid niiviisi koha jaoks Jumala templis. See protsess on karm ja proovile panev. See haavab inimlikku uhkust. Kristus lõikab sügavale inimese kogemusse, milles inimene oma eneseusalduses peab end täielikuks, ning võtab iseloomust ära eneseülendamise. Ta kõrvaldab liigse pinna, paneb kivi lihvketta juurde ja surub selle vastu, et kõik karedus võiks maha kuluda. Seejärel näeb Meister kalliskivi vastu valgust hoides selles oma kuju peegeldust ja see kuulutatakse Tema templis kohta väärivaks.
Olgu õnnistatud kogemus, ükskõik kui ränk, mis annab kivile uue väärtuse, võimaldades sel elava hiilgusega särada! …
Kuna Kristus tunneb inimiseloomu täielikult, sobib Ta nendega tegelema. Jumal teab, kuidas iga hinge kohelda. Ta ei hinda nii nagu inimene. Ta tunneb selle materjali tõelist väärtust, mille kallal Ta töötab. EGW “Pilk ülespoole”
Kõigekõrgem valitseb
Aadam oli Looja asevalitseja. Ta ei olnud sõltumatu valiteja. Maa kuulub Jumalale ja Jumal on andnud kõik Pojale.
Aadam pidi valitsema Kristuse alluvuses. Kui Aadam loovutas oma valitsuse Saatanale, jäi Kristus ikkagi tõeliseks Kuningaks. Just nii nagu Issand oli öelnud kuningas Nebukadnetsarile: “Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab”. (Tn 4:29b) EGW “Ajastute igatsus”
