Armu töö
Armu töö südames ei ole silmapilkne töö. Seda teostavad pidev, igapäevane valvamine ja Jumala tõotustesse uskumine.
Jumal ei saada tühjalt minema kahetsevat, uskuvat inimest, kes peab usku kalliks ja igatseb tõsiselt Kristuse uuendavat armu. Jumal annab talle armu. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Õppetund põllumaast
Looduses tegutsevad nähtamatud mõjud kogu aeg, et saada olulisi tulemusi, kuid lõigatav saak sõltub külvatud seemnest. Pärast seda kui inimene on ustavalt maa ette valmistanud ja seemne külvanud, peab Jumal pidevalt tegutsema, et panna seeme idanema.
Samamoodi on vaimulike asjadega. Elava Jumala Sõna on seeme. Kristus on külvaja ja kui Ta pidevalt südame mullaga vaeva ei näe, ei tule mingit saaki.
“Jumala põllumaa, Jumala hoone olete teie.” (1Kr 3:9) Jumal andis oma Poja surma, õige, ülekohtuste eest, et võiks tulla auline hingede saak. Inimsüda on Jumala põllumaa ja seal tuleb harida Kristuse õigust. Ärgu siis keegi toetugu lihalikule käsivarrele, vaid Jumalale. Tõendagu igaüks, et tal on usk, et ta pole vaimulik kääbus, vaid kasvab Kristuse armu kaste ja vihmahoogude all, et tema õiguse elu pole inimese tehtud, vaid see on Kristuse õigus, mida Jumala arm on tema südames kasvatanud. EGW “Pilk ülespoole”
Seaduskuulekus
Jumala käsk on sama püha nagu Jumal ise. Käsk on Jumala tahte väljendus, Tema iseloomu koopia ning jumaliku armastuse ja tarkuse avaldus. Harmoonia saab püsida vaid siis, kui kogu elus ja eluta loodus on täielikus vastavuses Looja seadustega. Jumala seadused hõlmavad nii elavaid olevusi kui kogu loodust. Kõik allub kindlatele seaduspärasustele, mida ei saa eirata. Kuid lisaks looduses valitsevatele loodusseadustele allub inimene ainsana kõigist elusolendeist maa peal ka moraaliseadustele. Inimesele, loomistöö kroonile, on Jumal andnud võime mõista Tema nõudmisi, hinnata Jumala käsu õiglust, headust ja olulisust enda jaoks. Seepärast peab inimene olema kõrvalekaldumatult kuulekas Jumala käsule. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Raskustes pole sa kunagi üksi
Igal ajal ja kõikjal, kõigis meie muredes ja raskustes, kui tulevik näib tume ning me tunneme end abitute ja üksildastena, saadetakse vastusena usupalvele meie juurde Trööstija.
Olukorrad võivad lahutada meid kõikidest maisetest sõpradest, kuid ükski olukord ega vahemaa ei saa meid lahutada taevasest Lohutajast. Ükskõik, kus me oleme või kuhu läheme, Tema on alati meie paremal käel meid aitamas, toetamas ja julgustamas. EGW “Ajastute igatsus”
Nelipühi
Kui jüngrid pärast Kristuse taevaminekut kogunesid, saatsid nad agaralt oma palveid Isa ette Jeesuse nimel. Pühalikus aukartuses kummardusid nad palvesse, korrates tõotust: “Mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel. Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik!” (Jh 16:23, 24) Nad sirutasid oma usukäed ikka kõrgemale ja kõrgemale võimsa põhjendusega: “Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest.” (Rm 8:34) Nelipühi tõi nende juurde Lohutaja, kelle kohta Kristus oli öelnud, et ta “on teie sees”. (Jh 14:17)
Nüüdsest pidi Kristus Püha Vaimu läbi alaliselt oma laste südames elama. Nende ühendus temaga oli nüüd veel lähedasem kui siis, mil ta isiklikult nende keskel oli. Neis elava Kristuse valgus, armastus ja jõud kiirgas neist, nii et inimesed seda nähes “panid… seda imeks. Nad tundsid ära, et need mehed olid olnud Jeesuse kaaslased.” (Ap 4:13) EGW “Tee Kristuse juurde”
Loojale kuulub au
Paljudele meeldivad kaunid maalid ning nad on valmis kummardama talenti, mis suudab luua ilusa joonistuse, aga kust said need, kes pühendasid oma elu sellele tööle, oma kavandid? Kust saavad kunstnikud idee, mida lõuendile panna? Looduse kaunist vaatepildist, loodusest, üksnes loodusest. Inimesed pühendavad kogu oma olemuse jõu ja kiindumused eelistustele selles suunas. Paljud ei pööra enam tähelepanu sellele, kui kaunis ja suurepärane on loodus, mille Looja on nende rõõmuks loonud, ja pühendavad kõik oma olemuse võimed kunsti täiustamisele. Ometi on kõik need asjad ainult looduse ebatäiuslik koopia. Kunst ei suuda ealeski saavutada looduses nähtavat täiust.
Unustatakse kõigi looduse ilusate asjade Looja. Olen näinud paljusid, kes satuvad vaimustusse päikeseloojangu pildist, samas kui neil võiks olla eesõigus näha peaaegu aasta igal õhtul tegelikku ja suurepärast loojangut. Nad võivad näha kauneid värvitoone, mille looduse nähtamatu Meisterkunstnik on jumaliku osavusega maalinud võrratuteks vaatepiltideks taeva muutlikul lõuendil, ja ometi pöörduvad nad taevase päritoluga pildist hoolimatult ära maalikunsti poole, mida on teinud ebatäiuslikud sõrmed, ning peaaegu langevad maha ja kummardavad neid. Mis on selle põhjus? Vaenlane püüab peaaegu kogu aeg pöörata tähelepanu Jumalalt kõrvale. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Armastuse suurus
Jeesus armastab meid; Isa on meid Talle kinkinud ja me oleme Tema töö palk. Ta armastab meid nagu oma lapsi. Lugeja, Ta armastab ka sind! Taevas ei saa anda midagi enamat, midagi paremat. Ole siis julge!
“Isa armastab mind seepärast, et ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta.” See tähendab, et Isa armastab inimlast nii, et Ta andis oma parima tema lunastamiseks. Saades inimese asemikuks ja käemeheks, surres inimese eest, võttes enda kanda inimese võlad ja üleastumised, on Poeg saanud Isale veel kallimaks. EGW “Ajastute igatsus”
