Uus ja Vana Testament
Kristus on meiega, kui õpetame sõnu, mida Ta nii Vanas kui ka Uues Testamendis on rääkinud. Tema, kes andis Uue Testamendi käsu, on see, kes andis ka Vanas Testamendis sisalduvad juhised.
Mõlemad, nii Vana kui ka Uus Testament, on pühad, sest mõlemad sisaldavad Kristuse sõnu. Kõik suhtlus taeva ja maa vahel alates Aadama pattulangemisest on käinud läbi Kristuse. Päästja on alati selle inimesega, kes usub nii Uue kui ka Vana Testamendi juhiseid ning teeb seda, mida Kristus neis on käskinud.
Hoidke Kristuse lähedale. Pidage meeles Tema sõnu: “Õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” (Mt 28:20) EGW “Te saate väe”
Siruta usukäsi
Jeesus toetus oma Taevase Isa tarkusele ja jõule. Ta ütleb: “Issand Jehoova aitab mind, seepärast ma ei tundnud häbi, seepärast ma muutsin oma näo otsegu ränikiviks, sest ma teadsin, et ma ei jää häbisse, et mu õigusemõistja on ligidal! Kes tahab minuga riielda? Astugem üheskoos ette! Kes on mu vastane? Tulgu ta mu juure! Vaata, Issand Jehoova aitab mind!” (Js 50:7-9) Juhtides tähelepanu omaenda eeskujule, ütleb Ta meile:
“Selle maailma vürst tuleb”, ütles Jeesus, “ja ta ei saa minust ühtegi!” (Jh 14:30) Temas polnud midagi, mis oleks vastu helisenud Saatana pettekujutelmadele. Jeesus ei nõustunud patuga. Isegi oma mõttes ei langenud Ta kiusatusse. Samuti võib olla meiega. Kristuse inimlikkus oli ühenduses jumaliku olemusega. Temas elav Püha Vaim tegi Ta võimeliseks võitlema. Ta tuli just selleks, et teha meid jumaliku iseloomu osalisteks. Seni, kui oleme usu kaudu ühenduses Temaga, pole patul meie üle võimu. Jumal sirutub meie usukäe järele, et liita see kindlasse haardesse Kristuse jumalikkusega; nii võime saavutada iseloomu täiuslikkuse. EGW “Ajastute igatsus”
Uurimisobjekt
Kristus esitas oma õpetustes vanu tõdesid, mille autor Ta ise oli, tõdesid, mida Ta oli kõnelenud patriarhide ja prohvetite kaudu, kuid nüüd heitis Ta neile uut valgust. Kui teistsugune paistis nüüd nende tähendus! Tema selgitused tõid kaasa valguse ja vaimu tulva. Ning Ta tõotas, et Püha Vaim õpetab jüngreid, nii et Jumala Sõna avaneb neile aina enam ja nad suudavad esitada selle tõdesid uues ilus.
Sellest ajast peale, kui Eedenis anti lunastustõotus, on Kristuse elu, iseloom ja lepitustöö olnud inimeste uurimisobjekt. Kuid iga inimene, kelle kaudu Püha Vaim on töötanud, on esitanud neid teemasid värskes ja uues valguses. Lunastuse tõed võivad pidevalt areneda ja avarduda. Kuigi vanad, on need alati uued, ilmutades tõe otsijale lakkamatult suuremat au ja võimsamat väge. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Kutse pulmapeole
Issand Jumal on valmistanud pidusöögi kogu inimkonnale. Seda kujutatakse tähendamissõnas suure õhtusöögipeona, kus on ruumi igale hingele. Kõik võivad sellel õhtusöögil nautida taevast pidusöömaaega, milleks on evangeelium. See pidu on avatud kõigile, kes selle vastu võtavad. Kõik on kutsutud ja oodatud. …
Kõik, kes võtavad osa pulmapeost, evangeeliumi pidusöögist, ütlevad selle teoga, et nad on võtnud Kristuse oma isiklikuks Päästjaks. Nad kannavad Tema eristavat riietust. Nad on vastu võtnud tõe, nagu see on Jeesuses, Kristuse õiguse rüü. Kristust austavad ainult need, kes kutse vastu võtavad: “Tulge, sest kõik on valmis, tulge Talle pulmapeole.” Nad panevad selga valge linase rüü – puhta, püha iseloomu -, näidates, et nad ei ela enam vana inimese elu, mida nad teadmatuses elasid.
Kõik, kellele on näidatud Sõna valgust, on äärmiselt soodsas olukorras. See sõna on eluleib neile, kes seda söövad. “Selsamal tunnil juubeldas Jeesus Pühas Vaimus ja ütles: “Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled ilmutanud väetitele!”” (Lk 10:21) EGW “Pilk ülespoole”